KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.veebruar 2008.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-07-13720 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla ja Ene Randmäe Kriminaalasi I.M südistuses KarS prg. 199 lg 2 p. 4,8 - § 25 lg 2 järgi, lühimenetlus Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 4.jaanuarist 2008.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav I.M, I.M , ikxxx, kriminaalkorras karistatud Süüdistatav seitse korda, viimati 06.09.2006 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p. 4 järgi vangistusega 5 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat, elukoht x RESOLUTSIOON I.M poolt esitatud apellatsioon Harju Maakohtu 4.jaanuari läbivaatamata. 2008.a. otsusele – jätta 2 Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: I.M mõisteti Harju Maakohtu otsusega 4.jaanuarist 2008.a. süüdi KarS prg. 199 lg 2 p.4,8 ja 25 lg 2 järgi ning karistati 6 kuulise vangistusega. KrMS prg. 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning ärakandmisele mõistetud kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS prg. 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi 8 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistuse hulka 11.04.2007.a. – 12.04.2007.a. , s.o. 2 päeva. Kandmisele kuulub 8 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 26.
- 2007.a. I.M-ilt mõisteti välja riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: *sundraha 1,5 palga alammäära – 6525.- krooni *kaitsjatasu 2371.80 krooni I.M mõisteti süüdi selles, et tema - - 1.04.2007.a. kella 15.30 paiku võttis Tallinnas Telliskivi 24 asuvast Comarketist ära 180 tk nätsu Orbit kogumaksumusega 1098 krooni, 5 hambapastat Colgate kogumaksumusega 179.95 krooni, 2 šokolaadi Lion, kogumaksumusega 11.20 krooni. Kokku võttis ära kauplusele kuuluvat kaupa 1289.15 krooni väärtuses. Kassast möödudes ta kauba eest ei tasunud, väljus kauplusest ja liikus Ristiku 17 maja hoovi, kus ta politseipatrulli poolt kinni peeti. Samuti tema, 26.08.2007.a. kella 14.25 paiku Viimsis aadressil Kaluri tee 5, avanud ukse, tungis OÜ Sensum kohvikusse, püüdis ära võtta OÜ-le Sensum kuuluvat kaupa 3196.- krooni suuruses summas, kuid oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus järgmisi asjaolusid. I.M on süüvõimeline ja puuduvad ka muud süüd välistavad asjaolud. Isikule, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes paneb jätkuvalt vargusi toime, ei ole põhjendatud rahalise karistuse mõistmine. Seega tuleb teda karistada vangistusega. Arvestades, et süüteod jäid katse staadiumi, kahju ei tekitatud, et puuduvad karistust raskendavad asjaolud ning süüdistatav kahetses kuritegusid, võib vangistus olla lühiajaline. I.M pani kuriteod toime katseajal, mis tähendab, et mõistetavat karistust tuleb suurendada eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. 3 APELLATSIOONI SISU: Esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav karistuse kergendamist. Taotlust põhjendab sellega, tal ei olnud tsiviilhagi ja episoodid olid läbi KarS § 25 lg.
- RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega leiab, et esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. I.M oli Harju Maakohtu otsusega 6.septembrist 2006.a. mõistetud süüdi samaliigilises kuriteos ja karistatud 5 kuulise vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga. Uue kuriteo pani I.M eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Seega KarS prg. 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristusest – 8 kuu ja 28 päevasest vangistusest – moodustab 4 kuud ja 28 päeva vangistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegude eest mõistetud 4 kuulist vangistust, mis on lühem, kui enamus I.M-ile eelnevate kohtuotsustega mõistetud vangistusmäärad, ei saa kohtukolleegiumi arvates lugeda põhjendamatult karmiks karistuseks kahe kuriteoepisoodi katse eest. Arvestades KarS prg. 199 lg 2 sanktsiooni, on tegemist sanktsiooni alammäärale ligilähedase karistusega. Maakohus on konkreetse üksikkaristuse liiki ja - määra põhjalikult motiveerinud . Ka on juba karistuse mõistmisel arvestatud kergndavat asjaolu – puhtsüdamlikku kahetsust. I.M on isik, kes on ka varem korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, kuid mõistetud lühiajalistest vangistustest ei ole endale järeldusi teinud. Ka on I.M eelmise kohtuotsusega määratud katseaja kestel korduvalt karistatud NPAS alusel väärtegude toimepanemise eest. Apellatsioonis esitatud karistuse kergendamise põhjendustesse puutuvalt peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et maakohtu otsuses on mõlemaid asjaolusid - nii kahju puudumist kui ka kuritegude jäämist katsestaadiumi – juba arvestatud karistuse mõistmisel ja see on selgelt väljaloetav ka kohtuotsusest. Apellatsioonikohtul puudub alus neid asjaolusid veelkordselt arvestada ja karistust kergendada. Apellatsioonis ei ole seega esitatud ühtegi arvestatavat motiivi, miks peab apellant maakohtu poolt mõistetud karistust liiga karmiks. Eeltoodud põhjendusi arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks arutada I.M poolt apellatsioonis esitatud taotlust apellatsioonikohtu istungil. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Ene Randmäe