1-08-7520 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26 november 2008 Tallinn Kriminaalasja number 1-08-7520 (04237000262) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi Lühimenetlus Prokurör Külli Aas Tõlk Maksim Tšurkin K.Z Süüdistatav ik: xxx, kodakondsuseta, haridus 6 klassi, töökoht: puudub, elukoht: xxx. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 14.12.2007, valitud tõkend vahistamine alates 29.08.2008, vahistatud 08.11.2008 Varasem karistatus:

1. Tallinna Linnakohtu 11.01.2000 otsusega KrK § 197 lg 1; § 139 lg 2 p 2, 3 järgi vabadusekaotus 3 kuud 10 päeva;
2. Tallinna Linnakohtu 25.04.2001 otsusega KrK § 139 lg 2, 3 - § 15 lg 2 järgi vabadusekaotus 5 kuud;
3. Tallinna Linnakohtu 23.11.2001 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 5 kuud;
4. Tallinna Linnakohtu 17.10.2002 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 - § 15 lg 2 järgi vangistus 8 kuud;
5. Tallinna Linnakohtu 07.02.2003 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 – KrK § 15 lg 2 järgi vangistus 3 kuud;

§ 65lg 1 alusel vangistus 11 kuud; 6.

Harju Maakohtu 15.04.2004 otsusega

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi vangistus: 1 aasta 1 kuu; 7.

Harju Maakohtu 02.06.2006 otsusega

§ 199lg 2 p 4 järgi vangistus: 6 kuud.

Kaitsja Vandeadvokaat Liis Toomsalu 1 RESOLUTSIOON 1. K.Z süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 9 (üheksa) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada K.Z-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. 3.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg, so 08.11.2008 kuni 26.11.2008, so 19 (üheksateist) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud ja 11 (üksteist) päeva. 4.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel, lugedes käesoleva otsusega mõistetud ja ärakandmata kergema karistuse, so 5 kuud ja 11 päeva vangistust kaetuks Harju Maakohtu 15.04.2004 otsusega mõistetud raskema karistusega, mõista K.Z-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuu, lugedes mõistetud karistuse kantuks.

1. K.Z-i suhtes valitud tõkend vahistamine tühistada ja K.Z vabastada vahi alt kohtusaalist.
2. K.Z-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2631 (kaks tuhat kuussada kolmkümmend üks) krooni ja 40 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „K.Z , 1-087520, kaitsjatasu“.
3. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. OÜ OTesitatud tsiviilhagi 8300 krooni nõudes jätta juriidilisest isikust kannatanu registrist kustutamise tõttu läbi vaatamata.
5. J V esitatud tsiviilhagi 700 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning K.Z-ilt välja mõista J V kasuks 700 (seitsesada) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: K.Z süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ajavahemikul augustist 2003 kuni detsember 2003, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, varastas Harjumaal Saue vallas Laagri alevikus xxx asuvast OÜ OTruumidest OÜ-le OTkuuluvad järgmised esemed: mikrolaineahi „Moulineks“, maksumus teadmata, videokassetid, maksumus ja kogus teadmata, Hiina ketsid 20 paari à 50 krooni, koguväärtusega 1000 krooni, valget värvi triiksärke 24 tk à 150 krooni, koguväärtusega 3600 krooni ja J V kuuluva muruniiduki väärtusega 700 krooni. Samuti tema, varem varguse toimepannud isikuna, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ajavahemikul 28.01.2004 kell 15.00 kuni 29.01.2004 kella 07.00-ni Harjumaal, 2 Saue vallas, Laagri alevikus xxx asuvast OÜ OTruumidest varastas akna kaudu sissetungimisega järgmised esemed: külmutuskapi „Aktika“ 3 suurt sahtlit väärtusega 1000 krooni tükk, koguväärtusega 3000 krooni. Samuti tema, olles varem varguse toimepannud isikuks, tungis 23.02.2004 kella 01.30 paiku öösel OÜ OTruumidesse eesmärgiga varastada hoone teiselt korruselt 4 kõlarit maksumusega 5000 krooni, selleks sisenes katkise ukseklaasi kaudu hoonesse. Püüdes siseneda ruumi, kus kõlarid paiknesid, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti enne varguse toimepanemist kinni majas ööbinud J V poolt. Seega K.Z , varem varguse toimepannud isikuna, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, so pani toime

