lg 1 ja § 209 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Katrin Kabel Süüdistatav T.F - isikukood XXX; Eesti kodanik; haridus 7 klassi; elukoht: XXXXX; töötab ehitustel; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld; Kaitsja vandeadvokaat Toomas Bekker RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada T.F
lg 1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust; süüdi tunnistada ta
lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.
alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui T.F 18kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded.
lg 2 p 2 ja 8 alusel on ta kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata T.F-ile kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
T.F isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, 16.11.2006.a. kella 19.15 ajal Tallinnas Majaka tänaval varalise kasu saamise eest ning tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pani toime kelmuse: nähes A R käes mobiiltelefoni, otsustas selle temalt ära võtta. Vaatamise ettekäändel küsis ta A. R’ilt enda kätte mobiiltelefoni №kia 6270 (väärtusega 6 000 kr), milles oli ZEN kõnekaart (50 kr) ja mälukaart (250 kr). Saanud enda kätte selle telefoni, teatas T.F , et seda kannatanule tagasi ei anna ning lahkus koos telefoniga. Hiljem pantis ta selle telefoni Pärnu mnt.4 asuvasse pandimajja 1000 krooni eest. Isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, pani T.F toime kelmuse - ehk varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, s.o.
2 Kokkuleppe sisu. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus T.F-ile toimepandud kuritegude eest vastavalt 4 kuud ja 1 aasta vangistust ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, taotletakse liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 aasta vangistust.
alusel taotletakse vabastada ta tingimisi karistuse kandmisest, allutades ta kriminaalhooldaja käitumiskontrollile katseajaga 18 kuud. Käitumiskontrolli ajal on ta kohustatud täitma
lg 1 nimetatud kontrollnõudeid ning
lg 2 p 2 ja p 8 alusel on ta kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides. Kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistustes
lg 1 ja § 209 lg 2 p 1 järgi tunnistas T.F end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut. Kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ja oma õigustest ning kokkuleppemenetluse sõlmimise tagajärgedest on nad teadlikud. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et T.F enese süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Õigesti on kvalifitseeritud tema käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning T.F tuleb süüdi tunnistada
MS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni). Arvestades T.F varanduslikku seisundit ja tema resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest (s.o. osa sundrahast) riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.