Obsah (5)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja 22.mai 2008 Tallinn koht Kriminaalasja number 1-07-14992 (05231401433) Kohtunik Janika Kallin Kohtuistu

mõistetud vangistus täielikult tingimisi kohaldamata kui U.D ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu. 3.) KarS § 78 p 1 järgi hakkab katseaeg kulgema 22.maist

2 4.) U.D suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 5.) O K tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista U.D-lt O K kasuks 90 000,00 krooni. 6.) N U tsiviilhagi rahuldada osaliselt. Välja mõista U.D-lt N U kasuks 10 300,85 krooni. 7.) NU tsiviilhagi 11 500,00 krooni ulatuses jätta rahuldamata. 8.) NU tsiviilhagi 16 500,00 krooni ulatuses jätta läbi vaatamata. 9.) Välja mõista U.D-lt riigieelarve tuludesse II astme kuriteo toimepanemise eest sundraha 6 525,00 krooni. 10.) Välja mõista U.D-lt riigieelarve tuludesse menetluskulu: 5 875,00 krooni ekspertiisitasu. tuleb tasuda Rahandusministeeriumi 11.) Sundraha ja menetluskulu arveldusarvele nr 10220034800017 AS SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
Tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. 12.) N Ul seoses tsiviilhagi esitamisega

pingulisele esindajale tasutud kulutused hüvitab U.D võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kirjalik teade ei pea sisaldama kaebuse põhjendusi. Kaebeõiguse kasutamise soovist teatamise viimane tähtaeg on 29.mai 2008. Apellatsioonkaebus tuleb Harju Maakohtule esitada 15 päeva jooksul alates otsusega tutvumisest. Menetluskulude hüvitamise otsustusele on võimalik esitada määruskaebus KrMS 15 ptk järgi Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Selgitada, et sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks tasumata jätmise korral esitatakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks. Selgitada, et tsiviilhagi läbivaatamata jätmise korral on hagejal õigus pöörduda tsiviilkohtusse. Esitatud süüdistus: U.D süüdistatakse selles, et tema 24.11.2005 kella 13:30 ajal, juhtides sõiduautot Xxxr/n xxx, mil a ta liikus Tallinnas mööda Järvevana teed Pärnu mnt poolt Tartu mnt suunas teises sõidureas ja alustades ümberreastumist teisest sõidureast esimesse sõiduritta (temast paremal pool olevasse sõiduritta) ca 580,00 meetri kaugusel Järvevana tee ja Veerenni ristmikust Tartu mnt poole eiras järgmisi liiklusnõudeid:

§ 91

nõudeid, mille kohaselt enne manöövri alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid;

§ 95

nõudeid, mille kohaselt teel, kus on pärisuunas kaks või enam teekattemärgistusega tähistatud sõidurada, ei tohi tiheda liikluse korral, kui kõik rajad on ühtlaselt koormatud, ees 3 sõitvatest sõidukitest mööduda sageda ümberreastumisega;

§ 123

nõudeid, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse, arvestades ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid;

§ 130

nõudeid, mille kohaselt peab juht hoidma ohutut külgvahet; põhjustades liiklusnõuete eiramise tagajärjel liiklusõnnetuse. Asudes ümberreastumisele ühtlaselt koormatud kahe sõidureaga teel, tiheda ning lubatud 70 km/h kiiruse piirimail liikluse ja märja teekatte oludes, jättis U.D enne manöövri sooritamist veendumata, et ümberreastumine on ohutu. Ümberreastumisele asudes ei ole U.D kontrollinud, kas tema poolt kavandatav manööver võib takistada temast paremal, esimeses sõidureas samas suunas liigelnud sõidukit, samuti ei ole U.D arvestanud ilmastikutingimusi, ehk seda, et teekate on märg, samuti jättis ta arvestamata liikluse tihedust ja kiirust, et pärisuunas on kaks sõidurada ühtlaselt ja tihedalt koormatud maksima e lubatud kiiruse, so 70 km/h piirimail. Kirjeldatud liiklusoludes liiklusnõudeid järgides pidi U.D hoidma ohutut külgvahet ning loobuma kavandatavast manöövrist. Eirates ülalnimetatud liiklusnõudeid, suunas U.D tema poolt juhitud sõiduki (Xxxr/n xxx) teisest sõidureast esimesse sõiduritta selliselt, et ootamatult takistas esimeses sõidureas sõitnud N. U poolt juhitud sõiduauto Xxxr/n xxx liikumist, mille tagajärjel põrkas Xxxr/n xxxvasakpoolse esinurgaga vastu esimesse sõiduritta suundunud sõiduauto Xxxparempoolset taganurka. Kokkupõrke tagajärjel, millele järgnes sõidukite sekundaarne kontakt (sekundaarne kokkupõrge) mille vältel paiskusid sõidukid külgepidi kokku, jätkates samas liikumist, kaotas sõiduauto Xxxr/n xxx märjal teekattel juhitavuse ja ületas kahekordse pidevjoone, kaldudes vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku sõiduautoga Xxxr/n xxx, mida juhtis O. K . O. K ile tekitati liiklusõnnetuses tervisekahjustusi: rinnaaordi traumaatiline kihistuv aneurüsm; keskseinandi hematoom; vasaku vahelihase rebend soolte ja mao tungimisega rinnaõõnde; mõlema kopsu põrutus; vasakpoolne õhkrind ja mõlemapoolne vedelikrind; põrna ja mõlema neeru põrutus; 5 ja 6 kaelalüli vahemiku ahenemine; rinnakuluu ristimurd; IV-VII roide murrud paremal; VI-VIII roide murrud vasakul; vasaku puusanapa mitmekilluline murd; paremal häbemeluu ülemise haru murd; õndraluu parema serva murd, millised tervisekahjustused on elule ohtlikud nende tekitamise ajal ja sellele järgnevas ravietapis. Oma tegevusega pani U.D toime KarS § 422 lg 1 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sel a on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Tõendid: Kannatanute, tunnistaja ja süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütlused. Kannatanu N. U andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 24.11.2005 kasutas ta sõiduautot Xxxr/n xxx , sõiduauto kuulus talle omandiõiguse alusel. Juhiluba on tal aastast 1972 või 1975. 24.11.2005 kella 13:30 ajal sõitis ta Järvevana teed pidi Mustamäelt Lasnamäe suunas. Ta sõitis paremas sõidureas, kiirusega umbes 70 km/h – liiklus oli ühtlane ja selle tõttu selline kiirus. Vasakus sõidureas liikusid sõidukid natukene kiiremini – vasakus reas liikunud sõidukid möödusid tema reas sõitvatest sõidukitest. Vahemaa tema sõiduki ja eessõitva sõiduki vahel oli u 20 m – ees sõitis suur kaubaauto, väiksema pikivahe korral segab kaubaauto ülevaadet liiklusele; 20 m on küllalt suur vahe ja seetõttu nägi ta teist rida väga hästi. Veoauto oli tema ees juba siis, kui ta alustas Mustamäelt sõitu. Veoauto sõitis teatud kiirusega ja ta säilitas vahemaad, teab et kiirus oli stabiilne. Ta sõitis rahulikult, vaatas ette; nägi, et vasakul sõitsid autod kiiremini, midagi ei köitnud tähelepanu, kõik oli korras. Ühel hetkel reastus vasakult auto ümber; ta sai löögi vastu oma sõiduki vasakut esitiiba. Auto hakkas tee peal keerlema – mitte vähem kui kaks korda; vasakule reale ta ei sõitnud; oli metallikrigin, aken läks katki, ta sõitis kraavi ja auto vasak pool kukkus vastu posti. Peale kokkupõrget hakkas auto keerlema ja peale seda sõitis ta kohe teelt välja; auto pöörles selle rea peal, kus ta sõitis ja siis kohe kraavi. Ta tunnetas esimest kõva lööki hetkel, kui U.D auto 4 reastus ümber tema sõiduritta. Enne kui ta U.D autot nägi, sõitis see paralleelselt – tagumine parem osa oli tema sõiduki vasaku esimese tiiva juures. Järgnevatel sekunditel ja minutitel reastus U.D auto järsult, oli tunne, et juht teda ei näinudki. Kokkupõrke ajal oli U.D auto pooleldi tema sõidureas, sest reastus tema ees. Ta sõitis endiselt otse, tema auto oli endiselt otse omas sõidureas ja U.D auto tema ees, umbes 45 kraadi (U.D reas ja tema rea suhtes) – võimalik, et kraadid nii täpsed ei olnud. U.D oli juba rohkem kui poolest kerest tema sõidureas. Midagi ei viidanud sellele, et toimub kokkupõrge, ümberreastumine oli järsk ja spontaanne. Ohtlikku olukorda nähes pööras ta rooli paremale ja vajutas signaali selleks, et kokkupõrkest hoiduda; ta tahtis signaaliga anda U.D-