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav K.Z seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 01.03.2004 koostatud teate nr 2373,04,0,0000694 ja kannatanu J V ülekuulamisprotokolli kohaselt ajavahemikul

1. aasta septembri kuust kuni detsembri kuuni varastati Harjumaa Saue vald Laagri alevik xxx OÜ OTruumidesse sisenemisega J Vle kuuluvad jalgratas ja muruniiduk, millega tekitati kahju kokku 900 krooni. (t/l 3, 8-9) 18.03.2004 koostatud tunnistaja J V täiendava ülekuulamisprotokollist nähtuvalt helistas tunnistaja 29.01.2004 hommikul Viktorile ja teatas sissemurdmisest ja lõhutud ukseaknast. (t/l 10) 02.03.2004 koostatud ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtuvalt kahtlustatav K.Z näitas uurimistoimingu käigus, kust ta varastas jalgratta, muruniiduki, ketsid, mänguasjad, võtmehoidjad ja lõikekäia. (t/l 11-16) 29.01.2004 koostatud teatest nr 230204,0,0002277 nähtuvalt ajavahemikul 28.01.2004- 29.012004 murti sisse ukse klaasi lõhkumisega OÜ OTruumidesse ja varastati erinevaid esemeid, millega tekitati kahju kokku 53000 krooni. (t/l 18) 29.01.2004 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli firma OÜ OTvälisukse klaas lõhutud ning ukse juures oleval puidust alusel oli näha jalatsijälgi. (t/l 20-26) 28.11.2007 koostatud ekspertiisiaktist nr GE-0621-04/1167 nähtuvalt ei olnud DNA analüüsiks võetud proovist võimalik teha usaldusväärseid järeldusi selles proovis sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. (t/l 32) 14.01.2004 koostatud tunnistaja ZX ülekuulamisprotokolli kohaselt lahkus ta oma firma ruumidest, asukohaga Laagri alevik Veskitamme 3, 28.01.2004 kella 14.0015.00 ajal. 29.01.2004 helistas talle 07.00 paiku tema sõber, kes teatas, et firma üks akendest on katki. Kohale jõudes avastas, et varastatud järgmised esemed: külmutuskapp „Aktika“, nõudepesu survekraan, kaks metallplaati, kolm musta nahkjakki. Kokku on vargusega tekitatud kannatanule kahju 53 000 krooni. (t/l 36) 01.03.2004 koostatud tunnistaja ZX täiendava ülekuulamisprotokolli kohaselt soovib kannatanu täpsustada, et 29.01.2004 ei varastatud nende firma ruumidest mitte külmutuskappi vaid selle sisu (kolm suuremat sahtlit ja 9 väiksemat), kokku maksumusega 7000 krooni. Veel oli varastatud kolm nahkmantlit, kolm nahkjakki, survepesukraan ja kaks metall plaati. Ukse pakettaknaklaasi lõhkumisega tekitati kahju kokku 4000 krooni. Lisaks märgib kannatanu, et ajavahemikul 2003 aasta 3 august kuni 01.03.2004 on nende firmas käidud vargil mitmel korral ning varastatud on mikrolaineahi, lõikekäi, videokassette, Hiina ketse, võtmehoidjaid, mänguasju, televiisor, triiksärke 24 tk, veefiltri kraan ja laelamp. Firmale on tekitatud varalist kahju 52 950 krooni. (t/l 38-39) 18.03.2004 koostatud tunnistaja ZX täiendavast ülekuulamisprotokollist nähtuvalt hindab kannatanu kahju suuruseks kokku 61 955 krooni. (t/l 40) 23.02.2004 koostatud teatest nr 2302,04,0,0008911 nähtuvalt 23.02.2004 kella 01.30 ajal murti sisse Harjumaa Saue vald Laagri alevik xxx OÜ OTruumidesse ukseakna kaudu. Sissemurdjaks osutus vene keelt kõnelev noormees K.Z , kes anti üle politseile. Varastatud midagi ei olnud.