järgi vangistus 1 kuu,
lg 2 alusel liitkaristus 3 kuud vangistust, invaliidsuspensionär Süüdistus
lg 1 ja § 203 järgi lühimenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista A.P
Süüdi mõista A.P
järgi ja karistada vangistusega 6 kuud.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust.
2 päeva karistuse hulka. Kandmisele kuulub 5 kuud 28 päeva vangistust. Tõkend –elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni karistuse kandmisele asumiseni. Karistuse kandmise algust arvestada alates karistuse reaalsele kandmisele asumisest. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista A.P-lt riigituludesse: 1)sundraha 1,5 palga alammäära – 6525.- krooni, 2)kaitsjatasu 4458.- krooni Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB pangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777. Maksekorraldus kriminaalmenetluse kulude kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Maksekorraldusele märkida selgituse lahtrisse kriminaalasja kohtunumber – 1-08-4461 – ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. SÜÜDISTUS A.P süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 01.01.2005.a. kuni 17.09.2007.a. on süstemaatiliselt ähvardanud oma ema VK ja isa E K (isikukood xxx) tappa ja piinata, vara rikkuda ja hävitada ning samuti peites kõrges eas oleva isa astmaravimeid, nõudes eelkirjeldatud tegevustega emalt raha. Oma sellise tegevusega, mis seisnes varalise kasu üleandmise nõudmises, ähvardades rikkuda vara ja kasutades psüühilist vägivalda, pani A.P toime
Toomas kannelmäed süüdistatakse ka selles, et tema 12.08.2007.a. ja 13.08 2007.a. vahelisel ööl avas tahtlikult Tallinnas xxx asuvas vannitoas vee kraani eesmärgiga põhjustada veeavarii. Kraanist väljuva vee põrandale juhtimise tagajärjel jooksis vesi lisaks korteri nr. 12 põrandale, esimese korruse korterisse nr. 9 ja nr. 11. vesi rikkus korteri nr. 11 vannitoa, esiku põranda, seinad, uksed ning laed ja korteris nr. 9 vannitoa seinad. Veeavarii tagajärjel tekkis korterites nr. 9 ja nr. 11 hallitus. Veeavarii tagajärgede likvideerimise maksumus oli kokku 186510.- krooni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra asja rikkumises olulise kahju tekitamisega, pani A.P toime
SÜÜDISTATAVA ÜTLUSED A.P ei tunnistanud end süüdi temale esitatud süüdistuses ja selgitas, et raha on ta alati viisakalt küsinud ja veekraani tahtlikult lahti ei jätnud. Kohtueelses menetluses aga tunnistas ta end süüdi öeldes, et ähvardamised on toimunud kõik alkoholijoobes ja pärast ei mäleta oma tegudest suurt midagi. Vara rikkumise kohta veekraani lahti jätmisega seoses on A.P kohtueelses menetluses öelnud, et oli tookord taas alkoholijoobes ja tuli koju vastu hommikut. Läks vannituppa pesema, peale seda kööki suitsu tegema ja siis magama. Võimalik, et unustas kraani lahti. KOHTU SEISUKOHT Vanematelt raha väljapressimises on A.P süü tõendatud ema VK ja isa E K ütlustega. VK ütluste kohaselt elab A.P nende korteris alates 2005.a. jaanuarist. Ta on krooniline alkohoolik ja iga kord kui joob, hakkab vanemaid ähvardama tapmise ja piinamisega. 2 Ta nõuab pidevalt nende käest raha ja kui talle raha ei anna, järgnevad sõim ja ähvardused, lubab ka korteri uputada või maha põletada (lk. 10-16). EKütluste kohaselt ähvardab poeg alkoholijoobes teda ja ema maha lüüa, gaasi lahti keerata või maja maha põletada. Toomas läheb tigedaks sellepärast, et abikaasa talle raha ei anna (lk. 25-27). Seega on kannatanute VK ja E K ütlustega tõendatud A.P poolt
Varalise kasu üleandmise nõudmisega kaasnesid ähvardused hävitada või rikkuda vara ja kasutada vanemate suhtes füüsilist vägivalda. Kohus leidis, et ei ole tõendatud EK astmaravimite peitmise ja raha nõudmise vaheline seos. See ei tulene kannatanute ütlustest. EKon öelnud, et ta ei tea, miks poeg tema ravimid ära peitis ja VK ütlustest tulenevalt põhjendas poeg sellist teguviisi asjaoluga, et see on karistuseks selle eest, et ta olevat A.P naise ära ajanud. Ka politseitöötajatest tunnistajate AA ja VP ütlustest ei nähtu ravimite peitmise põhjust (lk. 28-31). Seega on tõendamist leidnud A.P poolt süstemaatiliselt vanematelt raha nõudmine, millega on kaasnenud tapmise ja piinamise ning vara rikkumise ja hävitamise ähvardused. A.P-le esitatud süüdistuses vara rikkumisega seoses on süüdistatava enda ja kannatanute VK ja EK ütlustega tõendatud A.P poolt vannitoas veekraani lahtijätmise fakt, mille tagajärjel ujutas vesi üle vannitoa ja korteri koridori. EK ja VK ütluste kohaselt oli ujutuse tagajärjel vannitoa uks ning esiku laminaat üles tursunud. EK oli esimene, kes öösel korteris uputust märkas ja nägi, et selle põhjustas vannitoas kraanist jooksev vesi, kuna kraan oli suunaga põrandale. Kannatanu R A ütlustega on tõendatud, et 14.08.2007.a. rikkus ülevalt korterist tulnud vesi ka nende korteri seinad ja lae. Vesi oli üles kergitanud ka parketi ning vannitoa, WC ja korteri uksed olid üles tursunud (lk. 19-22). Kannatanu Mari-Eva Lepa ütlustega on tõendatud, et 2007.a. augustikuus (täpset kuupäeva ei mäletanud) oli vannitoas niiske ja hästi kuum, laelambi kuplites oli mitu liitrit vett. Mõne aja möödudes hakkasid seintelt plaadid lahti tulema ja vannialune oli pidevalt märg. Töömehed ütlesid, et seina vahel on hakanud toimuma hallitusprotsess ( lk. 23-24). Seega on tõendamist leidnud, et ööl vastu 14.08.2007.a. jättis A.P vannitoas kraanist vee jooksma ja kraan oli suunaga valamust mööda, nii et kraanist jooksis vesi otse põrandale, rikkudes nii oma korteri kui allkorrusel naaberkorterite põrandad, seinad, laed ja uksed. R A le tekitatud kahju moodustas 127990.