märku, et viimane reastub juba hõivatud reale. Ta ei pidurdanud sellepärast, et tema auto hakkas koheselt pöörlema ja pidurdamine oleks olnud ohtlik. Peale õnnetust oli katki sõiduki vasak tuli, uks ei läinud kinni ja kapott oli vasakul poolel lömmis. Peale kokkupõrget väljus ta autost ja nägi vastassuunas avariid. Ta sai aru, et see on raske ja helistas politseisse, kust öeldi, et on juba teatatud. Siis tuli tema juurde üks noormees, kes küsis, kas kõik on korras ja jooksis avariipaiga poole. Tema sinna ei läinud, sest autod liiklesid endiselt. Ta nägi, et U.D kõnnib oma auto juures, teises autos oli poollamavas asendis noormees. Siis tulid politsei ja kiirabi. Siis kui auto paiskus vastu posti, lõi ta oma pea ära. Tervisekahjustusi tal ei tuvastatud. Õnnetuse hetkel vihma ei sadanud; tee võis olla niiske, kuid märg ei olnud; väidab seda selle alusel, et kui ta autost väljus, siis ei sadanud. Kokkupõrke algusest kuni teelt välja sõitmiseni võis minna 30-40 sekundit. Peale toimunut oli ta ehmunud ja šokis. Peale seda, kui U.D sõiduk tema sõidukile otsa sõitis, tal reageerimisaega ei jäänud. Kannatanu O. K andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 24.11.2005 oli tema kasutuses sõiduauto Xxxr/n xxx , mille ta sai vahetuse käigus ühelt sugulaselt. 24.11.2005 kella 13:30 ajal sõitis ta mööda Järvevana teed Mustamäe suunas u 500-600 m kaugusel Tartu mnt ristmikust. Tema sõidusuunas oli vähe autosid, vastassuunas oli tihe liiklus, sõidukid liikusid ühes kolonnis. Ta mäletab üksnes seda, et talle tuli vastu tulede valgus – vastassuunavööndist sõitis auto välja ja ta sai aru, et ei jõua midagi teha. Ta jõudis gaasipedaalilt jala ära võtta, kuid pidurdada ei jõudnud. Sõidukite vahe oli 10-12 m. Ta mõtles enne kokkupõrget paremale pöörata, kuid ei jõudnud sinna enam vaadata. Tema sõidukiirus oli 70 km/h, teisel autol oli kiirus mitte vähem kui 65 km/h. Enne avariid oli tema pilk sellise kiiruse puhul 200-300 m ees. Ta tahtis reastuda paremale ja keerata Veerenni tn, kuid kahjuks ei jõudnud. Vastassuunda nägi külgnägemisega. Sooja oli umbes 3-5 kraadi, õhuniiskus praktiliselt 100%. Teekate oli üheselt niiske – järeldab seda teekatte värvi järgi, samuti olid aknad kergelt udused; teekate ei saanud olla kuiv. Vastassuunavööndis liikuvate sõidukite kiirus võis olla 70 km/h või rohkem – tavaliselt Järvevana teel ületatakse natukene kiirust ja kui on tihe liiklus, siis ei o i midagi teha – tuleb sõita ühes kolonnis ka nendel, kes liikluseeskirju ei riku; see on tema oletus. Õnnetuse tagajärjel peatus süda, rebenes aort. Ta ei mäleta praktiliselt midagi, mäletab valgust ja seda, et võttis jala ära ja siis oli pimedus; ta ei jõudnud isegi imestada. Tervislik seisund enne avariid oli suurepärane. Ilm oli selge, päikest kindlasti ei olnud, kuid nähtavus oli hea. Vihma ei sadanud, aga niiskus oli kõrge. Eeluurimisel andis kannatanu ütlusi (kd 1, tl 69 3 rida) selle kohta, et „tee oli kuiv, nähtavus hea, aga päike ei paistnud“. Kannatanu selgitas vastuolu kohta, et Järvevana teel ei saa kindlaks teha, kas teekate on märg või mitte, kui teekate on täiesti tume, võib öelda, et see on märg. Tee oli niiske ja kui auto käivitas, olid aknad udused ja kohati tilkus vett. Ei tea, miks eeluurimisel ütles, et tee oli kuiv – pidas silmas seda, et kui tee ei ole vee all, siis on vahe – kas ja kui palju niiske või märg. Ta väljendas eeluurimisel ennast ebatäpselt. xxxja Xxxkokkupõrget ta ei näinud. Vastassuunas toimuvast teab seetõttu, et viskab kogenud autojuhina ikka pilgu vastassuunda nagu ka peeglile. Kõik juhtus nii kiiresti ja kähku. Autod liikusid vastassuunas ühes kolonnis. Autojuhistaaži enne avariid oli 15 aastat. Järvevana teed pidi sõitis 2-3 korda nädalas, kella 13:00 – 15:00. Kui ta oleks midagi vastassuunast toimuvast märganud, oleks ta jõudnud midagi ette võtta. Tunnistaja K. P andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 24.11.2005 kella 13:30 paiku liikus ta Järvevana teel, suunaga Tartu mnt poole. Liikluse iseloom ja liiklusvoog oli stabiilne. Vist sadas vihma ja autode kiirus oli mõnevõrra aeglasem tavalisest Järvevana teel olevast kiirusest – tavaliselt 5 sõidetakse kiirusega 90 km/h, tol korral oli kiirus 70-80 km/h. Sõideti rahulikult, ilmastik ei olnud kõige parem, möödasõite ei olnud. Tema sõidusuunas oli autosid tihedalt, väga palju ette ei näinud. Esmalt nägi ta, et autod hakkasid järsult pidurdama, avarii oli tema sõidukist ilmselt ülejärgmise sõidukiga. Liiklus jäi hetkeks seisma; ainult esimene rida sai edasi minna, teine rida jäi seisma ja mindi esimesse ritta. Ta pani autole ohutuled peale ja nad püüdsid kannatanu O. K auto ust avada. Nad kutsusid välja kiirabi. Ta nägi ka U.D, kes oli šokis ja ütles: „miks ta mind lõi, miks ta mind lõi“ – korrutas kogu aeg ühte ja sama. Kaks autot olid keset teed ja üks tükk maad eemal, tee pealt väljas, posti kõrval kraavis. Ei mäleta, mis marki autod olid. Enne avariid avariis osalenud sõidukeid ei näinud. Avariis osalenud sõiduk võis olla ülejärgmine, aga võis olla ka natukene eemal – nad kuulsid pauku ja siis oli juba kiire reaktsioon; kaks autot võis vahet olla, kuid mitte rohkem. Esimest rada ei mäleta, ta sõitis teises reas ja seal olid väikesed sõiduautod, ta vaatas enda ees olevaid sõiduautosid. Kõik avariis osalenud sõidukid olid sõiduautod. Vahetult peale avariid nägi, et tema eest seisev auto läks esimesse ritta ja siis ta nägi avariipilti. Vilksamisi nägi ühte autot teelt välja paiskumas, kuid õnnetust kui sellist ta ei näinud. Ei saanud situatsioonist aru – kust keegi oli tulnud. Avarii toimus Veerenni tn ja Tartu mnt vahelisel lõigul, telgjoone peal. Auto oli mõlema sõidusuuna vahel, kannatanu auto takistas mõlemas suunas teist rida. Avariis osalenud autode liikumist enne avariid ei näinud. Sadas vihma, kui palju, ei mäleta, aga midagi tuli. Süüdistatav U.D andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 24.11.2005 oli tema kasutuses sõiduauto Xxxr/n xxx. 24.11.2005 kella 13:30 ajal liikus ta Mustamäelt Tartu mnt suunas, piki Järvevana teed. Enne õnnetust sõitis ta teises sõidureas. Tema ees oli suur veoauto, mis segas nähtavust. Paremas reas oli palju vaba ruumi, ta vaatas tahavaatepeeglisse ja paremasse peeglisse, lülitas parema suunatule sisse ja hakkas sooritama reavahetust. Eeluurimisel on U.D andnud ütlusi (kd 1, tl 74 II rida) selle kohta, et: „enne manöövri sooritamist vaatasin tahavaatepeeglisse, kuid ei näinud, et esimeses sõidureas liigub transpordivahend“. Vastuolu kohta selgitas U.D, et iga juht teab, et tuleb vaadata sinna poole, kuhu manööver tehakse. Tähtis on küljepeegel ja suunatuli; võib vaadata tahavaatepeeglisse. Eeluurimisel oli jutt vene keeles, protokoll koostati eesti keeles. Nüüd saab aru, kui tähtsad on nüansid. Eeluurimisel ei protokollitud ütlusi vastavalt nende sisule. Ta tunnistas osaliselt süüd põhjusel, et teine isik sai tema poolt juhitud sõiduki tõttu vigastusi. Kahjuks ei ole seda ka protokolli ﬁkseeritud, lisaks veel mõni asi. Eeluurimisel (kd 1, tl 74) on süüdistatav omakäeliselt kinnitanud, et: “ protokoll on loetud ja tõlgitud ning tema sõnade järgi on õigesti kirjutatud“. Enne ümberreastumist nägi ta esimeses reas vaba ruumi, mingisugust veoautot 20 m kaugusel ei olnud ega saanudki olla – Järvevana teel oli kiirus 70 km/h ja kui keegi riskis sõita veoauto alla, kui vahemaa oli 20 m, siis see on absurdne. Usub, et tema kiirus oli 70 km/h, mitte rohkem. Olukord oli stabiilne, rahulik; teekate kuiv. Peale seda kui suunatuli oli sees, hakkas ta sõitma, lõpetas manöövri ja sõitis edasi, mitte kaua. Manöövri oli lõpetanud, kui ta oli ümberreastunud, ei ole kindel, kas ta oli täiesti keset teed, igal juhul oli ta esimeses reas. Ei oska täpselt öelda, mis asendis tema auto oli – ei oska öelda, kas keset rida või natukene siia-sinna poole. Igal juhul oli ta esimeses reas ja sõitis edasi. Kokkupõrget tundis 2-5 sekundit peale ümberreastumist. Esimene löök oli auto tagumisse ossa, see keeras autot ja teine löök oli parema külje pihta ja parema esimese ukse sisse tuli tugevam löök. Siis paiskus auto üle kahe rea ja sõitis otsa vastassuunas liikunud O. Ksõidukile. Peale esimest lööki ta pidurdas, ei saanud aru, ei osanud oodata. Ei jõudnud lõpuni pidurdada, sest sai teise löögi. Masin jäi seisma, kui oli kolmas, viimane löök – see oli juba vastassuunas. Pidurdas sellepärast, et kui on löök, siis reeglite järgi peab pidurdama ja vaatama, mis juhtus. Löök oli piisavalt tugev ja on loomulik pidurdada. Load sai 1965, alates 1992 sõidab pidevalt. Mõistet „pime nurk“ ei pea deﬁneerima – igaüks teeb seda omamoodi. On sõiduteel kohad, kus standardne peegel ei näita, mis toimun liikluses. Tema peeglitel oli teine klaas, mis katab pimeda augu. Ülekuulamine toimus eesti keeles, olid nüansid, millest oli raske aru saada, kuid mis võivad olla sisukad. On loomulik, et ta vaatab peeglisse. 20 m on ümberreastumiseks vähe, kui kiirus on 70 km/h ja ees on veoauto. Seda, et tema autol olid panoraampeeglid, on võimalik vaadata toimikus olevatelt piltidelt. Ilm oli muutlik – mõni sekund paistis päike, siis pilved. Järvevana teel oli selge ja tee oli kuiv. Kui õnnetus juhtus, hakkas kohe sadama. Ta tuli autost välja ja praktiliselt kohe hakkas tibutama. Tagant sõitva auto 6 kiirust võib oletada, sest löök oli tugev. Tema auto mass on suurem kui xxx oma ja kui ta sai sellise löögi, siis xxx kiirus pidi olema suurem. Ta arvab, et oli piisavalt ettevaatlik ja veendus selles, et manööver avariid ei põhjusta. Kui ta vaatas tahavaatepeeglisse ja oli teises reas, siis nägi, et seal sõidab üks punane auto, kuid see oli väga kaugel ja ta ei osanud arvata, et see sõidab otsa. Teekate või ilmastik ei saanud avariid põhjustada. Oletab, et avarii põhjustas N. U lubatust suurem sõidukiirus, samuti see, et N. U ei märganud teda. N. U auto lõi teda tagan, samuti oli kiirus piisavalt suur auto teelt välja löömiseks. N. U kiirus oli suurem. Eeluurimisel oli tal kaitsja N. Kikkas. Ülekuulamist läbi viinud menetlejal on tema vastu vihavaen 1980-ndate lõpust või 1990ndate algusest, kui ta kirjutas uurĳa naisest negatiivselt ajalehes; küsimused olid ühepoolsed, lisaks rõhutas uurĳa kogu aeg, et asja saab läbi vaadata lühimenetluses. N. Kikkas ja uurĳa kinnitasid talle, et eeluurimisel antud ütlused ei oma tähtsust. Taga pool sõitnud punane auto oli 70 m, võibolla 100 m kaugusel, tal oli piisavalt ruumi. Ta vaatab taha, oskab umbes mõõta vahet, kas saab manöövrit teha või ei. Kui inimene sõidab norma e kiirusega, siis saab. Tema auto ja punane auto olid erinevates ridades, see rida, kuhu ta tahtis minna, seal ees ei olnud kedagi; tema sõidureas oli tema auto ja punase auto vahel terve rida autosid, olukord oli rahulik. Kirjalikud materjalid ja eksperdi kohtuistungil antud selgitused ekspertiisiakti kohta. Liiklusõnnetuse akt 24.11.2005 nr 2630 koos lisadega (kd 1, tl 2-4) millest nähtuvalt toimus 24.11.2005 kell 13:36 Harjumaal Tallinna linnas Järvevana teel liiklusõnnetus: sõiduauto Xxxpõrkas teisest sõidureast esimesse sõiduritta ümber reastudes esimeses sõidureas sõitnud sõiduautole xxx. Kokkupõrke tagajärjel paiskus sõiduauto Xxx vastassuunavööndisse, kus põrkus kokku vastusõitva sõiduautoga Xxxja sõiduauto xxx paiskus xxxsaadud löögist vastu tänavavalgustusposti. Liiklusõnnetuses osalesid: sõiduautot Xxxr/n xxx (omanik U.D) juhtinud U.D, sõiduautot Xxxr/n xxx(omanik N. U ) juhtinud N. U ja sõiduautot Xxxr/n xxx (omanik A T ) juhtinud O K . Mõlema sõiduauto kiirus oli 70 km/h. Kahjude kirjeldus: sõiduautol Xxxparempoolsed tagatuled purunenud, parem külg deformeerunud, esiosa vasakult deformeerunud; sõiduauto Xxxkahjusid ei ole aktis ﬁkseeritud; sõiduauto Xxxtäielikult deformeerunud. Liiklusõnnetuses said vigastada: U.D, N. U ja O. K . Liiklusõnnetus toimus valgel ajal, püsikattega tasasel tänaval, mis oli korras; tegemist oli erielemendita sirge teelõiguga, kus lubatud suurim sõidukiirus 70 km/h; sõidutee kate oli märg. Skeemilt nähtub sõidukite paiknemine pärast liiklusõnnetust, liiklusõnnetuses osalenud isikud ei ole skeemi allkirjastanud. Sündmuskoha vaatlusprotokoll (kd 1, tl 5-16) millest nähtuvalt vaadeldi 24.11.2005 kell 13:55 Tallinna linnas Järvevana teel, 580,00 m Veerenni tn Tartu mnt suunas asuvat sündmuskohta. Vaatlus toimus päevavalguses. Vaatlusega tuvastati, et liiklus Järvevana teel on kahesuunaline, mõlemas sõidusuunas on kaks sõidurada. Sõidutee on kaetud asfaltbetoonkattega, mis on märg. Suurim lubatud sõidukiirus sündmuskohal on 70 km/h. Sõidutee sündmuskohal on aukude ja kõrgemate kohtadeta. Pärnu mnt poolt Tartu mnt poole suunduva sõidusuuna esimene sõidurada on 4,2 m laiune ja piirneb paremalt 1,7 m laiuse teeäärega, mille algust tähistab teemärgis 912 lai pidevjoon ning lõpetab teemärgis 912 lai pidevjoon. Teine sõidurada on 4,25 m laiune ja piirneb vasakult teemärgisega 913, kahekordne pidevjoon, mis eraldab suunavööndeid. Tartu mnt poolt Pärnu mnt poole suunduv sõidusuuna esimene sõidurada on 5,0 m laiune ja piirneb paremalt teemärgisega 912 – lai pidevjoon, millest 0,8 m kaugusel on teine teemärgis 912 – lai pidevjoon, mis omakorda paremalt piirneb 2,1 m laiuse asfaltbetoonkattega teeäärega, mida paremalt poolt piirab teemärgis 912 – lai pidevjoon. Veerenni tn Tartu mnt poolsest teeäärest Tartu mnt suunas mõõdetuna 580,00 m kaugusel ja Järvevana tee Pärnu mnt poole suunduva suunavööndi parempoolsest sõidutee äärest pikendussirgete abil mõõdetuna 8,9 m kaugusel asub liiklusõnnetuses osalenud sõiduauto xxx, r/n xxx vasak taganurk. Sõiduauto xxxvasak esinurk on eelnimetatud sõidutee äärest mõõdetuna 6,0 m kaugusel. xxxparem taganurk on suunavööndeid eraldavast teemärgisest 913 – kahekordne pidevjoon – 0,75 m kaugusel Tartu mnt poole suunduval sõidusuunal. Sõiduauto xxxparem esinurk on suunavööndeid eraldava teemärgisest 913 – kahekordne pidevjoon – mõõdetuna 1,65 m kaugusel, Pärnu mnt poole suunduval sõidusuunal. 7 Sõiduauto Xxxon peatunud teega risti. Sõiduauto xxxvasakust esinurgast 1,7 m kaugusel on liiklusõnnetuses osalenud sõiduauto xxxr/n xxx parem esinurk. Sõiduauto Xxxon peatunud teega risti. Sõiduauto xxxja xxx vaheline ala on kaetud klaasikildude ja sõidukite tükkidega. Sõiduauto xxxparem esinurk on Pärnu mnt poole suunduva sõidusuuna sõidutee äärest mõõdetuna 4,1 m kaugusel. Xxx parem taganurk on eelnimetatud sõidutee äärest mõõdetuna 1,3 m kaugusel. Tartu mnt poole suunduva sõidusuuna teisel sõidureal, teemärgisest 913 1,9 m kaugusel algab vasak pidurdusjälg, mis 2,2 m pärast muudab suunda, olles siis teemärgisest 1,8 m kaugusel, kulgeb edasi 7,6 m pikkuselt ning lõpeb sõiduauti xxxparema esinurga juures 1,65 m kaugusel teemärgisest 913, Pärnu mnt poole suunduval sõidusuunal. Parem pidurdusjälg asub vasakpoolsest 1,4 m kaugusel ja algab kohast, kus vasakpoolne pidurdusjälg muudab oma kulgemise suunda. Vasakpoolne pidurdusjälg lõpeb sõiduauto xxxvasaku taganurga all. Sõiduauto xxxparemast taganurgast pikendussirgete abil mõõdetuna 19,2 m kaugusel ja sõidutee parempoolset äärt tähistava teemärgise 912 – lai pidevjoon – mõõdetuna 3,6 m kaugusel asub liiklusõnnetuses osalenud sõiduauto Xxxr/n xxxparem esinurk. Xxxparem taganurk on samast teemärgisest mõõdetuna 2,0 m kaugusel. Teemärgisest 912 3,8 m kaugusel ja sõiduauto Xxxvasakust taganurgast 0,5 m kaugusel, vastu sõiduauti vasakut tagatiiba on tänavavalgustuspost. Muid liiklusõnnetusse puutuvaid jälgi ega asitõendeid sündmuskohal ei