(t/l 50) 23.02.2004 koostatud tunnistaja ZX suulise avalduse protokolli ja ülekuulamisprotokolli kohaselt 23.02.2004 kella 01.30 ajal tungiti sisse nende firma OÜ OT ruumidesse, asukohaga Laagri alevik, xxx, katkise ukse akna kaudu. Sissetungija pidas kinni J V , kes vahest ööbib OÜ OT ruumides. Varastada midagi ei jõutud. (t/l 53-55) 23.02.2004 koostatud tunnistaja J V ülekuulamisprotokollist nähtub, et 22.02.200423.02.2004 ööbis tunnistaja xxx firma ruumides. 23.02.2004 kella 01.30 ajal kuulis tunnistaja kõrval ruumis kolinat, ootas kuni varas lähemale jõuab ja hetkel kui noormees jõudis tema ukse taha, tegi ta ukse lahti ja haaras hõlmast kinni. Seejärel lukustas ta noormehe mitte töötavasse külmkappi kuni politsei tulekuni. (t/l 56-57) 23.02.2004 koostatud kahtlustatava K.Z-i ülekuulamisprotokolli kohaselt 23.02.2004 kella 01.00 paiku jalutas kahtlustatav Laagri alevikus ringi koos Andreiga. Andrei ütles talle ühe baari peale näidates, et mine too sealt seest välja neli 100 vatist kõlarit. Andrei olevat kahtlustatavale seletanud, et sisse saab ukseavast, mille klaasi oli Andrei nädal varem lõhkunud, signalisatsiooni ei ole. Kahtlustatav läks selle ukse juurde, võttis tahvli eest ja läks sisse. Teisele korrusele minnes võeti kahtlustatav kinni. Andrei oli talle rääkinud, et on ise seal majas korduvalt sees käinud siis kui valvurit kohal pole. Ta olevat sealt varastanud särke, jalatseid ja muid asju. (t/l 63) 26.02.2004 koostatud kahtlustatava täiendava ülekuulamisprotokolli kohaselt 22.02.2004 õhtul istus kahtlustatav koos D M ja G F Laagris xxx köögis. D olevat öelnud kahtlustatavale, et Laagris xxx Hiina majas on teisel korrusel kapi otsas kõlarid. G palus need sealt ära tuua, ära peita ja kahtlustatavale lubati selle eest raha anda. G andis kahtlustatavale kindad ja taskulambi, peale mida läks kahtlustatav xxx asuvasse hoonesse. Sisenes läbi purustatud ukseklaasi, läks teisele korrusele. Selle toa uks, kus pidid olema kõlarid, oli lukus ja ta ei hakanud seda lõhkuma. Peale seda möödus kahtlustatav teise toa uksest, kust tuli välja meesterahvas, kes ta kinni pidas. Sel korral A xxx ei olnud ning kahtlustatav mõtles ta välja. Kahtlustatav on selle firma ruumides käinud vargil 3-4 korda. On sealt varastanud mikrolaineahju, jalgratta, kilekoti täis ketse, mänguasju, võtmehoidjaid, videokassette, elektrilise lõikekäia, muruniiduki. Mikrolaineahi ja jalgratas varstati kahtlustatavalt hiljem ära, kes varastas, kahtlustatav ei tea. Lõikekäia müüs kahtlustatav Nõmme turul maha. Ülejäänud asjad hävisid kahtlustatava eluruumides toimunud põlengu käigus. (t/l 64) 14.12.2007 koostatud kahtlustatava ülekuulamisprotokolli kohaselt K.Z ei ole võtnud külmkapi „Aktika“ 3 suurt sahtlit, 9 väikest sahtlit, nõudepesu survekraani, televiisorit, laelampi ega nahkjakke. Kahtlustatav tunnistab, et on varastanud mikrolaineahju, videokassetid, triiksärgid, ketsid, muruniiduki ning mänguasjad. Samuti väidab kahtlustatav eelnevatel ülekuulamistel antud ütlustest erinevalt, et