HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-07-15048
(07231401824)Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruaril 2008.a. Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Tõlk Sirje Luga Anneli Helmann Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja Aleksander Tšitšerov Veljo Viilol Kriminaalasi S.H süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Süüdistatav S.H , elukoht: XXX, isikukood XXX, EV kodanik, põhiharidusega, emakeel – vene keel, töötab I OÜ, varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, väärteokorras karistatud 3 korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318, § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 237; 238, 311, 313, 318 kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada S.H KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista talle rahaline karistus 210 päevamäära ulatuses ( päevamäär 119.-krooni), so. summas 24 990.-krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega tasumisele kuulub rahaline karistus 140 päevamäära ulatuses ( päevamäär – 119.-krooni), so. summas 16 660.-krooni. KarS § 66 lg 1,3 alusel määrata rahalise karistuse tasumise ositi võrdsetes osades 5 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist, mitte vähem kui 3 332.-krooni kuus. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXXXXXX või Hansapangas nr XXXXXXXXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXXXXXXXX ning selgitus: „S.H , 1-07-15048, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus ei ole tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse kohtutäiturile. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära võtta S.H-lt mootorsõiduki juhtimisõigust 6 kuuks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Välja mõista S.H-lt (ik XXX, elukoht XXX) riigituludesse sundraha 6525,-krooni, joobeseisundi meditsiiniline tuvastamine 120,- krooni ja kaitsjatasud 1938,15 krooni. S.H tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXXXXXX või Hansapangas nr XXXXXXXXXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXXXXXXXXX ning selgitus „S.H , 1-07-15048, sundraha, joobeseisundi tuvastamine, kaitsjatasu“. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. Tsiviilhagi esitatud ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK S.H on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 05.11.2007.a. kella 01.15 ajal Tallinnas, Peterburi tee – Kuuli – Rahu tänavate ristmikul, liikudes Laagna tee poole, juhtis mootorsõidukit XXX, reg.nr XXX, olles alkoholijoobes ning olles isikuks, keda 25.07.2007.a. karistati Põhja PP poolt LS § 74´19 lg 1 alusel rahatrahviga 12 000,krooni mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja karistatus ei ole kustunud. Seega S.H pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. S.H on esitanud taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 13.02.2008.a. toimunud kohtuistungil kinnitas S.H , et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning S.H poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava S.H süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 13 - 14), kus ta tunnistas ennast süüdi ja kahetses tegu. Seletas, et 04.11.2007.a. õhtusel ajal Tallinnas Nõmme teel asuvas Suleko restoranis õhtustas koos sõpradega ja jõid alkoholi. Ta jõi ära 2 liitrit õlut alkoholimahuprotsendiga
- Kesköö paiku hakkas koju sõitma ja teel Lasnamäele Peterburi teel peeti kinni. Ta ületas kiirust, see oli ka peatamise põhjuseks. Tal tuvastati alkoholijoove, millega nõustus. Varasemad trahvid on tasutud. Ka: - alkoholijoobe tuvastamise protokoll (tl. 3 – 4), 05.11.2007.a. tuvastati S.H keskmine alkoholi joove ning sõidukijuhtimine ei ole lubatud. - joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokoll (tl. 7), 05.11.2007.a. toimetati S.H isik kainenemisele. - tunnistaja Triin Sarapuu ütlused (tl. 8), olles tööl 05.11.2007.a. autopatrullis, teostasid liiklusjärelvalvet Peterburi teel. Kella 01.15 ajal liikus neile vastu mööda Peterburi teed Kuuli tee poolt Rahu tänava poole XXX reg.nr XXX, mille kiiruseks fikseerisid 101 km/h. Kuna antud teelõigul oli lubatud maksimaalne kiirus 70 km/h sõitsid antud sõidukile järele ja peatasid ta Rahu teel. Sõidukit juhtis S.H , kellel puudus juhtimisõigus. Samuti tuvastati isikul alkoholijoove 0,87 mg/l. isikuga käidi ekspertiisi ja paigutati kainenemisele ning sõiduk pargiti politsei parklasse. - koopia otsusest väärteoasjas (tl. 9), 25.07.2007.a. määrati S.H-le LS § 74´19 lg 1 alusel rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, s.o. 12 000,- krooni ja LS § 74´19 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks. - koopia väärteoprotokollist (tl. 10), 02.07.2007.a. kell 14.44 juhtis S.H juhtis mootorsõidukit XXX, reg.nr XXX, olles joobeseisundis. - koopia joobe tuvastamise protokollist (tl. 11), 02.07.2007.a. kella 14.52 tuvastati S.H 0,45 mg/l alkoholijoove. Kohtunik asub seisukohale, et S.H on nii eeluurimisel kui ka kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning S.H süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi, kuna S.H , olles isikuks, kes on varem toime pannud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise, omades kehtivat karistatust, taas juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik S.H süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. S.H on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, väärtegude toimepanemise eest on karistatud 3 korral rahatrahviga, rahatrahvid on tasutud, ta töötab, omab legaalset sissetulekut, tema enda sõnade kohaselt keskmine sissetulek on tal käesoleva ajal umbes 25.000.-krooni kuus, oma süüd ta tunnistab, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et S.H-le tuleb karistuseks määrata rahalise karistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Samuti arvestades seda, et S.H on korduvalt juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes, saanud selle eest karistusena rahatrahve, kuid need pole avaldanud mingit mõju, tuleb seekord määrata talle ka lisakaristuse. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole . Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Violetta Kõvask Kohtunik