1-07-2214\1

(05231801686)Kohtunik Külli Iisop Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Kriminaalasi P.R süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav P.R - isikukood XXX; kodakondsuseta; põhiharidus; elukoht: XXXXXXX; töökoht: Maxima Eesti OÜ; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada P.R KarS § 201 lg 1 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 30 päevamäära, mis lähtudes päevamäärast 50 krooni on 1 500 (üks tuhat viissada) krooni. (Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arve nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on 4100064939). KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi, s.o 3 (kolme) kuu j ooksul võrdsetes osades (500 krooni kuus) pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. Välja mõista P.R-ilt menetluskulu riigieelarve tuludesse, s.o sundraha 1000 (üks tuhat) krooni. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on
3. Kui rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 Antud otsuse peale ei saa edasi kaevata, küll aga on süüdistataval õigus taotleda Harju Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsus jõustub, kui taotlust ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon. P.R süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikul 15.
4. – 03.06.2005.a XXXX keldriboksi juures leidis K K’le kuuluvad järgnevad esemed: videomagnetofoni Sentra karp, fotoalbum, taskunuga, koerakuju, KAMAZ mudelauto karp, jakk, telk, BIG ühekordsete lõiketerade karp, nuga, PHILIPS automagnetoola tagaosa ning viis need esemed oma keldriboksi number 41, jättes sellega asjade omaniku neist kestvalt ilma ja pööras võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks. Oma tegevusega pani P.R toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise. Kohtu järeldused. Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine KarS § 201 lg 1 järgi ning P.R-i süü kuriteo toimepanemises on tõendatud toimikus olevate kirjalike tõenditega: - suulise kuriteoteate protokolliga (tl. 2), millest nähtuvalt on K. K’lt tema keldrist ajavahemikul 15.05.2005 – 03.06.2005.a varastatud esemeid: 10 tk suveniirsamovare (500 krooni), lauaraadio (300 krooni), videomagnetofon (1500 krooni), videomagnetofoni karp Sentra, fotoalbum (20 krooni), punane pussnuga koos rihma ja pandlaga (100 krooni), pruun koera kuju (100 krooni), mudelauto karp Kamaz (15 krooni), musta-halli värvi kampsun (200 krooni), telk rohelises kotis (500 krooni), karp ühekordseid žilette (100 krooni), punane nuga (100 krooni), automagnetofon Philips tagaosa nr RC 429 (500 krooni); - kannatanu K. K poolt 03.06.2005.a antud ütlustega eeluurimisel (13-14) selle kohta, et kui ta umbes 15.05.2005.a käis viimati oma keldrit aadressil XXXXXX vaatamas, olid asjad keldris olemas. 03.06.2005.a kell 19.00 avastas, et keldriust on muugitud ning keldrist oli varastatud asjad, mis on loetletud tema poolt antud suulise kuriteoteate protokollis. Arvas, et varastatud asjad võivad olla keldris nr 41, kahtlustas keldri hooldajat nimega Dmitri. 13.06.2005.a avaldas täiendavalt, et keldrist on kadunud ka veel üks telk maksumusega 1000 krooni; - politseiinspektori 03.06.2005.a ettekandega (tl. 3), mille kohaselt oli osa K. K’lt varastatud asjadest keldris, mis kuulub Sõle 45-41 omanikule. Keldri omanik T. M selgituste kohaselt on keldri võtmed tema poja P.R-i käes; - sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga (tl. 4; 6-9); - 10.06.2005.a asitõendi vaatlusprotokolliga (tl. 10-12), millest nähtuvalt on videomagnetofoni „Sentra“ karp, fotoalbum, pussnuga koos rihma ja tuppiga, koera kuju, mudelauto karp, pluus, telk