itud. Sündmuskohta pildistati (fototabel: kd 1, tl 8-16). Protokollid liiklusvahendi ülevaatuse kohta (kd 1, tl 17-25) millest nähtuvalt teostati: 24.11.2005 kell 14:10 Järvevana teel sõiduauto xxx(omanik U.D , juht U.D ) r/n xxxülevaatus seoses liiklusõnnetusega. Ülevaatusel ﬁkseeriti: sõiduki esiosa deformeerunud, parempoolne esiuks deformeerunud, parempoolsed tagatuled purunenud; rooliseadet ei saa kontrollida kere deformatsiooni tõttu; jalgpidurile vajutades seisukorda ei ole võimalik kontrollida; käsipidurit tõmmates vastusurve 4 hambas; suverehvid esi- ja tagateljel, vasak esirehv tühjenenud; signaal ei tööta, valgustusseadmete seisukorda ei ole võimalik kontrollida; klaasipuhastajate seisukorda ei saa kontrollida kere deformatsiooni tõttu, tagasivaate peeglid olemas ja korras; sõidukis oli juht. Ülevaatuse käiku pildistati, ülevaatus lõppes kell 14:25; 24.11.2005 kell 14:25 Järvevana teel sõiduauto Xxx(omanik A. T , juht O. K ) r/n xxx ülevaatus seoses liiklusõnnetusega. Ülevaatusel ﬁkseeriti: sõiduki kere täielikult deformeerunud; rooliseadet ei ole võimalik kontrollida kere deformatsiooni tõttu; jalgpiduri seisukorda ei ole võimalik kontrollida kere deformatsiooni tõttu; käsipiduri seisukorda ei ole võimalik kontrollida kere deformatsiooni tõttu; esi- ja tagateljel naastrehvid, vasak esirehv tühjenenud; valgustus- ja signa eadmete seisukorda ei ole võimalik kontrollida kere deformatsiooni tõttu; klaasipuhastus ja tagasivaate peegli olemasolu ja seisukorda ei ole võimalik kontrollida, paremal küljel peegel olemas; sõidukis oli juht. Ülevaatuse käiku pildistati, ülevaatus lõppes kell 14:35; 24.11.2005 kell 14:35 Järvevana teel sõiduauto Xxx(omanik N. U , juht N. U ) ülevaatus seoses liiklusõnnetusega. Ülevaatusel ﬁkseeriti: sõiduki esikapott deformeerunud, esi vasak poritiib deformeerunud, tagumine vasakpoolne poritiib deformeerunud, tagumine suunatule ja gabariiditule klaas vasakpoolne purunenud, vasak tagumine uks deformeerunud; rooli pöörates pöörlevad ka rattad; pidurisüsteem korras, pidurile vajutades vastassurve pedaalil; käsipidurit tõmmates on vastassurve 5 hambas; esi- ja tagateljel suverehvid; valgustus ja signa eadmed korras; klaasipuhastajad ja tahavaate peeglid olemas ja korras. Ülevaatuse käiku pildistati (fotod kd 1, tl 2325), ülevaatus lõppes kell 14:

Liiklusekspertiisi akt nr LL-102-06/2424 (kd 1, tl 45-54) millest nähtuvalt viidi kriminaalasjas läbi liiklustehniline ekspertiis; ekspertiisiks esitati kriminaalasja nr. 05231401433 materjalid. Eksperdiarvamuse kohaselt on 1) liiklusõnnetuse tekkemehhanismi kirjeldatud ekspertiisiakti uurimuslikus osas; Ekspertiisiakti uurimusliku osa kohaselt teostati 10.05.2006.a. sõiduauto xxx xxx, r/n xxx, ülevaatus Tallinnas Salve tn. 2 asuva autoremonditöökoja territooriumil ja sõiduauto xxx, r/n xxx, ülevaatus Tallinnas Rahumäe tee 6 asuva Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna territooriumil. Sõiduauto Xxxülevaatusel tuvastati järgmist: 8 Sõiduautol on vigastatud vasakpoolne esitiib, mis on deformeerunud esisuunalaterna kohal (vt. foto 1, 2). Sõiduauto esikapoti vasakpoolne esinurk on deformeerunud (vt. foto 1, 2). Sõiduauto esistangel ja sellele paigaldatud reg. märgil esinevad kontaktjäljed stange vasakpoolsest nurgast kuni reg. märgi numbrini 5, s.t. rohkem kui poolel sõiduki laiusest (vt. foto 2, 3). Sõiduauto esistange on purunenud (vt. foto 3). Sõiduauto esituuleklaasi ees asuva õhukarbi restil on klaasikillud (vt. foto 4). Sõiduauto vasaku külje tagaosas on eristatavad kaks erinevat päritolu vigastust. Eespool olev teravate kraapejälgedega vigastus algab tagaukse tagaosast ja lõpeb kütusepaagi luugi piirkonnas ning tagumine suurema sügavusega vigastus (deformatsioon) ulatub kuni sõiduki taganurgani, kus on purunenud tagalatern (vt. foto 5). Sõiduauto vasakpoolse tagaratta rehv on tühjenenud ja rehvi ning velje vahel on rohukamarat (vt. foto 5). Sõiduauto Xxxülevaatusel tuvastati järgmist: Sõiduautol on deformeerunud parempoolne esiuks, kus vigastuse suurim sügavus on ukse tagaosas (vt. foto 6, 7). Sõiduauto parempoolsel tagauksel on kaarjad nühke-kraapejälgede trassid, mis viitavad kontakteerumisele teise sõiduki pöörleva rattaga (vt. foto 8, 9). Sõiduauto parempoolne tagatiib on deformeerunud ja kogu tagatiiva pikkuses esinevad kraape-nühkejälgede trassid ning tagastange külgmisel osal (tagaratta taga) on kaarjad nühkejäljed (vt. foto 10, 11). Sõiduauto parempoolse taganurga kumerusel on teravaservaline deformatsioon ja tagastange kumerusel (nurgal) on nühkejäljed (vt. foto 11, 12). Analüüsides uuritavatel sõiduautodel Xxxja Xxxesinevate vigastuste iseloomu ja paiknemist (vaatluse alla on võetud ainult sõiduauto Xxxparema külje vigastused, mis said tekkida kontakteerumisel sõiduautoga xxx xxx), selgub, et sõidukite vahel on toimunud mitmekordne kontakt. Sõiduauto Xxxvasaku tagaukse ja tagatiiva esiosa teravate kraapejälgedega piirkond on vigastatud sõiduki teelt väljasõidul ja kokkupõrkel tänavavalgustuspostiga. Sõiduauto esiosa vasaku poole ja vasaku külje tagaosa vigastused aga tekkisid erinevate kontaktide (esmase ja sekundaarse) käigus sõiduautoga xxx. Sõiduautol Xxxvõib eristada isegi kolme erinevatest kontaktidest põhjustatud vigastatud piirkonda. Sõiduki parempoolsele taganurgale (nurga kumerusele) on mõjunud jõud suunaga tagant ette, millele viitab nurga teravaservaline sissesurumine. Sõiduki parempoolsele esiuksele on mõjunud jõud sõiduki parema külje poolt. Sõiduki tagauksel, tagastange külgmisel osal ning tagatiival esinevad vigastused viitavad sõidukitevahelisele külgkontaktile. Sõiduauto Xxxmurdekohaga (suunamuutusega) pidurdusjäljed annavad tunnistust sellest, et sõiduki pidurdatult liikumise käigus mõjus sõidukile parema külje poolt kõrvaline jõud (tugev löök), mis paiskas sõiduki esiosa vasakule. Sündmusosalistel sõidukitel esinevate vigastuste alusel sai sõiduauto Xxxpidurdusjälgede suunamuutus tekkida hetkel kui sõiduauto Xxxesiosa kontakteerus sõiduauto Xxxparempoolse esiuksega. Eeltoodud analüüsi tulemusi arvesse võttes on põhjust arvata, et esmane kontakt toimus sõiduauto Xxxparempoolse taganurga ja sõiduauto Xxxvasakpoolse esinurga vahel. Sellele järgnes sekundaarne kontakt, mis algas sõiduauto Xxxparempoolse esiukse ja sõiduauto Xxxvasakpoolse esiosa kontaktiga ja lõppes sõidukite külgepidi kontakteerumisega (kokku paiskumisega), mille käigus tekkisid vigastused sõiduauto Xxxvasaku tagatiiva tagaosas ja sõiduauto Xxxparema külje tagaosas (tagauksel tagatiival, tagastangel). Pärast sekundaarset kontakti suundus sõiduauto Xxxvastassuunavööndisse, kus põrkas kokku sõiduautoga Xxxja sõiduauto Xxxpaiskus paremale teelt välja vasakpoolse tagaosaga vastu tänavavalgustuse posti. 9 Kuidas käitusid sündmusosaliste sõidukite juhid pärast esmast kontakteerumist ja kuidas liikusid selle tulemusel sõidukid, ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata. Liiklusõnnetuse materjalides ﬁkseeritud sõiduauto Xxxpidurdusjälgede suunamuutuse alusel saab ainult öelda, et sekundaarne kontakt sõiduautode vahel toimus olukorras, kus sõiduauto Xxxliikus pidurdatult ja paiknes teisel (vasakpoolsel) sõidurajal. Kuna sõiduauto Xxxpidurdusjälgede tekkimise hetkeks oli sõidukite esmane kokkupõrkeaegne paiknemine sõiduteel rea elt juba muutunud, siis nende jälgede alusel ei saa tuvastada sõidukite paiknemist sõiduteel esmase kokkupõrke hetkel. Sõiduauto Xxxparempoolse taganurga kumerusel olevate vigastuste alusel võib väita, et kokkupõrke hetkel olid sõidukid teineteise suhtes nurga all (sõiduauto Xxxoli sõiduauto Xxxsuhtes paremale suundumas), kuid see ei anna informatsiooni nende paiknemise kohta sõiduteel. Liiklusõnnetuse kohta kogutud materjalide alusel ei ole võimalik tuvastada sõidukite liikumise iseloomu kokkupõrke kohale lähenemisel, mistõttu ei ole võimalik määrata hetke, millal tekkis liiklusoht (sõiduauto Xxxvõimaliku paremale suundumise hetke). Liiklusõnnetuse vältimise võimalust saab tehniliselt analüüsida ainult sõidukĳuhi suhtes, kes teise liikleja poolt tekitatud liiklusohu tõttu oli sunnitud kasutama ekstreemseid juhtimisvõtteid, sest liiklusohu tekitanud sõiduki juhil on reeglina kõik tingimused seadusega kehtestatud nõuetekohaseks käitumiseks, mis ühtlasi liiklusõnnetuse ka välistaks. Sõiduauto Xxxparemale suundumisel (reavahetusel) saaks seega analüüsida sõiduauto Xxxjuhi tehnilisi võimalusi kokkupõrke vältimiseks, kuid vastavate arvutuste tegemiseks puuduvad vajalikud lähteandmed nagu sõidukite liikumiskiirused ja vahekaugused liiklusohu tekkimisel, mida ekspertiisiks esitatud materjalide alusel ei ole võimalik kindlaks määrata. 2) esmase kontakteerumise hetkel paiknesid sündmusosalised sõiduautod xxx xxx, reg. märk 273 MCN ja xxx, reg. märk xxx, teineteise suhtes nurga all (sõiduauto Xxxoli sõiduauto Xxxsuhtes paremale suundumas), kuid sõidukite paiknemist sõidutee suhtes ei ole liiklusõnnetuse materjalide alusel võimalik kindlaks määrata; 3) sõiduauto Xxxkaugust kokkupõrke kohast liiklusohu tekkimisel (sõiduauto Xxxmanöövri alustamisel) ei ole võimalik tuvastada, mistõttu ei saa arvutuslikult analüüsida ka sõiduauto Xxxjuhi võimalusi kokkupõrke vältimiseks; 4) liiklusõnnetuse materjalidest ei nähtu, et sõiduauto Xxxjuhil tekkinuks enne esmast kontakti sõiduautoga Xxxvajadus ekstreemsete juhtimisvõtete kasutamiseks, mistõttu tema võimalusi liiklusõnnetuse vältimiseks ei saa tehniliselt analüüsida. Ekspert Jaan Marmor selgitas kohtuistungil (Liiklusekspertiisi akt nr LL-102-06/2424), et ekspertiisiaktis sisalduv uurimuslik osa on ühtlasi eksperdi arvamus, see on üks tervik. Vahet sõidukite esmase ja sekundaarse kontakti vahel ei ole võimalik tuvastada. Xxxsõitis vaeval tühja esirehviga, tühjenemine ei tekita nii suurt kõrvalekallet, viimase tekitab ikkagi löök. Kiirusi ei saa määrata, võrdlev kiirus on suhteline: kui autoga sõidetakse 100 km/h otsa 30 km/h liikuvale autole, siis paisatakse ikka kõrvale. Kiiruste suhe ei oma otseselt tähtsust, peab teadma teise sõiduki kiirust. Ekspertiisi tegemisel on kasutada reeglina kõik kriminaalasja materjalid. Mõjuv jõud oli suunaga tagant ette. Selleks, et saaks mõjuda jõud tagant ette, peab tagumise liikuva sõiduki kiirus olema mõnevõrra suurem. Kuivõrd vigastused olid väikesed, siis kiiruste vahe oli väike. Külgepidi kokkupaiskumine oli teise kontakti sekundaarne kontakt – kolmas on puhtalt teise kontakti tulemus. Teise kontakti tulemusena paiskus sõiduk reast välja – siis kui tekkis pidurdusjälgede suunamuutus; suunamuutus näitab liikumist vastassuunavööndisse. Peale esmast kontakti ei ole võimalik teise kontakti tekkimise põhjust tuvastada. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 82 (kd 1, tl 38-41) millest nähtuvalt viidi 27.02.2006 läbi O Kkohtuarstlik ekspertiis. Ekspertiisiks esitati SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõte haigusloost nr
Eksperdi arvamuse kohaselt: 1) diagnoositi O K il SA PERH Mustamäe Haiglas hulgitraumad: rinnaaordi traumaatiline kihistuv aneurüsm; keskseinandi hematoom; vasaku vahelihase rebend soolte ja mao tungimisega rinnaõõnde; mõlema kopsu põrutus; vasakpoolne õhkrind ja mõlemapoolne vedelikrind; põrna ja mõlema neeru põrutus; 5 ja 6 kaelalüli vahemiku ahenemine; 10 rinnakuluu ristimurd; IV-VII roide murrud paremal; VI-VIII roide murrud vasakul; vasaku puusanapa mitmekilluline murd; paremal häbemeluu ülemise haru murd; õndraluu parema serva murd; 2) kannatanule tekitatud tervisekahjustused põhjustasid ohu elule nende tekitamise ajal ja sellele järgnenud ravietapis; 3) kõik mainitud tervisekahjustused võisid olla saadud ekspertiisimääruses näidatud ajal ja asjaoludel 24.11.2005 liiklusõnnetuse käigus autode kokkupõrke momendil kõva tömbi vägivalla toimel autosalongis. Rinnakuluu ristimurd ja rinnaaordi vigastus (rinnaaordi traumaatiline kihistuv aneurüsm) on iseloomulikud keha paiskumisest inertsist vastu roolisammast; 4) tervisekahjustuste paranemise periood kestab antud juhul rohkem kui 4 kuud. Eesti Liikluskindlustuse Fondi teade (kd 1, tl 111) millest nähtuvalt edastatakse O. K ile otsus 24.11.2005 toimunud liikluskahju osas; Eesti Liikluskindlustuse Fondi otsus 1 (kd 1, tl 112) millest nähtuvalt tunnistatakse LKS § 26 tunnustel liikluskahjuks 24.11.2005 kell 13:36 Tallinnas Järvevana teel toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel tekitatud kahjud; LKS § 28 tunnustele vastavaks loeti O. K ile tekitatud liikluskahju; Eesti Liikluskindlustuse Fondi teade (kd 1, tl 113) millest nähtuvalt teatakse O. K ile, et fond on registreerinud liikluskahju, mis toimus 24.11.2006 Tallinnas Järvevana teel; Eesti Liikluskindlustuse Fondi teade (kd 1, tl 114) millest nähtuvalt edastatakse O. K ile tuvastamisotsuse koopia ja otsuse koopia liikluskahju hüvitamise kohta; Eesti Liikluskindlustuse Fondi otsus 2 (kd 1, tl 115) millest nähtuvalt hüvitati O. K ile sõidukikahju summas 8 000,00 krooni; Eesti Liikluskindlustuse Fondi otsus 1 (kd 1, tl 116) millest nähtuvalt millest nähtuvalt tunnistatakse LKS § 26 tunnustel liikluskahjuks 24.11.2005 kell 13:36 Tallinnas Järvevana teel toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel tekitatud kahjud; LKS § 34 tunnustele vastavaks loeti A T ile tekitatud kahju; Eesti Liikluskindlustuse Fondi teade (kd 1, tl 117) millest nähtuvalt edastatakse O. K ile otsuse koopia liikluskahju hüvitamise kohta; Arstliku ekspertiisi otsus nr 301397 (kd 1, tl 118) millest nähtuvalt oli O. Ktöövõime kaotus ajavahemikul 26.10.2006 – 30.04.2007 100%; Eesti Liikluskindlustuse Fondi otsus 2 (kd 1, tl 119-120) millest nähtuvalt hüvitati O. K ile liikluskahju (ravikulud, voodipäeva tasu, ravimikulu, transpordikulu, ajutise töövõimetusega seotud kulu ja mittevaraline kahju) summas 11 585,18 krooni; Töövõimetuslehed (kd 1, tl 121, tl 122) millest nähtuvalt oli O. K liiklusvigastuse tõttu vabastatud töölt ajavahemikul 18.02.2006-19.03.2006 ning 19.01.2006-17.02.2006; Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna 09.05.2006 otsus (kd 1, tl 123) millest nähtuvalt määrati O. K ile alates 01.04.2006-31.10.2006 töövõimetuspension, igakuise väljamakse suurus 2 457,00 krooni; Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna 09.05.2006 otsus (kd 1, tl 124) millest nähtuvalt määrati O. K ile alates 24.03.2006-31.10.2006 töövõimetuspension, igakuise väljamakse suurus 2 143,00 krooni; Arstliku ekspertiisi otsuse nr 316794 sisuline põhjendus 11.01.2007 (kd 1, tl 125) mille kohaselt tuvastas Tallinna PA AEK O K il raske puude, isik vajas kõrvalabi iga päev hulgivigastuste järgselt; Arstliku ekspertiisi otsuse nr 316794 sisuline põhjendus 11.01.2007 (kd 1, tl 126) mille kohaselt tuvastas Tallinna PA AEK O K il püsiva täieliku töövõimetuse (100%), isikul esinevast vigastusest põhjustatud tugevasti väljendunud funktsioonihäire tõttu ei ole O. K võimeline tööga elatist teenima; Arstliku ekspertiisi otsuse nr 341179 sisuline põhjendus 24.04.2007 (kd 1, tl 127) mille kohaselt tuvastati O. K il püsiv osaline töövõimetus (80%), isik on võimeline tööga elatist teenima, kuid vigastustest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus; 11 Arstliku ekspertiisi otsuse nr 341179 sisuline põhjendus 24.04.2007 (kd 1, tl 128) mille kohaselt tuvastati O. K il keskmine puue, isik vajab regulaarset kõrvalabi väljaspool oma elukohta vähemalt korra nädalas; ei tule iseseisvalt toime hügieenitoimingutega, liikumisega, puue põhjustab lisakulutusi - tugikepp; Arstliku ekspertiisi otsuse nr 263869 sisuline põhjendus 24.04.2006 (kd 1, tl 129) mille kohaselt tuvastati O. K il raske puue, isik vajab kõrvalabi igal ööpäeval; ei tule iseseisvalt toime hügieenitoimingutega, riietumisega, liikumisega; puude tõttu on lisakulutused – kargud; Arstliku ekspertiisi otsuse nr 263869 sisuline põhjendus 24.05.2006 (kd 1, tl 130) mille kohaselt tuvastati O. Kudravtsevil püsiv, täielik töövõimetus (100%), isikul esinevast vigastusest põhjustatud tugevasti väljendunud funktsioonihäire tõttu ei ole O. K võimeline tööga elatist teenima; Arstliku ekspertiisi otsuse nr 301397 sisuline põhjendus 30.10.2006 (kd 1, tl 131) mille kohaselt tuvastati O. K il keskmine puue, isik vajab regulaarset kõrvalabi väljaspool oma elukohta vähemalt korra nädalas; ei tule iseseisvalt toime hügieenitoimingutega, liikumisega, puue põhjustab lisakulutusi - tugikepp; Arstliku ekspertiisi otsuse nr 263869 sisuline põhjendus 30.10.2006 (kd 1, tl 132) mille kohaselt tuvastati O. Kudravtsevil püsiv, täielik töövõimetus (100%), isikul esinevast vigastusest põhjustatud tugevasti väljendunud funktsioonihäire tõttu ei ole O. K võimeline tööga elatist teenima; SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõte ambulatoorsest kaardist nr 87644 (kd 1, tl 133) mille kohaselt teostati O. K il 13.03.2006 kompuutertomograaﬁa; arvamuse kohaselt oli aordikaares dista e osa ja alaneva aordi proksima e osa dissekatsioon dünaamikata; paremal aksillofemoraalne žunt okluseerunud; SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõte haigusloost nr 50 934 (kd 1, tl 134-135) mille kohaselt viibis O. K 24.10.2006 veresoonte ja plastikakirurgia osakonnas ravil; lõplik kliiniline diagnoos: ülajäsemete arterite emboolia ja tromboos; kaasuv: aordi mistahes osa lõhustav aneurüsm ehk aodidissektsioon; 24.10.2006 oli O. K il operatsioon; O. K ile antud diplomi ärakirjad (kd 1, tl 136) mille kohaselt on O. K xxxx automaatelektriside erialal; N. U tsiviilhagi ja sellele lisatud tõendid (kd 1, tl 147-189); N. U poolt kohtuistungil esitatud väljavõte L. Germani haigusloost; Tsiviilhagid: Kannatanu O. K esitas 13.02.2008 tsiviilhagi U.D vastu 100 000,00 krooni mora e kahju hüvitamises ja 60 000,00 krooni varalise kahju hüvitamises. 28.03.2008 esitas O. K täiendatud ja täpsustatud tsiviilhagi U.D vastu 90 000,00 krooni varalise kahju hüvitamises; mora e kahju hüvitamise nõudest O. K loobus. O. Knõue varalise kahju osas koosneb: 1) 84 000,00 krooni nõue saamatajäänud tulu osas; O. Khagiavalduses toodud põhjenduste kohaselt põrkas 24.11.2005 Tallinnas, Järvevana teel tema autoga kokku U.D poolt juhitud sõiduk; avarii tagajärjel tekkisid tal tervisekahjustused ning talle määrati 100% töövõime kaotus, alates 24.04.2007 kuni käesoleva ajani on talle määratud 80% töövõime kaotus. O. Kväitel on temast saanud invaliid ning tal puudub võimalus

ida oma haridusele (automaatse elektriside tehnik) vastavat tööd. Vahetult enne avariid, so novembris 2007 oli ta registreerinud ennast FIE-na, ettevõtlus oli just hakanud toimima. Talle on määratud pension summas 2 278,00 krooni, kuid see ei hüvita professiona e arengu võimaluste kaotusi. Samuti ei ole tal võimalik töötada sama intensiivselt, sarnase tasu eest kui tervena, tal puudub võimalus end professiona elt täiendada. Peaaegu 2 aasta jooksul, so kuni 01.07.2007 ei saanud ta reageerida kojukutsetele seoses olmeelektroonika remondiga – tal puudus liikumisvahend. O. K