ta ei ole varastanud võtmehoidjaid, lõikekäia, veefiltri kraani ega jalgratast. Esimesel korral käis kahtlustatav seal vargil koos oma venna Juriga ning nad varastasid siis ketsid, särgid ja mänguasjad. Juuri läks mänguasjadega P juurde, kes kaupleb oma kodus veiniga. Kahtlustatav peitis ülejäänud asjad pööningule. Järgmisel päeval läks kahtlustatava vend Juri koos D M samasse paika uuesti vargile ja nad tõid sealt duubel kassettmagnetofoni. Järgmisel päeval läks kahtlustatav Juuri käsul särke müüma Nõmme turule. Videokassetid, mikrolaineahju, videokassetid ja 4 advendiküünla varastas kahtlustatav üksi ja läks vargile omal initsiatiivil. Muruniiduki müüs maha. 23.02.2004 läks kahtlustatav OÜ OT firma ruumidesse vargile, kuna G soovis, et ta varastaks sealt kõlarid. Sel korral kahtlustatav ei võtnud sealt midagi, sest mõtles ringi ja kui ära hakkas minema peeti ta turvamehe poolt kinni. (t/l 82-84) 26.02.2004 koostatud D M ülekuulamisprotokollist nähtuvalt väidab D M , et pole kunagi Laagris xxx tänaval Hiina kaupade kaupluses vargil käinud. Detsembri keskel 2003 aastal ütles K.Z D M , et läheb prügikaste mööda luusima. Umbes paari tunni pärast nägi D teda uuesti, tal oli käes must prügikott, kus olid sees mänguasjad, võtmehoidjad, rahakotid ja ketsid (4 paari). 22.02.2004 oli ta koos K.Z-iga xxx. K.Z küsis tema ja G käest taskulampi ja kindaid ning rääkis neile, et tahab minna Hiina kauplusesse mänguasju varastama. Kõlaritest D M sõnade kohaselt juttu ei olnud. D M ei tea mitu korda Sergei seal Hiina kaupluses vargil on käinud. ( t/l 92-93) 26.02.2004 koostatud G F ülekuulamisprotokolli kohaselt ei ole ta kunagi Laagris xxx tänaval asuvas Hiina kaupluses vargil käinud. 22.02.2004 tuli tema juurde K.Z . Ta tahtis saada kindaid ja taskulampi ning ütles, et läheb Hiina kauplusesse varastama. (t/l 100-101) 10.04.2008 koostatud J A ülekuulamisprotokolli kohaselt kahtlustatav ei tunnista end süüdi kuriteos milles teda kahtlustatakse.
2. aastal töötas J A oma sõnade järgi iga päev tööl ehitusel ja ta ei tea, miks tema vend väidab, et pani koos temaga varguse toime. 14.06.2003 võeti J A vahi alla ning ei saanud seetõttu kuritegu toime panna. (t/l 134-138) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2002-2003 oli 0 krooni. (t/l 158) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatava K.Z-i ütlusi, kannatanu J V avaldust, ütluste olustikuga seostamise protokolli, kannatanu esindaja ZX avaldust, sündmuskoha vaatlusprotokolli, OÜ OT avaldust, kannatanu esindaja ZX ütlusi, D M , G F ja J A kahtlustatavana antud ütlusi, asub seisukohale, et süüdistatava K.Z-i süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava K.Z-i käitumine kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli K.Z temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem varguse toimepanemise eest karistatud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud varguse toimepanemise eest nii enne inkrimineeritud kuritegude toimepanemist kui ka pärast inkrimineeritud kuritegude toimepanemist, viimati Harju Maakohtu 02.06.2006 otsusega

