Obsah (4)

§ 424§ 66§ 50§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoobril 2008. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-08-13541 Kohtukoosseis kohtunik In

§ 424

järgi käskmenetluses Süüdistatav V.H elukoht: XXXXX XXX XXX-XX; isikukood: XXX; kriminaalkorras karistamata tõkend: elukohast lahkumise keeld Juhindudes KrMS §-dest 253 p 1 ja 254 , kohus otsustas: Süüdi tunnistada V.H

§ 424

järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 350 (kolmsada viiskümmend) päevamäära s.o kokku 17 500 (seitseteist tuhat viissada) krooni.

§ 66

alusel määrata rahalise karistuse 17 500 krooni tasumine 10 (kümne) kuu kümnes võrdses osas, s.o 1 750 (tuhat seitsesada viiskümmend) krooni igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta V.H-lt ära sõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks.

Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista V.H-lt menetluskuludena sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu 495.60 (nelisada üheksakümmend viis krooni 60 senti) krooni. 1 Rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbank, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri

1. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034800017 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbank, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri
2. Selgitusse märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul esitada kohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud otsus taotluse esitamiseks antud tähtaja möödumisel. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu V.H süüdistatakse

§ 424järgi selles, et tema isikuna, kes on 22.01.2007 a.

Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseaduse § 7419 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis 07.06.2008. a kella 22.38 paiku Tartu linnas Jaama tänaval maja nr 30 ees mootorsõidukit Crysler Sebring Cabrio reg märgiga XX XXX, olles alkoholijoobes. II Prokuröri ettepanek Lõuna Ringkonnaprokuratuuri I osakonna prokuröri abi Margus Lellep taotleb kohtul tunnistada V.H süüdi

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 350 päevamäära (üks päevamäär on 50 krooni) s.o kokku 17 500 krooni. Vastavalt

§ 66

määrata, et rahalist karistust 350 päevamäära, so 17 500 krooni riigituludesse tasub V.H kümnes võrdses osas, s.o 1 750 krooni kaupa igakuiselt 10 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

§ 50alusel võtta ära V.H-lt mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks.

III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta Kohus on seisukohal, et on olemas KrMS §-s 251 lg 1 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged ja süüdistatav on täisealine. Süüdistus on tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega, milleks on protokoll joobe 2 tuvastamise kohta (tl 1), tunnistaja Deili Aaviku poolt antud ütlused (tl 3-4), väärteoasja otsuse koopia (tl 5), karistusregistri väljavõte (tl 14-15) ja kahtlustatava V.H enda poolt antud ütlused (tl 7-8).

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. V.H karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole. V.H on varem kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras on teda karistatud lisaks LS § 7419 lg 1 rikkumisele 15.02.2008. a kiiruse ületamise eest LS § 7422 lg 2 järgi. Rahatrahvid on tasutud (tl 16). Kohus on seisukohal, et eeltoodud asjaolusid arvestades on V.H võimalik mõjutada uutest kuritegudest hoiduma rahalise karistusega. V.H tuvastati keskmine joove, alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,14 milligrammi. Arvestades V.H süü suurust, tuleb talle mõista rahaline karistus üle keskmise määra ning võtta lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Arvestades seda, et V.H tuleb lisaks suurele rahalisele karistusele tasuda ka menetluskulud, käib talle rahalise karistuse summa ühe korraga tasumine üle jõu. Eeltoodud põhjusel tuleb anda talle võimalus kanda rahalist karistust ositi 10 kuu jooksul vastavalt

§le 66 lg 1,3. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 5 ja 9 alusel menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu 495.60 krooni. Ingeri Tamm Kohtunik 3