kotis, ühekordsete žiletiteradega karp, nuga, automagnetofon Philips ja suveniiri samovar antud hoiule K. K’le; - kannatanu K. K 13.06.2005.a avaldus (tl.15), millest nähtub, et ta on kätte saanud telgi, videomaki karbi, fotoalbumi, kampsuni, liigendnoa, pussnoa vöö ja pandlaga, samovari, automaki, 9 pakki habemeajamisžilette, koera kuju ja mänguauto karbi; 3 - - P.R-i kui tunnistaja 09.06.2005.a antud ütlustega (tl.16-20) selle kohta, et 3-3,5 nädalat tagasi käis ta keldris kolme päeva jooksul, hommikuti ja õhtuti, üritades sinna viidud kassi koju viia. Kogu selle aja jooksul oli keldri uks suletud. Neljandal ööpäeval keldrisse minnes nägi, et korteri nr 38 kuuri juures vedelevad asjad, kuur oli suletud, põrandal olid laste plastmassist autod, telk, mingisugused kaltsud, salvrätikud, jakk, videomagnetofoni karp, katkirebitud karp habemeajamistarvikutega, plastmassklaasid, kahvlid, lusikad, taldrikud, automagnetoola Philips ilma esipaneelita. P.R tassis asjad oma kuuri, kuna arvas, et need on ära visatud asjad. Võttis need asjad, mida politseinikud hiljem tema juurest kuurist võtsid (teisi asju ta ei võtnud). Üht-teist jäigi vedelema kuuri nr 38 juurde (autod, väikesed karbid). Seda, et ta asjad leidis ja need oma keldrisse kandis, ta kellelegi ei rääkinud. Arvas, et kui keegi hakkab pärast asju otsima, siis annab need ära. Kuuri nr 38 ta ei läinud, tõmbas ust, aga see ei avanenud, kuuri uksel käepidet ei olnud; ekspertiisiaktiga nr GE – 1559-05/3830 (tl. 25-26); - P.R-i kui kahtlustatava antud ütlustega eeluurimisel (tl. 29-31), kus ta tunnistab, et ajavahemikus 15.
5. – 03.06.2005.a, avastades XXXXXX maja keldrist K. K’le kuuluvad asjad: videomagnetofoni Sentra karbi väärtuseta, fotoalbumi väärtusega 20 krooni, taskunoa väärtusega 100 krooni, koerakujukese väärtusega 100 krooni, Kamaz mudelauto karbi väärtusega 15 krooni, jaki väärtusega 200 krooni, telgi väärtusega 500 krooni, BIG ühekordsete lõiketerade karbi väärtusega 100 krooni, noa väärtusega 100 krooni, Philips automagnetoola tagaosa väärtusega 500 krooni; koguväärtuses 1635 krooni, kandis eelnimetatud asjad ebaseaduslikult oma kasuks pööramise eesmärgil oma keldrisse; kahetseb toime pandud kuritegu; - 15.09.2005.a kriminaalasjade eraldamise määrusega (tl. 38), millest nähtuvalt on P.R omastanud asju 1635 krooni eest, ülejäänud K. K avalduses loetletud esemete varguse suhtes on kriminaalasjast eraldatud materjalid eraldi menetluseks nr
6. Käskmenetlust on võimalik kohaldada vaid siis, kui teise astme kuriteos peab prokurör võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust. Rahalist karistust KarS § 44 lg 1 alusel võib mõista kuriteo eest 30 kuni 500 päevamäära. P.R on toime pannud teise astme kuriteo ning tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust ning käskmenetluse kohaldamine on seetõttu võimalik. Käskmenetluse korras on kohtul õigus teha otsus kirjalike materjalide alusel, kohtuistungit pidamata. Kohus, arvestades P.R-i puhul karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku kahetsust, nõustub prokuröri taotletud karistuse määraga, s.o. KarS § 201 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni on 1500 krooni. Kohus leiab, et süüdistatavale rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele. 4 KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. antud asjas ekspertiisitasu (2 920 krooni), määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni. Arvestades P.R-i varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa kohtukuludest, s.o. ekspertiisitasu, kaitsjatasu ja osa sundrahast riigi kanda. Õigusnorm, millest kohus juhindub, on KrMS §
7. Kohtunik