§ 199

lg 2 p 4 järgi vangistusega 6 kuud ning mõistetud karistus on süüdistataval ära kantud. Kriminaalasjas leiduvatest tõenditest nähtub, et süüdistatav käis firma OÜ O T ruumides mitmel korral vargil, seega on tegemist nii juriidilise kui ka faktilise korduvusega ning varastatu väärtus ületab 1000 krooni. 23.02.2004 ei õnnestunud süüdistataval kuritegu lõpule viia ja peeti J V poolt kinni. Samuti nähtub kriminaalasjas leiduvatest tõenditest, et süüdistatav tungis valdaja tahte vastaselt varguse toimepanemise eesmärgil ruumidesse. Taolistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning süüdistatav tuleb süüdi tunnistada võõra vallasasja äravõtmises selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja mis oli toime pandud sissetungimisega, so

§ 199lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

Kohtueelsel menetlusel on OÜ OT esitanud tsiviilhagi 8300 krooni nõudes ja J V 700 krooni nõudes, millised nõuded sisaldavad endas varastatud vara maksumust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et süüdistatav võttis võõrad vallasasjad ja omastas need ebaseaduslikult. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanutele on 5 tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluksid rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanute kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime vara hõivamisega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud OÜle OT varalise kahju 8300 krooni ning J V varalise kahju 700 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista K.Z-ilt . Kohus asub seisukohale, et K.Z-ilt tuleb J V kasuks välja mõista 700 krooni. Kuivõrd aga OÜ OT on aastaid tagasi äriregistrist kustutatud registripidaja initsiatiivil ja puuduvad andmed äriühingu õigusjärglase kohta, siis ei ole võimalik kellelegi varalist kahju hüvitada ning seetõttu jätab kohus küll põhjendatud, kuid rahuldamisvõimaluste puudumisega hagi läbi vaatamata. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatavat isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Antud juhul süüdistatav tunnistab end süüdi osaliselt. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem korduvalt kohtulikult karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning pärast iga karistust on ta jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat K.Z varem kohtu poolt karistatud kriminaalkorras 7 korda. Viimase vangistuse ärakandmiselt vabanes ta märtsis 2005. Seega ei ole varasemad karistused sundinud teda loobuma uute kuritegude toimepanemisest. Taolised isikuandmed viitavad ilmselgelt asjaolule, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ning jätkab vabadusse pääsedes uute varavastaste kuritegude toimepanemist, mida ta aastate jooksul juba korduvalt ja järjekindlalt on suutnud tõestada. Seetõttu arvestades süüdistatava isikuandmeid, toimepandud kuritegude iseloomu ja eesmärki ning nende toimepanemisel üles näidatud järjekindlust, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul lähtub kohus sellest, et tekitatud varaline kahju ei ole kuigi suur ning viimane kuritegu jäi katse staadiumisse. Seetõttu võib süüdistatavale mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd aga süüdistatavat karistati kahe kuu möödudes pärast viimast vargust pikemaajalise vangistusega kuriteo eest, mis oli toime pandud enne käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud kuritegude toimepanemist, tuleb süüdistatavale mõista liitkaristus, kohaldades

§ 65

lg 1 sätteid ning käesolevas kriminaalasjas mõistetava karistuse kui kergema karistuse võib kaetuks lugeda Harju Maakohtu 15.04.2004 otsusega mõistetud raskema karistusega, milline on süüdistataval ära kantud, lugedes liitkaristuse kantuks. Märt Toming kohtunik 6