lg 3 ja § 139 lg 3 alusel 3 aastat vabaduskaotust edasilükkamisega 2 aastaks; 2)13.detsembril 1990.a.
lg 2 p 2, § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ja § 176 lg 1 järgi liitkaristus 3 aastat ja 6 kuud vabaduskaotust; 3)17.juunil 1992.a.
lg 1, § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ja § 197 lg 1 järgi liitkaristus 3 aastat vabaduskaotust; 4)07.märtsil 1995.a.
lg 2 - § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi 6 kuud vabaduskaotust 2-aastase katseajaga; 5)27.märtsil 1996.a.
lg 2 p-de 1, 2, 3, 4 ja § 197 lg 1 järgi liitkaristus 4 aastat ja 2 kuud vabaduskaotust; 6)13.detsembril 1996.a. Saare Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi liitkaristus 4 aastat 10 kuud ja 14 päeva vabaduskaotust; 7)28.detsembril 2000.a. Saare Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi 2 aastat vabaduskaotust, vabanes pärast karistuse kandmist 13.septembril 2002.a.; 8)19.mail 2006.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 414 lg 1, § 418 lg 1 ja § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi liitkaristus 2 aastat; kannab karistust 26.oktoobrist 2005.a. Kaitsja Enno Palumets RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada N.R KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi ja karistuseks mõista vangistus 9 (üheksa) kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud. KarS § 65 lg 1 kohaselt liita karistusele 19.mai 2006.a. Pärnu Maakohtu poolt mõistetud karistus 1 aasta 11 kuud ja 18 päeva vangistust, lugedes kergem karistus osaliselt kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks vangistus 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 18 päeva. Liitkaristuse algust arvestada 26.oktoobrist 2005.a. Sisse nõuda N.R-ilt riigituludesse menetluskuluna sundraha 5400.00 (viis tuhat nelisada) krooni, ekspertiisitasu 7300.00 (seitse tuhat kolmsada) krooni, postikulu 24.20 (kakskümmend neli krooni ja 20 senti) krooni ning kaitsjatasu 1787.70 (üks tuhat seitsesada kaheksakümmend seitse krooni ja 70 senti) krooni, sealhulgas käibemaks 272.70 krooni, (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenr.2800049696). Nõue loetakse menetluskulude osas nõuetekohaselt täidetuks, kui menetluskulud tasutakse üks kuu kohtuotsuse jõustumisest arvates, märkides tasumisel lahendi number ning isiku, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Juhul, kui nõuet nõuetekohaselt ei täideta, tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Tsiviihagi rahuldada. Välja mõista N.R-ilt I T (J.xxxxxx) kasuks 9500.00 (üheksa tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu (Paide kohtumaja) kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama. Süüdistus N.R-ilt süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, tungis täpselt kindlaks tegemata ajal ajavahemikul 09.september kuni 17.september 2005.a. xxxxx I T kuuluvasse xx elamu hoonesse maja otsaakna eest äravõtmisega ja varastas hoone eluruumidest 2 tooli hinnaga a´ 500.00 krooni, kokku 1000.00 krooni; 6 keedupotti hinnaga a´100.00 krooni, kokku 600.00 krooni; 2 malmpanni hinnaga a´150.00 krooni, kokku 300.00 krooni; 10 plekk-kaussi a´40.00 krooni, kokku 400.00 krooni; 2 ämbrit a´100.00 krooni, kokku 200.00 krooni; 10 taldrikut a´30.00 krooni, kokku 300.00 krooni; 10 metallist lauanuga a´10.00 krooni, kokku 100.00 krooni; 10 metallist kahvlit a´10.00 krooni, kokku 100.00 krooni; võimasina trumli maksumusega 500.00 krooni ning varastas elumuga ühe katuse all olevast kõrvalruumist 4 metallist uksehinge a´100.00 krooni, kokku 400.00 krooni; 1 rulli traati hinnaga 400.00 krooni, 2 labidat a´200.00 krooni, kokku 400.00 krooni, 2 reha a´200.00 krooni, kokku 400.00 krooni; 2 atra a´800.00 krooni, kokku 1600.00 krooni ning hobukultivaatori maksumusega 400.00 krooni, vatiteki hinnaga 200.00 krooni, 2 patja kokku maksumusega 200.00 krooni ja metallist uksekinnituslati hinnaga 2000.00 krooni. Kokku tekitas vargusega omanikule I T varalise kahju 9500.00 krooni. Oma tegevusega pani N.R toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja hoonesse sissetungimisega, mis on kuritegu KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi. Kohtulik uurimine ja kohtu põhjendus N.R tunnistab ennast talle esitatud süüdistuses süüdi. Süüdistatava süü on lisaks tema antud ütlustele (tl 26-32) leidnud tõendamist sündmuskoha vaatlusprotokolliga (tl 2-16) ja kannatanu I T ütlustega, kes avastas 17.septembril 2005.a. erinevate asjade varguse talle kuuluvast talust (tl 17-20). Tunnistaja Tõ U teab rääkida, et küla vahel, kus asub kannatanu suvekodu, sõitis 2005.a. ringi võõras auto (tl 21-22). Tunnistaja A L on kinnitanud, et müüs oma Ford Sierra oktoobris 2005.a. süüdistatavale, kuid auto ümber vormistamine venis (tl 23-24). Samuti on tõendiks ekspertiisimäärus ja ekspertiisiakt nr GE2821-05/6646, mille kohaselt on sündmuskohalt analüüsiks võetud tualettpaberi DNA proovist määratletud profiil, mis on kokkulangev N.R-i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga (tl 43, 44-45). Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et N.R-i tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi, kuna N.R-i poolt pandi toime tegu hoonesse sissetungimisega ning süüdistatav on isik, kes on varem toime pannud varguse. Tegu pandi toime kavatsetusega ning puuduvad süüdistatava teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Tsiviilhagi on esitatud I T poolt 9500.00 krooni nõudes. Esitatud hagi on seaduslik ja põhjendatud ja kuulub süüdlaselt väljamõistmisele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, süüdlase isikut, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. N.R on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, pannes antud süüteo toime ajal, mil eelmine karistus on kustumata. Enda sõnul ta enne karistuse kandmisele asumist töökohta ei omanud, tema iseloomustavad andmed puuduvad, puuduvad ka karistust raskendavad asjaolud. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus puhtsüdamlikku kahetsust. N.R on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, pannes antud kuriteo toime ajal, mil varasem karistus oli kustumata, lisaks ei ole ta pikka aega töötanud, hüvitada tuleb tekitatud kahju ning kanda kohtukulud. Seega ei ole N.R-i näol tegemist isikuga, keda võiks karistada kergemaliigilise karistuse, s.o. rahalise karistusega või vabastada karistuse kandmiselt tingimuslikult ning ainuvõimalikuks karistuseks on kohtu arvates reaalne vangistus. Samas ei pea kohus otstarbekaks kuriteo toimepanija isoleerimist ühiskonnast pikaks ajaks, et anda N.R-ile võimalus asuda hüvitama tekitatud kahju ja kandma menetluskulusid. KrMS § 180 lg 1 alusel nõuab kohus süüdimõistetult sisse menetluskulud, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9 ja 10 kohaselt ekspertiisitasu, kaitsjatasu, sundraha ja postikulud. Kaitsja vandeadvokaat Enno Palumets on esitanud taotluse kaitsjatasu hüvitamiseks kohtuistungil osalemise eest koos ettevalmistusega summas 675.00 krooni (koefitsient 1,0; 1 ajapunkt). Taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lisaks lisandub kohtueelsel uurimisel kinnitatud kaitsjatasu 840.00 krooni. Nimetatud summadele lisandub käibemaks kokku 272.70 krooni. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.