Kriminaalasi nr 1-07-13654 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 31.oktoobril 2007.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho prokurör Jüri Vissak kaitsja adv. Anu Pärtel

§ 422lg 1 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus V.V süüdistatakse selles, et tema juhtides 29.juulil 2007.a. kella 12.46 ajal Tartumaal Tähtvere vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 183 kilomeetril mootorsõidukit Audi 100 reg. märgiga XXX XXX rikkus kehtiva Liikluseeskirja § 76 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja kehtiva Liikluseeskirja § 123 nõudeid, mille kohaselt juht peab kohaldama oma sõiduki kiiruse selliseks, mille puhul on arvestatud tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb, kaotas möödasõidul mootorsõiduki üle juhitavuse ja sõitis teelt välja paremale poole vastu elektriposti. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai mootorsõidukis viibiv kaassõitja M.M. eluohtliku tervisekahjustuse. Sellega pani V.V toime mootorsõiduki juhina liiklusnõuete rikkumise, millega ettevaatamatusest põhjustas inimesele raske tervisekahjustuse, so

§ 422lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 422

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 2 aastast vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör

§ 50

lg 1 alusel kohtus lisakaristusena V.V-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 aastaks. Vastavalt

§-le 55 lg 1 laieneb lisakaristus - mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine – põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale. Lähtudes

§-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui V.V ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all

-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: • Elab kohtu määratud alalises elukohas; • Ilmub kohtu määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • Allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. V.V tuleb süüdi tunnistada

§ 422lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kannatanu M.M. esindaja, tema ema Ü.M., tsiviilhagi kriminaalmenetluses esitada ei soovi. V.V-lt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha 5400 krooni, ekspertiisitasu 2875 krooni ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu kokku 1787.70. Kaitsja taotlus kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskuludest riigi kanda on põhjendatud. Tegemist on isikuga, kelle ülalpidamisel on põhimõtteliselt 3 inimest, s.o lapsehoolduspuhkusel olev abikaasa ja nende 2 alaealist last. V.V sõnul on tema ainsaks sissetulekuks töötasu 5000-6000 krooni. Seega kogu menetluskulude tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu ja seega on põhjendatud jätta osaliselt menetluskulusid riigi kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada V.V

§ 422lg 1 j är gi ja mõista karistuseks kaks

§ 74alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.V kahe

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elama kohtu määratud alalises elukohas – 2.ilmuma kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 78lg 1 alusel hakata V.V kuulutamisest.

katseaega arvestama alates kohtuotsuse Määrata V.V katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 50lg 1 alusel mõista lisakaristusena V.V-le mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine üheks