HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-06-16205
(06231401037)Otsuse tegemise aeg ja koht
- märtsil 2007.a. Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Tõlk Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Aleksander Tšitšerov Andrus Repnau Kriminaalasi T.L süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Süüdistatav T.L, isikukood xxx Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318, § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 237; 238, 311, 313, 318 kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada T.L KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 2 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel mõistetud karistust täielikult mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid:
- elama kohtu määratud alalises elukohas;
- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata T.L katseajal Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda 12.03.2007.a. KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena ära võtta T.L-ilt juhtimisõigust 3 kuuks. mootorsõiduki Tõkend –elukohast lahkumise keeld – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista T.L-ilt riigituludesse sundraha 5400,- krooni ja kaitsjatasud summas 1433,70 krooni. Menetluskulud kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber
- Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK T.L on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema olles 20.09.2005.a. karistatud LS § 74-19 alusel rahatrahviga summas 10800,-krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust, taas juhtis 08.08.2006.a. kell 19.00 Tallinnas Nõmme teel maja 44 juures mootorsõidukit Audi 80, olles joobeseisundis ning omades eelnevalt kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Seega T.L pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so. Mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. T.L on esitanud taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 12.03.2007.a. toimunud kohtuistungil kinnitas T.L , et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, midagi lisada ei soovinud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning T.L-i poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava T.L-i süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (t.l. 7), kus ta tunnistas end süüdi ja kahetses toimepandut ning kinnitas, et olles varem karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest, taas 08.08.2006.a. juhtis mootorsõidukit Nõmme tee 44 maja juures joobeseisundis (pruukis 5 tundi enne rooli istumist 150 g viina). Eelmised rahatrahvid on makstud ka: - tunnistaja K. P ülekuulamise protokolliga, mis oli avaldatud kohtuistungil ( t.l. 9), kus ta seletas, et olles tööl 08.08.2006,a, märkas kella 19.00 ajal aadressil Tallinn, Nõmme teel ja Tedre tn ristmikul kahtlase sõidustiiliga sõiduautot Audi 80, mis suundus Tammsaare tee poole. Sõiduk peatati kinni aadressil Tallinn, Nõmme tee 44 elumaja kõrval. Sõiduauto roolis oli ilmselgete joobetunnustega meesterahvas, sõidukis rohkem inimesi ei olnud. Isik oli kontrollitud, kelleks osutus kodanik T.L ik xxx, Juhiluba ja liikluskindlustuse poliis olid olemas ning kehtiv. Sõidukil oli tegemata nõuetekohaselt tehnoülevaatus. T.L-i sõnade kohaselt tarbinud ta alkoholi päeval. - Väärteoprotokolli nr AB 760950 koopia (tl. 3), millest nähtub, et 31.08.2005.a. T.L juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes Võidu tn maja nr 56 juures, puudus kehtiv liikluskindlustus poliis ja kasutas sõidukit maksevabal perioodil. - Alkoholijoobe tuvastamise protokolli koopia (tl. 4), mille kohaselt T.L tuvastati alkoholijoove. - Väärteoasja nr 2314,05,024647 otsuse koopia (tl. 5), mille kohaselt määrati T.L ´ile LS § 74-19 alusel rahatrahv 10800,- krooni. - Väärteoprotokolli nr AB813032 koopia (tl. 6), millest nähtub, et T.L omades eelnevat karistust joobesjuhtimise eest, taas 08.08.2006.a. kella 19.00 ajal Nõmme tee 44 juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes ja sõidukil oli läbimata korraline tehnoülevaatus. - Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl. 7) T.L juhtis sõiduautot Audi
- T.L tunnistas, et tarvitas 5 tundi tagasi 150 g viina. Alko näit oli 0,75 mg/l. menetlusalune isik tunnistas süüd ja kahetses. - Alkoholijoobe tuvastamise protokoll (tl. 8) tuvastati alkoholijoove T.L. - Kahtlustatava ülekuulamise protokoll (tl. 16 – 17) kohaselt T.L tunnistas kahtlustatavana, et on toime pannud kuriteo ja puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut. Kohtunik asub seisukohale, et T.L on nii eeluurimisel kui ka kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema ja tunnistaja ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning T.L-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi, kuna T.L , olles isikuks, kes on varem toime pannud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise, omades kehtivat karistatust, taas juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik T.L-i süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, õiguskorra kaitsmise huvisid. T.L on varem kriminaalkorras küll kohtulikult karistamata, kuid väärtegude toimepanemise eest teda on korduvalt karistatud, talle varem määratud rahatrahvid on tema enda sõnade kohaselt käesoleval ajal tasutud, oma süüd ta tunnistab, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises, tal on perekond, tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et T.L-ile pole otstarbekas karistuseks määrata järjekordse rahalise karistuse, vaid tuleb seekord karistuseks mõista vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga T.L on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, tal on kindel elukoht olemas, tal on ka lapsed, võib tema suhtes kohaldada KarS § 74, 75 sätteid, määrates, et mõistetud vangistust ei pöörata esialgu täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseajal tuleb ta anda kriminaalhooldaja järelevalve alla. Samuti arvestades seda, et T.L on korduvalt juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes, saanud selle eest karistusena rahatrahve, kuid need pole avaldanud mingit mõju, tuleb seekord määrata talle ka lisakaristus. Juhtimisõiguse saamiseks on T.L läbinud vastava koolituse ja on teadlik Liikluseeskirja sätetest. Arvestades T.L-i isikut iseloomustavaid andmeid võib järeldada seda, et ta rikub LE nõudeid tahtlikult, antud juhul ei ole tegemist üksiku eksimusega, kuivõrd ta on ka varem täpselt samalaadsete rikkumiste eest juba korduvalt karistatud. Varem talle määratud rahatrahvid ei ole suutnud T.L-i sundida edaspidi hoiduma samalaadsete tegude toimepanemisest. Kohtunik on veendunud, et T.L-i kas või 3 kuuks eemaldamine liiklusest peaks suurendama kaasliiklejate turvatunnet.. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik