1-08-14527 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 03. detsember 2008.a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-14527 (08231800127) Kohtunik Kat

§ 25

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Kaitsja J.H isikukood xxx, elukoht: xxx; asukoht: Vangla, haridus 8 klassi, kodakondsuseta, töökoht puudub, invaliid 80 % puudega, tõkend: vahistamine alates 23.09.2008.a, kahtlustatavana kinni peetud 21.09.2008.a, varem kohtulikult karistatud: - 30.05.2001.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg2 p 215 lg 2 järgi , mõisteti vabadusekaotus 3k - 23.10.2001.a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 202-5 lg1 , 139 lg 2p 2 järgi , mõisteti vabadusekaotus 7k. - 02.11.2001.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg2 p 215 lg 2 järgi , mõisteti vabadusekaotus 3k. - 03.06.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg2 p425 lg 2, 418 lg 1 järgi , mõisteti vabadusekaotus 2k - 22.03.2004.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg2 p425 lg 2, 418 lg 1 järgi , mõisteti vabadusekaotus 1k 5p - 20.09.2008.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS §

§ 25lg 2 alusel mõisteti vangistus 6 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 ja KarS § 74 alusel mõisteti tingimisi vangistus 4k katseajaga 1a ja 6k. Katseaja lõpp 19.03.2010.a Uido Truija RESOLUTSIOON Kohus Juhindudes KrMS §-dest 180 lg 1 ja § 248 lg 1 p 5 o t s u s t a s: 1. Tunnistada süüdi J.H KarS §

§ 25lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 /kaks/ kuud. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetavat karistust eelmise kohtuotsuse, s.o 20.09.2008.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud ja 25 päeva vangistust ja mõista J.H-le liitkaristuseks 5 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks tema kinnipidamise hetk, kui ta vahistati, s.o alates 21.09.2008.a.

1. Tõkend: vahistamine, jätta jõusse kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
2. Jätta riigi kanda menetluskulud: - sundraha 6525.- krooni /kuus tuhat viissada kakskümmend viis krooni/ ja - määratud kaitsja tasu 1138.70 krooni ja - tasu ekspertiisi eest 4644.- krooni /neli tuhat kuussada nelikümmend neli krooni/ Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 AS SEB Pangas kood 401 viitenumber 2800049777 või arveldusarvele 221023778606 Swedpangas kood 767 viitenumber
3. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja, kohtuasja number: 1-08-14527 ja nõude sisu (menetluskulud). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioon vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 4 vaid kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamist kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule (hiljemalt 10.12.2008.a) Menetluskulude osas on õigus esitada eraldi kohtuotsusest määruskaebus 10 päeva jooksul peale kohtuotsuse kuulutamist otsuse teinud kohtule. Kokkuleppes toodud süüdistuse sisu ja ettepanek karistuse liigi ja määra kohta: J.H on kokkuleppemenetluse korras kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles isikuks, kes on varem korduvalt toime pannud varavastaseid süütegusid 22.07.2008 ja 02.09.2008, uuesti 21.09.2008.a. kella 17:25 ajal, viibides Tallinnas aadressil Sõle 27 Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas kaupluses Säästumarket hõivas võõrast vara selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ühed kohupiimapallid maksumusega 18 krooni ja 50 senti, kaks piimajooki „Actimel“ kogumaksumusega 11 krooni, ühed sotsnikud maksumusega 10 krooni ja 90 senti, ühe šokolaadikreemi maksumusega 15 krooni ja 90 senti, ühe kohupiima maksumusega 13 krooni ja 40 senti, ühe pasteedi maksumusega 9 krooni ja 90 senti, ühed pannkoogid maksumusega 14 krooni ja 90 senti, ühe kohvikoore maksumusega 2 krooni ja 90 senti, ühed sukapüksid maksumusega 18 krooni ja 90 senti, ühe koogi maksumusega 36 krooni ja 90 senti, ühe seebi maksumusega 5 krooni ja 50 senti, ühe kreemi maksumusega 19 krooni ja 90 senti, ühe meigieemaldaja maksumusega 56 krooni ja 90 senti, ühe singi maksumusega 19 krooni ja 50 senti, ühe deodorandi „Lady Speed Stick“ maksumusega 27 krooni ja 50 senti, ühe tee „Lipton“ maksumusega 4 krooni ja 90 senti, kõik kokku maksumusega 287 krooni ja 40 senti, möödus kassadest kauba eest maksmata, kuid ei jõudnud kuritegu lõpule viia, kuna oli peale kassadest möödumist kauplusest väljumisel kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Seega J.H , vastavalt oma ettekujutusele süüteost, asunud vahetult süüteo toimepanemisele ning olles isikuks, kes on varem korduvalt toime pannud varavastaseid süütegusid, pani toime süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, st pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi. Vastavalt 31.10.2008.a prokuröri abi Silja Seeder, süüdistatav J.H ja tema kaitsja Uido Truija vahel sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus süüdistatav J.H karistamist KarS §

