(2)kuulise vangistusega. Süüdi mõista E.

(1)kuulise vangistusega. Süüdi mõista E.

(1)kuulise vangistusega. KarS §64 kohaselt mõista E.I-le liitkaristus, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes E.I-le liitkaristuseks neli

(4)kuud vangistust. KarS § 65 lg.2 alusel suurendada kuriteo eest mõistetavat karistust 20.02.2007.a. Tartu Maakohtu Valga Kohtumaja poolt temale mõistetud karistuse ärakandmata osa – 6 kuu vangistuse – võrra ning mõistes seega E.I-le lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kümme

(10)kuud vangistust. KarS §68 lg.1 alusel arvata E.I poolt eelvangistuses viibitud aeg 30.10.2007.a.-06.02.2008.a. s.o. ükssada

(100)päeva karistusaja hulka ning lugeda tema lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kuus

(6)kuud ja kakskümmend

(20)päeva. KarS § 74 lg. 5 kohaselt asendada vangistus üldkasuliku tööga KarS § 69 sätteid arvestades. KarS § 69 alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 6 kuud 20 päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd ( 6 kuud 20 päeva vangistust = 200 päeva x 2 ) s. o. üldkasuliku tööga 400 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha ühe

(1)aasta jooksul s.o. kuni 06.veebruar 2009.a. KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal E.I järgida KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja -kohustusi: 1) elama alalises elukohas – 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukoha vahetamiseks. Samuti tuleb määrata E.I katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend – vahistamine – E.I suhtes tühistada ja vabastada E.I vahi alt kohtusaalis. Välja mõista süüdistatavalt E.I-lt kaks tuhat

(2000)krooni V. R. (eluk) kasuks. 2

(6)kohta; Välja mõista süüdistatavalt E.I-lt üheksa tuhat viissada üheksakümmend kuus

(9596)krooni 25 senti OÜ V. K. kasuks. Välja mõista E.I-lt menetluskulu – ekspertiisitasu summas kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis

(2875)krooni riigi tuludesse. (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874; a/k Hansapangas 221023778606, viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „E.I , 1-07-13374, ekspertiisitasu“. Välja mõista E.I-lt menetluskulu – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha - summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525.-) krooni riigi tuludesse. (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874; a/k Hansapangas 221023778606, viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „E.I, 1-07-13374, sundraha“. Välja mõista E.I-lt menetluskulu – kaitsjatasu vandeadvokaadi Otto Preem´i osaluse eest kohtueelsest menetlusest summas üks tuhat nelisada kaheksakümmend kuus

(1486)krooni 80 senti (s.h. käibemaks 226.80) ja kaitsja osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest - summas kolm tuhat kaheksasada üheksakümmend kuus

(3896)krooni 80 senti (sh. käibemaks 594.36), riigituludesse. (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874; a/k Hansapangas 221023778606, viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „E.I , 1-07-13374, kaitsjatasu. Välja mõista E.I-lt menetluskulu – kriminaaltoimiku paljundamise kulu summas ükssada kuuskümmend neli

(164)krooni riigituludesse. Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874; a/k Hansapangas 221023778606, viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „E.I, 1-07-13374, toimiku paljundamise tasu“. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda 30 päeva jooksul. Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörata kohtuotsust täitmisele antud summa sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (06.02.2008a.). 3

(6)Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda (06.02.2008.a.). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga Maakohtule. ASJAOLUD Kohus tuvastas: Kriminaalasjas süüdistatakse E.I selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud varguse, sai 27.11.2006.a kella xx.xx ajal x linnas x tn xx asuvas kaupluses “Y” rendilepingu alusel enda valdusesse elektrigeneraatori B&S PRO PLUS 35000 maksumusega 9 485.25 krooni koos selles oleva 3 liitri bensiiniga maksumusega 111 krooni, 15 liitrit bensiini koos kanistritega väärtusega 555 krooni ja puurvasara väärtusega 12 137 krooni, kuid isik rendiraha ei tasunud, puurvasarat, generaatorit koos bensiiniga ei tagastanud, millega tekitas OÜ-le V. K. enda valduses oleva ning talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega varalist kahju kokku 22 288.25 krooni. Valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramisega, pani E.I toime KarS § 201 lg.2 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. …..selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 02.02.2007.a kella xx paiku, võõra vara omastamise eesmärgil, varastas avalikult, ühise alkoholi tarvitamise käigus x x x-xx korterist V. R. kuuluva mobiiltelefoni NOKIA 5140i Green väärtusega 2500 krooni ja sularaha 2000 krooni. Kuriteoga tekitas varalist kahju 4500 krooni. Võõra vallasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see oli toime pandud isiku poolt kes on varem toime pannud varguse, kui see oli toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, pani E.I toime KarS § 199 lg.2 p.4,5 järgi ettenähtud kuriteo. Samuti süüdistatakse E.I selles, et tema 06.07.2007.a. kella xx.xx paiku x linnas x xx maja hoovis, lõi eelnevalt tekkinud tüli käigus rusikaga näkku T. P., mille tagajärjel viimane kukkus trepist alla vastu prügikasti. Oma tegevusega tekitas E.I T. P. füüsilist valu ja kehavigastusi. …… samuti selles, et tema, 27.10.2007.a. kella xx.xx paiku x linnas x x-x asuvas korteris tungis alaealise lapse juuresolekul kallale K. K., keda peksis käte ja jalgadega keha piirkonda millega tekitas viimasele füüsilist valu ja kehavigastusi. Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega, pani E.I toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tsiviilhagi: V. R. kasuks 2000 krooni. Tsiviilhagi: OÜ V. K. kasuks 9596,25 kr. Kokkuleppe sisu : Karistuse liik ja määr : Süüdi mõista E.

(6)Süüdi mõista E.

(6)Süüdistatav E.I ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 06.veebruaril 2008.a. lihtmenetluse kokkuleppe. Süüdistatav E.I kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde. Hele Ilisson Kohtunik 06.02.2008.a. 6