iab, et on 12 avarii tõttu kaotanud vähemalt 3 000,00 krooni igakuisest sissetulekust. Käesolevaks ajaks on avariist möödunud 28 kuud ja seega on varaline kahju seoses sissetuleku vähenemisega vähemalt 84 000,00 krooni. Kohtuistungil selgitas O. K , et tema tervislik seisund enne avariid oli suurepärane – ta ei olnud polikliinikus käinud u 20 aastat. Elatist teenis FIE-na, tegeles elektroonika remondiga – tal hakkas just tööd tulema ja sissetulek tõusis. Elukvaliteet oli hea – oli abikaasa, töö ja toit. Peale avariid läks naine ära, öeldes et ei vaja invaliidi; samuti ei saa ta enam täpsust nõudvat tööd teha. Hariduse poolest on elektriside tehnik. Tunneb hirmu, sest igal hommikul võib aordivigastuse tõttu enam mitte ärgata. Peale avariid oli haiglas 40 päeva, millest 30 päeva koomas. Töövõime kaotus käesoleval hetkel on 80%. Avarii käigus hävis tema sõiduk täielikult; uue liikumisvahendi soetas juunis 2007, varem ei olnud raha. O K tõendab oma väidet võimaliku sissetuleku suuruse kohta AS-i Demur 08.11.2007 vastusega, millest nähtuvalt vastab O. Kkvaliﬁkatsioon signalisatsiooni projektĳuhi ametile põhipalgaga 11 200,00 krooni kuus, kuid O. Ktervislik seisund ei võimalda tööülesandeid täita. 2) 6000,00 krooni varaline kahju seoses sõiduki hävinemisega. Hagiavalduses toodud põhjenduste kohaselt sai O. K sõiduki eest hüvitist 1 aasta möödumisel avariist. Hüvitise väärtus oli 8 000,00 krooni, kuid sellest ei piisanud töökorras sõiduki soetamiseks. Tema sõiduk oli heas korras ja läbinud tehnoülevaatuse. Samaväärse sõiduki hind oli vähemalt 14 000,00 krooni. O. K tõendab oma väidet xxxturuväärtuse kohta 01.09.2005, 15.09.2005, 19.09.2005, 13.10.2005 ja 24.10.2005 väljavõtetega ajalehe „Kuldne Börs“ sõidukite müügikuulutuste rubriigist. Kannatanu N. U esitas tsiviilhagi U.D vastu mora e kahju hüvitamises kohtu poolt kindlaks määratud ulatuses ning 35 116,85 krooni varalise kahju hüvitamises. 12.02.2008 esitas N. U avalduse haginõude suurendamises ning palus U.D-lt välja mõista 43 485,85 krooni varalise kahju hüvitamiseks. 28.03.2008 loobus N. U mittevaralise kahju hüvitamise nõudest. Kohtuistungil selgitas N. U , et tema ema ei liigu ja seetõttu peab ta kasutama taksoteenust; samuti üüris ta auto selleks, et viia ema loodusesse. Sõiduki parkimiskohta säilitab ja maksab jätkuvalt selle eest. Ema juures on ta iga päev kuni 3h. Oma autot ei ole ta remontinud põhjusel, et kindlustus keeldub enne kohtuotsust väljamakse tegemisest. Parklas on ka teisi kohti. Parkimiskohta ei rentinud seetõttu välja, et seal seisis aeg-ajalt C. Jakobsonilt üüritud auto. C. Jakobsoni tunneb 30 aastat, sõiduki kasutamise eest maksis sularahas.

pingu sõlmis iga 3 kuu peale ette, sest lootis, et kriminaalasi saab kiiremini lahendatud. N. U nõue varalise kahju osas koosneb: 1) teise sõiduki üürikulu 16 500,00 krooni; Hagiavalduses toodud põhjenduste kohaselt ei saanud N. U oma sõidukit peale avariid kasutada ning oli seetõttu sunnitud üürima teist autot kaks päeva nädalas, päevatasuga 100,00 krooni. Kokku üüris N. U teist sõidukit 18 kuud ja renditasu on 16 500,00 krooni. N. U tõendab oma väiteid autokasutuse rendilepingutega: 13 ajavahemikuks 10.01.2006-09.04.2006 sõlmitud autokasutuse rendileping, mille täitmiseks andis C. Jakobson N. Ule ajutiseks kasutamiseks, so kaks korda nädalas sõiduauto xxx r/n xxx ning N. U kohustus C. J maksma auto kasutamise iga päeva eest 100,00 krooni.

pingust nähtuvalt on N. U järgmistel päevadel: sõidukit kasutanud ja kasutamise eest maksnud tasu 100,00 krooni 10.01.2006; 13.01.2006; 17.01.2006; 20.01.2006; 23.01.2006; 28.01.2006; 30.01.2006; 02.02.2006; 05.02.2006; 07.02.2006; 10.02.2006; 13.02.2006; 16.02.2006; 19.02.2006; 22.02.2006; 24.02.2006; 28.02.2006; 02.03.2006; 04.03.2006; 07.03.2006; 10.03.2006; 15.03.2006; 19.03.2006; 21.03.2006; 25.03.2006; 28.03.2006; 31.03.2006; 02.04.2006; 05.04.2006; 08.04.2006. Kokku on N. U ajavahemikul 10.01.2006-09.04.2006 C. J auto kasutamise eest tasunud 3 000,00 krooni. Ajavahemikuks 10.04.2006-09.07.2006 sõlmitud autokasutuse rendileping, mille täitmiseks andis C. Jakobson N. Ule ajutiseks kasutamiseks, so kaks korda nädalas sõiduauto xxx r/n xxxning N. U kohustus C. J maksma auto kasutamise iga päeva eest 100,00 krooni.

pingust nähtuvalt on N. U järgmistel päevadel: sõidukit kasutanud ja kasutamise eest maksnud tasu 100,00 krooni 10.04.2006; 15.04.2006; 19.04.2006; 22.04.2006; 25.04.2006; 29.04.2006; 02.05.2006; 05.05.2006; 10.05.2006; 14.05.2006; 15.05.2006; 18.05.2006; 21.05.2006; 25.05.2006; 28.05.2006; 30.05.2006; 04.06.2006; 06.06.2006; 10.06.2006; 12.06.2006; 17.06.2006; 20.06.2006; 25.06.2006; 26.06.2006; 30.06.2006; 02.07.2006; 05.07.2006; 08.07.2006. Kokku on N. U ajavahemikul 10.04.2006-09.07.2006 C. J auto kasutamise eest tasunud 2 800,00 krooni. Ajavahemikuks 10.07.2006-09.10.2006 sõlmitud autokasutuse rendileping, mille täitmiseks andis C. Jakobson N. Ule ajutiseks kasutamiseks, so kaks korda nädalas sõiduauto xxx r/n xxxning N. U kohustus C. J maksma auto kasutamise iga päeva eest 100,00 krooni.

pingust nähtuvalt on N. U järgmistel päevadel: sõidukit kasutanud ja kasutamise eest maksnud tasu 100,00 krooni 10.07.2006; 14.07.2006; 16.07.2006; 18.07.2006; 20.07.2006; 26.07.2006; 29.07.2006; 31.07.2006; 02.08.2006; 05.08.2006; 08.08.2006; 12.08.2006; 15.08.2006; 23.08.2006; 27.08.2006; 31.08.2006; 02.09.2006; 05.09.2006; 08.09.2006; 13.09.2006; 17.09.2006; 20.09.2006; 23.09.2006; 25.09.2006; 29.09.2006; 03.10.2006; 06.10.2006; 09.10.2006. Kokku on N. U ajavahemikul 10.07.2006-09.10.2006 C. J auto kasutamise eest tasunud 2 800,00 krooni. Ajavahemikuks 10.10.2006-09.01.2007 sõlmitud autokasutuse rendileping, mille täitmiseks andis C. Jakobson N. Ule ajutiseks kasutamiseks, so kaks korda nädalas sõiduauto xxx r/n xxxning N. U kohustus C. J maksma auto kasutamise iga päeva eest 100,00 krooni.

pingust nähtuvalt on N. U järgmistel päevadel: sõidukit kasutanud ja kasutamise eest maksnud tasu 100,00 krooni 14 11.10.32006; 13.10.2006; 16.10.2006; 20.10.2006; 24.10.2006; 27.10.2006; 05.11.2006; 07.11.2006; 10.11.2006; 12.11.2006; 15.11.2006; 17.11.2006; 21.11.2006; 15.11.2006; 17.11.2006; 21.11.2006; 24.11.2006; 27.11.2006; 30.11.2006; 02.12.2006; 04.12.2006; 12.12.2006; 15.12.2006; 19.12.2006; 23.12.2006; 30.12.2006; 04.01.2007; 07.01.2007. Kokku on N. U ajavahemikul 10.10.2006-09.01.2007 C. J auto kasutamise eest tasunud 2 800,00 krooni. Ajavahemikuks 10.01.2007-09.04.2007 sõlmitud autokasutuse rendileping, mille täitmiseks andis C. Jakobson N. Ule ajutiseks kasutamiseks, so kaks korda nädalas sõiduauto xxx r/n xxxning N. U kohustus C. J maksma auto kasutamise iga päeva eest 100,00 krooni.

pingust nähtuvalt on N. U järgmistel päevadel: sõidukit kasutanud ja kasutamise eest maksnud tasu 100,00 krooni 11.01.2007; 16.01.2007; 19.01.2007; 22.01.2007; 26.01.2007; 29.01.2007; 03.02.2007; 06.02.2007; 09.02.2007; 13.02.2007; 17.02.2007; 19.02.2007; 25.02.2007; 27.02.2007; 03.03.2007; 07.03.2007; 09.03.2007; 13.03.2007; 15.03.2007; 20.03.2007; 23.03.2007; 27.03.2007; 30.03.2007; 03.04.2007; 06.04.2007. Kokku on N. U ajavahemikul 10.01.2007-09.04.2007 C. J auto kasutamise eest tasunud 2 500,00 krooni. Ajavahemikuks 10.04.2007-09.07.2007 sõlmitud autokasutuse rendileping, mille täitmiseks andis C. Jakobson N. Ule ajutiseks kasutamiseks, so kaks korda nädalas sõiduauto xxx r/n xxxning N. U kohustus C. J maksma auto kasutamise iga päeva eest 100,00 krooni.

pingust nähtuvalt on N. U järgmistel päevadel: sõidukit kasutanud ja kasutamise eest maksnud tasu 100,00 krooni 10.04.2007; 13.04.2007; 16.04.2007; 19.04.2007; 25.04.2007; 29.04.2007; 30.04.2007; 01.05.2007; 04.05.2007; 08.05.2007; 11.05.2007; 14.05.2007; 17.05.2007; 21.05.2007; 26.05.2007; 29.05.2007; 02.06.2007; 04.06.2007; 08.06.2007; 11.06.2007; 14.06.2007; 20.06.2007; 22.06.2007; 26.06.2007; 27.06.2007; 02.07.2007; 05.07.2007; 09.07.2007. Kokku on N. U ajavahemikul 10.04.2007-09.07.2007 C. J auto kasutamise eest tasunud 2 800,00 krooni. 2) 5 771,85 krooni taksoteenuste kasutamise kulu. Hagiavalduses toodud põhjenduste kohaselt oli N. U sunnitud aeg ajalt kasutama taksoteenuseid. N. U tõendab taksoteenuse kulusid järgmiste arvetega: 10.12.2005 summas 62,00 EEK; 06.02.2006 summas 144,00 EEK; 02.04.2006 summa ei ole loetav (kd 1, tl 164); 11.04.2006 summas 98,00 EEK; 11.04.2006 summas 78,00 EEK; 14.04.2006 summas 100,00 EEK; 17.04.2006 summas 92,00 EEK; 02.06.2006 summas 75,00 EEK; 15 12.06.2006 summas 75,00 EEK; 28.06.2006 summas 74,00 EEK; 08.08.2006 summas 60,00 EEK; 19.08.2006 summas 59,00 EEK; 20.08.2006 summas 85,00 EEK; 21.08.2006 summas 50,00 EEK; 22.08.2006 summas 123,00 EEK; 29.08.2006 summas 127,00 EEK; 08.10.2006 summas 74,00 EEK; 30.10.2006 summas 42,00 EEK; 31.10.2006 summas 59,50 EEK; 01.11.2006 summas 104,00 EEK; 02.11.2006 summas 43,00 EEK; 02.11.2006 summas 140,50 EEK 03.11.2006 summas 41,00 EEK; 03.11.2006 summas 52,00 EEK; 13.11.2006 summas 67,50 EEK; 05.12.2006 summas 56,50 EEK; 05.12.2006 summas 71,50 EEK; 06.12.2006 summas 50,00 EEK; xx.xx.2006 summas 59,00 EEK; 10.12.2006 summas 58,00 EEK; 10.12.2006 summas 65,00 EEK; 11.12.2006 summas 75,50 EEK; 28.12.2006 summas 155,00 EEK; 28.12.2006 summas 71,00 EEK; 02.01.2007 summas 85,00 EEK; 04.01.2007 summas 35,00 EEK; 05.01.2007 summas 132,00 EEK; 05.01.2007 summas 48,00 EEK; 05.01.2007 summas 62,00 EEK; 05.01.2007 summas 140,00 EEK; 06.01.2007 summas 53,50 EEK; 13.01.2007 summas 114,50 EEK; 14.01.2007 summas 69,00 EEK; 02.02.2007 summas 71,50 EEK; 07.02.2007 summas 100,00 EEK; 10.02.2007 summas 55,00 EEK; 11.02.2007 summas 80,00 EEK; 11.02.2007 summas 100,50 EEK; 18.02.2007 summas 75,50 EEK; 20.02.2007 summas 84,00 EEK; 21.02.2007 summas 143,00 EEK; 23.02.2007 summas 87,00 EEK; 24.05.2007 summas 73,00 EEK; 24.05.2007 summas 60,50 EEK; 25.05.2007 summas 94,00 EEK; 25.05.2007 summas 96,00 EEK; 25.05.2007 summas 77,00 EEK; 27.05.2007 summas 93,00 EEK; 16.06.2007 summas 88,50 EEK; 16 08.07.2007 summas 76,00 EEK; 08.07.2007 summas 118,00 EEK; 09.07.2007 summas 80,50 EEK; 31.07.2007 summas 76,00 EEK; 04.08.2007 summas 95,00 EEK; 08.08.2007 summas 95,00 EEK; 08.08.2007 summas 86,50 EEK; 12.11.2007 summas 71,50 EEK; 26.01.2008 summas 100,00 EEK. 3) 4 564,00 krooni ühistranspordi piletite kulu. Hagiavalduses toodud põhjenduste kohaselt ostis N. U linnas ühistranspordiga liiklumiseks sõidupiletid endale ja abikaasale; sõidupiletite kogumaksumus on 4 564,00 krooni. N. U tõendab oma väiteid ühistranspordi sõidukaartide maksumuse osas järgmiste tõenditega: ID pilet kehtivusega ajavahemikul 29.11.2005-.08.12.2005 maksumusega 100,00 EEK; ID pilet kehtivusega ajavahemikul 09.12.2005-12.12.2005 maksumusega 60,00 EEK; ID pilet kehtivusega ajavahemikul 14.01.2006-17.01.2006 maksumusega 60,00 EEK; ID pilet kehtivusega ajavahemikul 03.02.2006-12.02.2006 maksumusega 105,00 EEK; ID pilet kehtivusega ajavahemikul 13.02.2006-22.02.2006 maksumusega 105,00 EEK; ID pilet kehtivusega ajavahemikul 23.02.2006-04.03.2006 maksumusega 105,00 EEK; ID pilet kehtivusega ajavahemikul 14.03.2006-12.04.2006 maksumusega 235,00 EEK; Tallinna 30 päeva kaart, maksumusega 235,00; makse teostatud internetipanga kaudu N. U arveldusarvelt Hansapangas 13.04.2006; ID pilet kehtivusega ajavahemikul 10.06.2006-09.07.2006 maksumusega 235,00 EEK; ID pilet kehtivusega ajavahemikul 13.07.2006-11.08.2006 maksumusega 235,00 EEK; ID pilet kehtivusega ajavahemikul 25.08.2006-22.11.2006 maksumusega 540,00 EEK; ID pilet kehtivusega ajavahemikul 08.12.2006-07.03.2007 maksumusega 540,00 EEK; ID pilet kehtivusega ajavahemikul 24.01.2007-26.01.2007 maksumusega 65,00 EEK; ID pilet kehtivusega ajavahemikul 22.02.2007-25.02.2007 maksumusega 65,00 EEK; Tallinna 1 päeva kaart kehtivusega ajavahemikul 13.03.2007-14.03.2007 maksumusega 35,00 EEK; Tallinna 1 päeva kaart kehtivusega ajavahemikul 20.03.2007-21.03.2007 maksumusega 35,00 EEK; Tallinna 1 päeva kaart, makse teostatud J. U arveldusarvelt summas 35,00 EEK 20.03.2007; Tallinna 90 päeva kaart, maksumusega 573,00 krooni; makse teostatud internetipanga kaudu L. Germani arveldusarvelt Hansapangas 29.03.2007 (selgituse kohaselt pilet isikule 4 530323 0245); Tallinna 90 päeva kaart, maksumusega 573,00 krooni; makse teostatud internetipanga kaudu N. U arveldusarvelt Hansapangas 17.11.2007; Tallinna 90 päeva kaart, maksumusega 628,00 krooni; makse teostatud internetipanga kaudu N. U arveldusarvelt Hansapangas 12.02.2008; 4) 11 550,00 krooni parkimiskoha eest makstud tasu. Hagiavalduses toodud põhjenduste kohaselt oli enne avariid N. Ul väga mugav parkimiskoht tasulises parklas elukoha lähedal, siis selleks, et kohta mitte kaotada, oli N. U sunnitud parkimiskoha eest maksma kogu perioodi jooksul. 17 N. U tõendab oma väiteid parkimiskoha eest makstud tasu suuruse kohta järgmiste tõenditega: AS Lõunaparkla arved: summas 700,00 EEK (24.11.-23.01.2006); summas 350,00 EEK (24.01.-23.02.2006); summas 1 050,00 EEK (24.02.-23.05.2006); summas 1 050,00 krooni (24.05.-23.08.2006); summas 700,00 EEK (24.08-23.10.2006); summas 350,00 EEK (24.10-23.11.2006); summas 1 050,00 EEK (24.12.-23.03.2007); summas 390,00 EEK (24.03.-23.04.2007); summas 390,00 EEK (24.04.-23.05.2007); summas 390,00 EEK (24.05.-23.06.2007); summas 390,00 EEK (24.06.-23.07.2007); summas 1 560,00 EEK (24.07-23.11.2007); summas 780,00 EEK (24.11.-23.01.2008); summas 840,00 EEK (24.01.-23.03.2008). 5) Õigusabikulud 5 100,00 EEK. N. U on esitanud 3 arvet kogusummas 5 100,00 krooni, so õigusabi kulud seoses tsiviilhagi koostamisega. Kohtu seisukoht: Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et 24.11.2005 kell 13:30 toimus Järvevana teel liiklusõnnetus, milles osalesid U.D poolt juhitud sõiduauto xxx, N. U poolt juhitud sõiduauto Xxxja O. K poolt juhitud sõiduauto xxx. Liiklusõnnetuse toimumise fakt on tõendatud liiklusõnnetuse akti, sündmuskoha vaatlusprotokolli, kannatanu N. U, kannatanu O. K i, tunnistaja K. P i ja süüdistatava enda ütlustega. Samuti on tõendatud, et liiklusõnnetuse tagajärjel said kahjustada kõik õnnetuses osalenud sõidukid; liiklusõnnetuse aktist ja sündmuskohal olnud ning istungil ära kuulatud isikute ütlustest nähtuvalt sai liiklusõnnetuse tagajärjel tervisekahjustusi O. K ; tervisekahjustuste iseloom ja ulatus on tõendatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktiga. Samuti ei ole vaidlust ja on tõendatud Jävevana teel toimunud sündmuste põhimõtteline jada: kõigepealt toimus kokkupõrge N. U ja U.D poolt juhitud sõidukite vahel, mille tagajärjel paiskus U.D poolt juhitud sõiduk vastassuunavööndisse ja põrkas kokku O. K poolt juhitud sõidukiga. Kriminaalasjas on vaidlus selles, kes oli liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi; süüdistus selles on esitatud U.D-

, kuid isik väidab, et täitis kõiki liiklusnõudeid ning õnnetuse põhjustas ilmselt N. U tähelepanematus ja lubatust suurem sõidukiirus. Kohtuistungil andsid ütlusi mõlemad kannatanud, liiklusõnnetuse sündmuskohal kannatanu O. K it abistanud tunnistaja K. P ja süüdistatav. Kannatanu O. Kja süüdistatava U.D puhul tõusetus istungil küsimus isikute kohtuistungil ja eeluurimisel antud ütluste vastuolulisusest. Kohtu hinnangul puudub alus U.D ütluste kõrvalejätmises. U.D selgitas kohtuistungil, et vastuolud on tingitud sellest, et kohtueelses menetluses ei viibinud ülekuulamise juures tõlk ning ta ei saanud kõikidest nüanssidest aru. Kohus märgib siinkohal, et kohtuistungil ei vajanud U.D kordagi tõlgi abi, isik valdab eesti keelt kõrgtasemel. U.D eeluurimisel antud ütlused on protokollitud ja U.D on omakäeliselt kinnitanud, et protokoll on loetud, ja tõlgitud ning tema 18 sõnade järgi õigesti kirjutatud. Kohtul on raske U.D elukogemust ja haridustaset silmas pidades uskuda, et U.D ei saanud protokolli sisust aru või kirjutas alla mille i, mida ta täpselt aru ei saanud. U.D väitel kinnitasid uurĳa ja kaitsja talle, et eeluurimisel antud ütlused ei oma ei mõistnud. Kohus möönab, et uurĳa ja kaitsja võisid U.D-

seda väita, kuid samas märgib kohus, et nimetatud küsimus eeluurimisel ja kohtus antud ütluste vastuolust tõusetud kohtupraktikas esmakordselt alles 2006.aasta II pooles, so enne kui U.D kahtlustatavana üle kuulati; kuni selle hetkeni omasid eeluurimisel antud ütlused valitseva arvamuse kohaselt siiski tähendust. U.D väitis, et uurĳal oli tema vastu vihavaen, samas selgitas U.D , et kaebust ta uurĳa tegevuse peale ei esitanud. Samas viibis U.D kohtueelse ülekuulamise juures ka isiku

pinguline kaitsja ning kohtul on U.D isikut ning kaitsja osavõttu arvesse võttes raske uskuda, et süüdistatav või tema kaitsja jätsid uurĳa erapoolikutele avaldustele reageerimata. Kohus on seisukohal, et vastuolu küll kahjustab teatud määral süüdistatava ütluste usaldusväärsust, kuid puudub alus süüdistatava ütluste täielikuks kõrvalejätmiseks: süüdistatavat ei hoiatata erinevalt tunnistajast valeütlustega kaasneva vastutuse eest ning süüdistatav võib endale valida talle meelepärase kaitsetaktika, sh muuta oma ütlusi. Süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütlusi tuleb hinnata koosmõjus teiste tõenditega. Kannatanu O. K andis kohtu arvates kohtuistungil tõeseid ütlusi. Vastuolu osas selgitas kannatanu, et väljendas end eeluurimisel ebatäpselt; kannatanu avaldas, et vastuolu on tingitud tema subjektiivsest arusaamast märja teekatte mõiste sisustamisel, so teekate on märg, kui see on veega kaetud. Taoline selgitus on kohtu hinnangul vastuvõetav ja ei kahjusta kannatanu ütluste usaldusväärsust. N. U ja U.D poolt juhitud sõidukite kokkupõrke osas väitsid nii kannatanu O. K kui tunnistaja K. P , et nad kokkupõrget ei näinud. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ja tunnistaja sellekohastes ütlustes: kannatanu O. K nägi toimunut alles hetkel, kui U.D sõiduk sõitis vastassuunavööndist välja tema sõiduki ette; tunnistaja K. P sõitis küll teises sõidureas ja suunaga Tartu mnt poole, kuid nägi avariipilti peale kokkupõrgete toimumist. Seega on liiklusõnnetuse esimese osa puhul määrava tähtsusega tõendite kogumiks kannatanu N. U ja süüdistatava U.D ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll, protokollid liiklusvahendi ülevaatuse kohta, eksperdi arvamus ja eksperdi poolt kohtuistungil antud selgitused. Eksperdi arvamuse p 1 kohaselt on liiklusõnnetuse tekkemehhanismi kirjeldatud ekspertiisiakti uurimuslikus osas; kohtuistungil selgitas ekspert täiendavalt, et ekspertiisiakti uurimuslikus osas kajastub tõepoolest eksperdiarvamus, tegemist on tervikuga. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et U.D rikkus

§ 95ja § 123 nõudeid.

U.D väitel sõitis ta lubatud sõidukiirusega, so 70 km/h, samuti teises reas liikunud tunnistaja K. P i sõnul oli tema sõidukiirus 70-80 km/h. Kannatanu O. K andis ütlusi, et vastassuunas oli tihe ja ühtlane liikusvoog. Taolises olukorras ei ole juhil muud võimalust kui liigelda ühtlases liiklusvoos. Kohtu hinnangul on tõendatud, et U.D ja N. U sõidukite kokkupõrge toimus seetõttu, et U.D ei veendunud enne manöövri sooritamist selle ohutuses, kohtu arvates ei nähtu uuritud tõenditest asjaolu, et kokkupõrke põhjustas U.D valesti valitud sõidukiirus. Ümberreastumise põhjuste kohta selgitas U.D, et tema ees liikus veoauto, mis segas nähtavust ning seetõttu soovis ta rida vahetada. Kohus möönab, et sellisel juhul võinuks U.D tihedalt koormatud liikluse korral alandada veidikene oma liikumiskiirust, andes sellest kavatsusest aegsasti taga liikuvatele sõidukitele märku. Samas käsitleb kohtu arvates