§ 25lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistusega 2 /kaks/ kuud vangistust. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendada eelmise, s.o. 24.04.2007.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud, kuid ärakandmata karistuse osa, s.o. 3 kuu ja 25 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 5 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks tema kinnipidamise hetk, kui ta vahistati, s.o alates 21.09.2008 J.H-le selgitati otsuse jõustumisel kaitsjatasu, ekspertiisitasu tasumise kohustust. ja sundraha Kohtuotsuse põhjendus: Süüdistatav J.H kinnitab, et jääb kokkuleppe juurde. Tunnistab oma süüd talle esitatud süüdistuses, on teadlik, et kauplusest ei tohi asju võtta ilma selle eest maksmata.. J.H kinnitab, et antud kokkuleppe sõlmimine on tema enda vaba tahe. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppe sätteid. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde, kinnitades vabatahtlikku kokkuleppe sõlmimist. Prokurö vaimset seisundit arvestades võeti seda ka arvesse karistuse kestuse määramisel. selgitab, et J.H . Kokkuleppe sõlmimise momendil oli 20.09.2008.a Harju Maakohtu kohtuotsus tema karistamisest jõustunud. Katseaeg aga hakkas kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast. Uue varguse katse pani ta toime järgmisel päeval. Kohtuliku arutelu tulemusena on kohus teinud järeldusele, et J.H enda süüditunnistamine KarS §

§ 25

lg 2 järgi ning kokkuleppe sõlmimine karistuse osas on süüdistatava tõelise tahte avaldus. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus tema tervislikku seisundit ja raskendavad asjaolud puuduvad. J.H on tahtlikult toime pannud teise astme kuriteo, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, sest vastavalt kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktis antud ekspertarvamusele esineb J.H piiratud süüdivusseisund, sest tema võime aru saada teo keelatusest ja sellele vastavalt oma käitumist juhtida on oluliselt piiratud, kuid oma psüühilise seisundi poolest on ta võimeline esinema kohtus ja kandma karistust /tl 25/ Kriminaaltoimikus esitatud tõendite põhjal on tõendamisese selge ja kuriteole on antud õige karistusõiguslik hinnang KarS §

§ 25lg 2 järgi.

Kohus leiab, et süüdistatav J.H on võimalik kokkuleppe kohaselt karistada. Asitõendeid ei ole. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu § 175 lg 1 p 4,9 sätestatud menetluskulud (määratud kaitsja tasu ja sundraha). Vastavalt § 179 lg 1 p 1 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2008.a on kuupalga alammäär 4350.- krooni, seega sundraha teise astme kuriteos 6525.- krooni. Kuid kohus leiab, et antud juhul menetluskulud täies ulatuses jäävad riigi kanda. J.H puhul on tegemist invaliidiga psüühilise haigestumise tõttu. Antud kohtuotsusega pööratakse täitmisele 20.09.2008.a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistus, millele liidetakse käesolevas asjas mõistetud karistus. J.H on topime pannud varguse katse, milles riisutu summa on väike ja faktiliselt kahju ei tekkinud. J.H saab töövõimetuspensioni miinimumpalga lähedases määras ja tal on vabanemisel elu korraldamisega tunduvalt enam raskusi, kui teistel isikutel, mistõttu nii sundraha ja menetluskulud tuleb jätta riigi kanda. Katrin Puhkason Kohtunik