- krooni , MEL tekitatud kahju 58520.- krooni. Kahjud on kindlustusfirmade poolt hüvitatud (lk. 56-69) ja tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud ei ole. Süüdistuse kohaselt avas A.P tahtlikult veekraani eesmärgiga põhjustada veeavarii. Kohtus vaidluste käigus prokurör leidis, et kuritegu on toime pandud kaudse tahtlusega. Ebatõepärane on A.P väide kraani lahti unustamisest, sest vee jooksmine kraanist on nähtav ja kuuldav, mistõttu ei ole võimalik peale pesemist kraani lihtsalt lahti unustada. Seega avas süüdistatav kraani pesemise eesmärgil, kuid jättis selle peale toimingu lõpetamist tahtlikult lahti. Kuna ei ole tõendatud korterite 9 ja 11 kahjustamise eesmärk, ei ole võimalik tõendada ka subjektiivse küljena kavatsetust. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et süüdistatav pani kuriteo toime kaudse tahtlusega. Kaudse tahtluse ja ettevaatamatuse piiritlemisel tuleb lähtuda subjektiivse külje voluntatiivsest elemendist. Mõlemal juhul isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid erinev on suhtumine võimalikku tagajärge. Ettevaatamatuse korral loodab isik tagajärje mittesaabumisele, kaudse tahtluse puhul isik möönab tagajärje saabumist ehk soostub selle saabumisega. Iga täiskasvanud normaalne inimene saab aru, et kui veekraan, mis on valamust eemale suunatud, jääb lahti, jookseb vesi põrandale ja rikub põranda ning kui korter asub teisel korrusel, 3 saavad rikutud ka allkorruse korterid. Ettevaatamatuse puhul peab isik tuginema sellistele asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Kohus ei tuvastanud ja ka A.P ei esitanud ühtki asjaolu, mis välistanuks kraanist mahajooksnud vee poolt korterite 9 ja 11 mittekahjustamise. Seega, jättes kraani lahti ja vee põrandale jooksma, pidas A.P võimalikuks, et vesi rikub ka allkorruse korterite laed ja seinad, kuid suhtus sellesse ükskõikselt ehk möönas tagajärje saabumist. Asja rikkumine on kriminaalkorras karistatav juhul, kui sellega tekitati oluline kahju. R A le ja MEL tekitatud kahju kokku oli 186510 krooni. Kuna oluline kahju 2007.aastal algas 42000 kroonist, siis 186510- kroonise kahju tekitamine vara rikkumisega on kuriteona kvalifitseeritav
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav pani toime kaks teise astme kuritegu. Kuigi ta end süüdi ei tunnistanud, ilmnes tema ütlustest siiski kahetsus, et allkorruse korterid said veeavarii tagajärjel rikutud. Kohus arvestab seda karistust kergendava asjaoluna. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel võib A.P-le mõista karistuse mõlema kuriteo eest alla sanktsioonides ettenähtud vangistuse keskmist määra. Rahalise karistusega karistamine ei ole põhjendatud, sest isik ei tööta, saab vaid invaliidsustoetust ja kuna teda karistatakse raha väljapressimise eest, tähendab see, et tal ei ole vahendeid rahalise karistuse tasumiseks. Kohus ei nõustu prokuröri ettepanekuga vabastada A.P tingimisi karistuse kandmisest. Kuna karistusest tingimisi vabastamine väljendab eelkõige kohtu usaldust süüdimõistetu suhtes, on
kohaldamine võimalik siiski üksnes isikute suhtes, kes on tahtliku, vangistusega karistatava kuriteo toime pannud esmakordselt ja kellest võib arvata, et nad rohkem kuritegusid toime ei pane. A.P on varem kaks korda kriminaalkorras karistatud ja mis põhiline, 22.12.2005.a. kohtuotsusega määratud katseaega ei suutnud ta seaduskuulekalt läbida, pani katseajal toime uue kuriteo, mistõttu 01.03.2007.a. kohtuotsusega pöörati ka eelmine karistus täitmisele. Seega puudub kohtul A.P suhtes usaldus, mis annaks aluse tema karistusest tingimisi vabastamiseks ning eelduseks, et ta enam kuritegusid toime ei pane. Sagedaste alkoholi tarvitamiste tõttu on tema poolt uute kuritegude toimepanemise oht suur. Prokurör taotles A.P-lt vara rikkumisega tekitatud kahjude väljamõistmist kindlustusfirmade kasuks. Prokuröri taotlus ei kuulu rahuldamisele, sest kindlustusfirmad ei ole kriminaalasjas tsiviilhagisid esitanud ja nad ei ole antud kriminaalasjas kannatanud. Prokurör ei ole märkinud kindlustusfirmasid süüdistusakti lisasse – kohtusse kutsutavate isikute nimekirja kannatanutena. Kindlustusfirmadel on õigus nõuda kannatanutele hüvitatud kahjud sisse A.P-lt tsiviilkohtumenetluse korras. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.