§ 95

olukorda, kus peetakse lubamatuks tiheda liikluse korral teistest sõidukites möödumise eesmärgil ajendatud ümberreastumist; ei ole tõendatud, et U.D hakkas ümberreastuma, eesmärgiga mööduda ees sõitvast veoautost. Kõik kohtuistungil ära kuulatud isikud kinnitasid, et Järvevana teel liigeldes ületatakse tavaliselt 19 lubatud sõidukiirust, kuid tol päeval oli liikluse üldpilt halbade ilmastikuolude tõttu rahulik ning sõideti kiirusega 70-80 km/h. Süüdistatava U.D väitel pidi N. U ületama sõidukiirust; kannatanu N. U selgitas, et ta sõitis kiirusega umbes 70 km/h ning vasakus sõidureas liikusid sõidukid natukene kiiremini. Kohus

iab, et N. U väide, et vasakus sõidureas liikusid sõidukid kiiremini, on õige. See, et teises sõidureas sõitvate sõidukite kiirus on üldjuhul esimeses reas liikuvate sõidukite kiirusest suurem ei ole küll üldteada asjaolu, kuid siiski järjekindel ja välja kujunenud tava liikluses osalevate sõidukĳuhtide jaoks. Kannatanu N. Ut hoiatati teadvalt valeütluste andmisega kaasnevast vastutusest ning kohtul ei ole alust eeldada, et kannatanu andis kohtuistungil valeütlusi. Samuti märgib kohus, et juhul kui kannatanu N. U tõepoolest ületanuks tunduval määral sõidukiirust, märganuks seda teises sõidureas sõitnud tunnistaja K. P . Süüdistatava ütluste kohaselt vaatas ta peeglisse ja märkas ca 70-100m kaugusel punast sõiduautot. Kohus märgib, et N. U sõiduki ülevaatuse protokollile lisatud fototabelist nähtuvalt on N. U sõiduk roheline, mitte punane. Seega tõusetub küsimus, kas süüdistatav eksis kohtuistungil ütlusi andes korduvalt N. U sõiduki värvis või ei olnud tagant läheneva sõiduki näol tegemist kannatanu sõidukiga. Eksperdi arvamuse kohaselt esmane kontakt U.D sõiduki parempoolse taganurga ja N. U vasakpoolse esinurga vahel; kohtuistungil selgitas ekspert, et mõjuv jõud oli suunaga tagant ette ning seega pidi tagumise liikuva sõiduki kiirus olema mõnevõrra suurem, kuid vigastused olid väikesed ja seega pidi kiiruste vahe olema väike. Süüdistatav andis ütlusi, et vaatas tahavaatepeeglisse, siis paremasse peeglisse, lülitas suunatule sisse ja hakkas seejärel manöövrit sooritama. Kohtu arvates teostab kogenud sõidukĳuht U.D poolt kirjeldatud sooritused mitte rohkem kui paari sekundi jooksul. U.D andis ütlusi, et omab pidevat sõidustaaži alates 1992.aastast, seega tuleb nentida, et U.D näol on tegemist kogenud sõidukĳuhiga. Kohus juhib siinkohal tähelepanu sellele, et kui lähtuda süüdistatava ütlustest selle kohta, et esmakordselt tahavaatepeeglisse vaadates oli tagant tulev auto kõige vähem 70m kaugusel ning süüdistatav ise sõitis kiirusega 70 km/h, pidanuks N. U sõiduki kiirus 70m läbimiseks konservatiivselt hinnates nt 5 sek jooksul olema mitte vähem kui 120 km/h (70 km/h sõitev auto läbib 97,2 m 5 sek, et teine auto talle 70m jooksul järgi jõuaks, peab tagant sõitev sõiduk läbima selle aja jooksul 167,2 m, mis teeb kiiruseks 120 km/h). Kohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et N. U ületanuks kiirust nii suurel määral. Tunnistaja K. P andis ütlusi, et sõitis teises sõidureas, liiklus oli rahulik. Esimest rida ta ei märganud. Kohtu arvates pööranuks K. P kindlasti tähelepanu N. U sõidukile, kui viimane sõitnuks või kiirendanuks tõepoolest esimeses reas taolise kiirusega, seda enam, et hetk hiljem nägi K. P juba toimunud avariipilti. Samuti ei ole kohtu arvates N. U isikuks, kelle näol oleks tegemist paadunud kiiruseületajaga. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et N. U sõiduki kiirus võis olla U.D sõiduki kiirusest suurem, kuid samas ei saanud kiirus olla oluliselt suurem. Kinnitust ei ole

idnud U.D versioon N. U poolt olulise sõidukiiruse ületamise kohta. Kohtu arvates ei ole midagi iseäralikku selles, et N. U kiirus võis olla kokkupõrke hetkel pisut suurem, manöövri sooritamisel võis U.D mõnevõrra oma kiirust vähendada; samuti nähtub N. U ütlustest, et ta andis ohtlikku olukorda märgates signaali ning U.D võis juba vahetult enne kokkupõrget asuda pidurdama. Kohtu hinnangul ei ole kindlasti õige kaitsja väide selle kohta, et U.D sõiduk ja N. U sõiduk paiknesid kokkupõrke hetkel nii, et U.D sõiduk oli ees ja N. U sõiduk taga. Väite lükkavad ümber kannatanu ütlused, et U.D auto oli nurga all ja samuti eksperdi arvamus selle kohta, et sõidukid olid esmase kontakteerumise hetkel teineteise suhtes nurga all – U.D sõiduk oli N. U sõiduki suhtes paremale suundumas. Eksperdi arvamus riimub liiklusõnnetuse aktis ja sõidukite vaatlusprotokollis sedastatud kahjustuste kirjeldustega. Kannatanu N. U andis ütlusi, et tema ees sõitis veoauto, ta hoidis ca 20m pikivahet ning sõitis rahulikult. Enne kui ta U.D sõidukit nägi, sõitis see paralleelselt – tagumine parem osa oli 20 tema sõiduki vasaku esimese tiiva juures. Järgnevatel sekunditel ja minutitel reastus U.D auto järsult, oli tunne, et juht teda ei näinud. Kokkupõrke ajaks oli U.D auto pooleldi esimeses sõidureas – reastus tema ees. Tema sõitis endiselt otse, U.D auto oli tema ees umbes 45 kraadise nurga all. Ohtlikku olukorda nähes pööras ta rooli paremale ja andis signaali, soovides U.D-

märku anda, et viimane reastub juba hõivatud reale. Ta ei pidurdanud, sest auto hakkas pöörlema ja sõitis teelt välja. Süüdistatav andis ütlusi, et ta vaatas tahavaatepeeglisse, siis paremasse peeglisse, lülitas suunatule sisse. Peale suunatule sisselülitamist hakkas ta sõitma, lõpetas manöövri ja sõitis edasi, mitte kaua. Manöövri oli lõpetanud, kui ta oli ümberreastunud, ei ole kindel, kas oli täiesti keset teed, kuid igal juhul esimeses reas. Kokkupõrget tundis 2-5 sek peale ümberreastumist. Esimene löök oli auto tagumisse ossa, see keeras autot ja teine löök oli parem külje pihta – parema esimese ukse sisse tuli tugevam löök. Peale esimest lööki ta pidurdas, ei jõudnud lõpuni pidurdada, sest sai teise löögi. Sündmuskoha vaatlusega tuvastati, et Tartu mnt poole suunduva sõidurea teisel sõidureal algab vasak pidurdusjälg, mis 2,2 m pärast muudab suunda ja kulgeb edasi 7,6 m pikkuselt ning lõpeb U.D sõiduki parema esinurga juures. Eksperdi arvamuse kohaselt annavad U.D sõiduki suunamuutusega pidurdusjäljed tunnistust sellest, et sõiduki pidurdatult liikumise käigus mõjus sõidukile parema külje poolt kõrvaline jõud, mis paiskas sõiduki esiosa vasakule; pidurdusjälgede suunamuutus sai tekkida hetkel kui N. U sõiduki esiosa kontakteerus U.D sõiduauto parempoolse esiuksega. Eksperdi arvamuse kohaselt võib U.D sõiduki parempoolse taganurga kumerusel olevate vigastuste alusel väita, et kokkupõrke hetkel olid sõidukid teineteise suhtes nurga all – U.D sõiduk oli N. U sõiduki suhtes paremale suundumas. Kohtu hinnangul ei ole õige U.D väide, et ta oli kokkupõrke toimumise hetkel ümberreastunud. Eksperdi arvamus kinnitab N. U väidet selle kohta, et U.D sõiduk oli tema sõiduki suhtes nurga all ja paremale suundumas – so ümberreastumas. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et U.D sõiduki pidurdusjäljed algavad teisel, mitte esimesel sõidureal; seega ei ole õige U.D väide, et ta oli esimeses sõidureas. Kohtu arvates ei ole N. Ule ette heidetav, et ta andis pidurdamise asemel signaali. Kõik sündmuskohal viibinud ja kohtuistungil ära kuulatud isikud kinnitasid, et liiklus oli õnnetuse toimumise ajal Järvevana teel tihe. Kohtu hinnangul on N. U selgitus, et ta pööras paremale ja püüdis äkki ümberreastuvale juhile anda signaali andmisega märku, et viimane reastub juba hõivatud reale, igati loogiline. N. U äkkpidurdus võinuks olla ootamatu tema taga liiklevate sõidukĳuhtide jaoks. Kohtu arvates käitus N. U antud situatsioonis viisil nagu käitunuks iga teine mõistlik sõidukĳuht – üritas keerata paremale ja andis signaaliga märku, et rida on hõivatud ning ümberreastuv sõidukijuht peaks manöövri katkestama. Samuti nähtub nii kannatanu kui ka süüdistatava enda ütlustest ning on eluliselt usutav, et edasine sündmuste jada toimus sekundi murdosa või sekundi jooksul ning ei ole mõistlik eeldada, et N. U saanuks midagi kokkupõrke vältimiseks omalt poolt teha. Kohus

iab, et kannatanu N. U poolt esitatud versioon riimub sündmuskoha vaatluse protokolli ja eksperdi arvamusega; on välistatud, et N. U ületas olulisel määral lubatud sõidukiirust. Süüdistatava U.D versioon toimunust teiste asjas kogutud tõenditega ei riimu. Kohtu hinnangul rikkus süüdistatav

§ 91

nõudeid ja ei veendunud enne ümberreastumist selles, et manöövri sooritamine on ohutu ning ei takista teisi liiklejaid. Kohtu arvates on kaheldav, et U.D vaatas ka paremasse peeglisse, kuid isegi juhul, kui ta seda tegi, pidanuks U.D kohtu hinnangul veel korra peale suunatule sisselülitamist ja enne sõitma hakkamist tihedalt koormatud 21 sõiduteel heitma kontrollpilgu peeglitesse. Liikluses lasub igal sõidukĳuhil kõrgendatud hoolsuskohustus, seda enam olukorras, kus ilmastikuolud ei ole head ning liiklus on tihe. U.D väitel olid tema sõidukil panoraampeeglid ning seega oli nn „pime nurk” välistatud; kohus viitab asjaolule, et ei ole

idnud tõendamist süüdistatava seisukoht selles, et N. U pidi sõidukiirust ületama sellisel määral, et ilmus tema jaoks ootamatult. Seega tuleb asuda seisukohale, et U.D kas ei vaadanud üldse enne manöövri sooritamist parempoolsesse peeglisse või ei teinud seda piisavalt. Kohtu hinnangul ei rikkunud N. U

§ 93nõudeid, N.

U ei saanud U.D-

teed anda, sest U.D reastus N. U jaoks ootamatult ümber. Kohtu arvates rikkus U.D ka

§ 130

nõudeid: U.D ei veendumata manöövri ohutuses, ei hoidnud samuti ohutut külgvahet – kannatanu N. U andis ütlusi selle kohta, et U.D sõiduk justkui „vajus” tema sõidukile peale. Tõendite pinnalt on sekundaarse kontakti kohta tuletatav järgmine konstruktsioon:

a)U.D sõiduk oli esmase kokkupõrke ajal pooleldi teises sõidureas (sündmuskoha vaatluse protokoll – U.D sõiduki pidurdusjäljed algasid teiselt sõidurealt, U.D ütlused selle kohta, et ta pidurdas peale esimest lööki),
b)U.D sõiduk oli esmase kokkupõrke ajal N. U sõiduki suhtes nurga all (eksperdi arvamus, N. U ütlused),
c)Esimene löök keeras U.D autot (U.D ütlused),
d)N. U sõnul hakkas auto peale esimest lööki pöörlema (N. U ütlused),
e)sekundaarne kontakt algas U.D sõiduauto parempoolse esiukse ja N. U sõiduauto vasakpoolse esiosa kontaktiga (eksperdi arvamus),
f)sekundaarne kontakt lõppes U.D ja N. U sõidukite külgpidi kontakteerumisega ehk kokku paiskumisega (eksperdi arvamus),
g)sekundaarne kontakt toimus olukorras, kus U.D sõiduk liikus pidurdatult ja paiknes teises sõidureas (eksperdi arvamus. Seega on kohtu hinnangul tõenäoline, et peale esimese kokkupõrke hetkel oli U.D sõiduk pooleldi teises sõidureas ning N. U sõiduk esimeses sõidureas; esmase kokkupõrke tagajärjel kaldusid mõlemad sõidukid teise sõiduritta. Eksperdi selgituste kohaselt mõjus esmasel kokkupõrkel jõud suunaga tagant ette; U.D sõiduk keeras N. U sõiduki mõnevõrra tugevama löögi tõttu uuesti teise sõiduritta ja N. U sõiduk võis pöörlemist alustades kalduda inertsist samuti teise sõiduritta, kus toimus sekundaarne kontakt. Kohatu on nimetatud olukorras väita, et kokkupõrke tagajärjel muutus juhi tahtest olenematult ainult ühe kokkupõrkes osalenud sõiduki suund. Kohtu arvates ei ole seega õige kaitsja väide selles, et N. U sõitis peale esimest kokkupõrget U.D sõidukile, mis oli ilmselt kokkupõrke tagajärjel kaldunud vasakpoolsesse ritta, järele ning põhjustas uue kokkupõrke. N. U väitel hakkas tema sõiduk peale esimest lööki pöörlema, so sisuliselt kaotas juhitavuse ning pidurdama ei hakanud ta põhjusel, et see oleks olnud ohtlik. Kohtul ei ole alust kannatanu sellekohastes ütlustes kahelda. Kohtu hinnangul on kõikide kohtuistungil üle kuulatud isikute ütlustega tõendatud, et ilmastikuolud olid halvad; teekatte niiskusastme kohta on isikud andnud erinevaid ütlusi, kuid sündmuskoha vaatluse protokollile ning liiklusõnnetuse aktile tuginedes tuleb nentida, et teekate võis olla pigem niiske kui kuiv. Peale kokkupõrget on tõenäoline, et sõiduk võib niiskel teekattel kaotada juhitavuse, arvestades N. U sõidukogemust (1975.a.) on vähetõenäoline, et N. U kogenud juhina kasutanuks peale kokkupõrget valesid juhtimisvõtteid ja sõitnuks U.D sõidukile järele. Kaitsja sellekohane väide eeldab, et N. Ul oli peale esmast kokkupõrget aega reageerida, N. U ütlustest nähtuvalt tal oluliselt reageerimisaega ei olnud. Kohtu arvates on mõistlik eeldada, et kogenud juht üritab kokkupõrkega kaasnevaid võimalikke kahjulikke tagajärgi vältida ning ei loo oma tegevusega uut ohuolukorda. Kohtu arvates ei ole seega tõendatud kaitsja väide selle kohta, et U.D sõiduki paiskumise vastassuunavööndisse oli tingitud N. U ebaõigetest juhtimisvõtetest. Kohtu hinnangul on tõendatud, et sündmusteahela käivitas U.D poolne liiklusnõuete rikkumine, mille tagajärjel tekkis 22 sõidukite vahel esmane kokkupõrge ning sekundaarne kontakt oli esmase kokkupõrke vältimatu tagajärg. Eksperdi arvamusega ja U.D enda ütlustega on tõendatud, et U.D sõiduk paiskus sekundaarse kontakti tulemusel vastassuunavööndisse ja põrkas kokku xxx. Sõiduautot Xxxjuhtinud O. K andis ütlusi, et mäletab üksnes seda, et vastassuunavööndist sõidab auto välja ja ta ei jõua midagi teha; ta jõudis jala gaasipedaalilt ära võtta, kuid pidurdada ei jõudnud. O. Kväitel sõitis ta kiirusega u 70 km/h. Kohtu arvates illustreerivad O. Kütlused ilmekalt asjaolu, et avariisituatsioonid toimuvad sekundi murdosa jooksul ja toetavad kaudselt kannatanu N. U ütlusi selle kohta, et kõik toimus väga kiiresti. Asjaolu, et peale U.D ja O. Ksõidukite kokkupõrget sai tervisekahjustusi O. K , on tõendatud kohtuarstliku ekspertiisi aktiga ja kannatanu O. Kütlustega. Eksperdi arvamuse kohaselt olid tervisekahjustused eluohtlikud nende tekitamise ajal ja sellele järgnenud ravietapis; paranemise perioodi kestus on kauem kui 4 kuud. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et U.D, rikkus oma tegevusega

§ 91

ja § 130 nõudeid ja juhtides 24.11.2005 kella 13:30 ajal Tallinnas Järvevana teel sõiduautot Xxxr/n xxx takistas ootamatu ümberreastumisega esimeses sõidureas liikunud N. U poolt juhitud sõiduauto Xxxr/n xxxliikumist, mille tagajärjel põrkasid sõidukid kokku; esmasele kokkupõrkele järgnes sõidukite sekundaarne kokkupõrge ning sõidukid paiskusid külgepidi kokku. Seejärel paiskus Xxxvastassuunavööndisse ja põrkas kokku O. Kpoolt juhitud sõiduautoga Xxxr/n xxx. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai O. K raskeid tervisekahjustusi. Juhul kui U.D oleks järginud

§ 91ja § 130 nõudeid ning U.D oleks jätnud N.

U poolt juhitud sõiduki ette ümber reastumata, ei oleks toimunud U.D ja N. U poolt juhitud sõidukite kokkupõrget ning sellele järgnevaid sündmusi: sõidukite sekundaarset kontakti, selle tagajärjel U.D sõiduki paiskumist vastassuunavööndisse, kokkupõrkamist O. Kpoolt juhitud sõidukiga ja O. K ei oleks saanud raskeid tervisekahjustusi. Kohus

iab, et U.D pani teo toime kaudse tahtlusega. Veendumata selles, et ümberreastumine on ohutu ja hoidmata ohutut külgvahet, pidi U.D pidama võimalikuks, et ta rikub

§ 91

ja § 130 nõudeid ning möönma, et liiklusnõuete rikkumise tagajärjel võib tekkida liiklusõnnetus, milles võivad inimesed saada raskeid tervisekahjustusi. U.D on täisealine ja süüvõimeline isik; U.D teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuste süüd, tema isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 422 lg 1 järgi karistatakse mootor-, õhu- või veesõiduki või trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest, kui sel a on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm, kuni viieaastase vangistusega. U.D pani toime II astme kuriteo, kuriteo tagajärjel sai raskeid tervisekahjustusi O. K ; O. K on tänaseni osaliselt töövõimetu ning ei saa elada täisväärtuslikku elu ja tema elukvaliteet ei ole endine. Kohtu hinnangul on U.D süü seega võrdlemisi suur. U.D ei ole oma süüd tunnistanud ega toimunut kahetsenud. Liiklusalaste rikkumiste puhul, mil a kaasnevad rasked tagajärjed, ei saa riigi karistuspoliitika avalikku huvi ja paraku ka üldist olukorda Eesti liikluses silmas pidades olla 23 põhjendamatult

ebe. U.D karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, seega tuleb talle kohtu arvates karistus mõista keskmises sanktsioonimääras; U.D tegu, isiku süüd ja õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades puudub alus isikule väiksema karistuse mõistmiseks. Kohus

iab, et U.D tuleb süüdi mõista KarS § 422 lg 1 järgi ja karistada 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. U.D on eelnevalt kriminaalkorras karistamata ning on ka peale 24.11.2005 sündmust käitunud seadusekuulekalt, seega oli 24.11.2005 sündmus pigem juhuslikku laadi. Peale 24.11.2005 ei ole U.D liiklusnõuete rikkumise eest karistatud. U.D eelnev elukäik ja normikuulekas käitumine pärast kuriteo toimepanemist, samuti asjaolu, et tal on kindel töö- ja elukoht, on kohtu hinnangul aluseks sellele, et tema suhtes on võimalik jätta vangistus KarS § 73 järgi täielikult tingimisi kohaldamata. Kohtu arvates on süüdistatava isikut arvesse võttes kohane katseaja pikkus 3 aastat. Kohus nõustub prokuröriga selles, et U.D suhtes ei ole vajalik lisakaristuse kohaldamine: sündmusest on möödunud üle 2 aasta ning U.D ei ole selle aja vältel liiklusalaste rikkumiste eest karistatud. Tsiviilhagid: VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) hüvitama kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi; VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju tekitamise eesmärk kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, kus ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse asjaolu ei oleks esinenud. Kannatanud O. K ja N. U on esitanud tsiviilhagid; kahju tekkis kannatanutele seoses liiklusõnnetusega, mille põhjustas U.D. Kohtu hinnangul on O. Ktsiviilhagi põhjendatud ja tõendatud. O. Kväitel tekkisid tal avarii tagajärjel tervisekahjustused, mille ulatus nähtub isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis ning talle määrati avariĳärgselt töövõime kaotus 100% ning alates 24.04.2007 kuni käesoleva ajani 80%. O. Kväited on tõendatud arstliku ekspertiisi otsuste, arstliku ekspertiisi otsuste sisuliste põhjendustega. O. Kselgituste kohaselt on ta oma sissetulekus kaotanud igakuiselt vähemalt 3 000,00 krooni; ta on invaliid ja tal ei ole võimalik teha erialast tööd. Kohtu arvates on O. Ktöövõime kaotuse protsenti arvesse võttes mõistlik eeldada, et isiku sissetulekud on oluliselt vähenenud ja tal puudub tervisliku seisundi tõttu võimalus nende suurendamiseks endisele tasemele. O. Knõue ei ole ülemäära suur ja on rakendusliku kõrgharidusega isiku keskmist sissetulekut arvesse võttes mõistlik – O. K on esitanud AS Demur vastuse, millest nähtuvalt oleks tal võimalik saada küllaldast sissetulekut; O. Kpoolt esitatud nõue 3 000,00 krooni igakuise saamatajäänud tulu osas jääb alla palga alammäära. Kohtu arvates ei saa seega väita, et O. K sooviks U.D arvel alusetult rikastuda ja O. Ktaotlus kokku 28 kuu eest 84 000,00 krooni väljamõistmises on põhjendatud. O. Kväitel sai ta sõiduki eest hüvitist 8 000,00 krooni. Asjaolu, et O. Ksõiduk hävis täielikult liiklusõnnetuses, on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotodega. Eesti Liikluskindlustuse Fondi otsusega on tõendatud, et O. K ile on hüvitatud 8 000,00 krooni. O. Kpoolt 24 esitatud väljavõtetest samaliigiliste sõidukite ostu-müügikuulutustest nähtuvalt vastab O. Kpoolt märgitud sõiduki hind 14 000,00 krooni samaliigiliste sõidukite keskmisele turuhinnale 2005.aastal. Seega on O. Knõue 6 000,00 krooni hüvitamises seoses sõiduki hävimisega, põhjendatud ja nõue tuleb rahuldada. Kohtu hinnangul on N. U tsiviilhagi põhjendatud ja tõendatud osaliselt; osaliselt tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Kohtu hinnangul on põhjendatud N. U tsiviilhagi 5 771,85 krooni taksoteenuste kasutamise kulu väljamõistmises, 4 529,00 krooni ühistranspordi piletite kulu väljamõistmises. Kahju hüvitamise eesmärk on sätestatud VÕS § 127 lg 1, seega ei saa eeldada, et N. U pidanuks liiklusõnnetuse järgselt kasutama üksnes ühistransporti, so kasutama endisega võrreldes ebamugavamat liikumisvahendit üksnes eesmärgil, et see on kahju hüvitajale soodsam. Seega ei pea N. U põhjendama, millistest vajadustest tingituna ta taksoteenuseid kasutas. Taksoteenustele kulunud vahendite osas on N. U esitanud dokumendid ning nende kogukulu on ajaperioodi arvesse võttes mõistlik. Samuti on põhjendatud ühistranspordi piletite kulu 4 529,00 krooni. Piletikulu 35,00 krooni suuruses summas ei ole põhjendatud – nimetatud kulu on tekkinud J. Ul, kelle arveldusarvelt pileti maksumus tasuti. J. U ei ole käesolevas asjas tsiviilhagejaks. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud teise sõiduki üürikulu 16 500,00 krooni ulatuses ja selles osas tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Kohus märgib, et N. U väitel kasutas ta teist sõidukit vajadusel ja kaks korda nädalas. Esitatud

pingutel on märgitud sõiduki kasutamise kuupäevad ja kasutamise eest makstud summad, kuid kannatanu poolt esitatud taksoarvete ja

pingutes kajastatud kuupäevade võrdlemisel nähtub, et kannatanu on 02.04.2006, 12.06.2006, 08.08.2006, 04.01.2007 ja 09.07.2007 samaaegselt kasutanud nii taksoteenuseid kui üüritud sõidukit. Kohus nõustub kaitsja väitega selles, et kannatanu on küll esitanud rendilepingu, kuid jätnud tõendamata, kas tegelikkuses üldse on selle alusel üüri tasutud. Nimetatud asjaolu võinuks kannatanu tõendada teise

pingupoole ütluste või väljavõttega rendileandja tuludeklaratsioonidest, kuid kannatanu seda võimalust ei kasutanud. Hagi tõendamine on tsiviilhageja kohustus. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud 11 550,00 krooni parkimiskoha eest makstud tasu väljanõudmises ja selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus

iab, et kannatanu oleks nimetatud makseid tasunud ka juhul, kui liiklusõnnetust ei oleks toimunud; asjaolu, et kannatanu ei soovinud parkimiskohast loobuda ja soovis seda säilitada, ei ole hagi rahuldamise aluseks. N. U nõue 5 100,00 krooni õigusabi tasu väljamõistmises on põhjendatud. Õigusabi tasu on TsMS mõistes menetluskulu; TsMS § 163 lg 1 järgi

iab kohus, et U.D peab N. Ule hüvitama menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse

detsembri
a määruse nr 254 alusel on kuupalga alammäär 4 350,00 krooni. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 6 525,00 krooni. U.D pani toime II astme kuriteo, seega tuleb temalt välja mõista sundraha 6 525,00 krooni. KrMS § 175 lg 3 järgi on riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisiga tekkinud kulu menetluskulu. Kriminaalasjas on läbi viidud liiklustehniline ekspertiis (maksumus 3 000,00 krooni, kd 1, tl 55) ja isiku kohtuarstlik ekspertiis (maksumus 2 875,00 krooni, kd 1 tl 42). Kokku on 25 ekspertiisitasu 5 875,00 krooni. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu, seega tuleb U.D-lt välja mõista menetluskulu 5875,00 krooni. Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

1-07-14992\3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja 22.mai 2008 Tallinn koht Kriminaalasja number 1-07-14992 (05231401433) Kohtunik Janika Kallin Kohtuistu

§ 91

§ 95

§ 123

§ 130

§ 95ja § 123 nõudeid.

§ 95

§ 91

§ 93nõudeid, N.

§ 130

§ 91

§ 91ja § 130 nõudeid ning U.D oleks jätnud N.

§ 91