´19 alusel rahatrahviga kogusummas 17 400,krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 9 kuuks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistust, taas 18.02.2007.a. kell 21.30 juhtis Tallinnas Narva mnt 100 maja juures mootorsõidukit XXX, reg.nr XXX, olles joobeseisundis. Seega I.A pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. I.A on esitanud taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 19.06.2007.a. toimunud kohtuistungil kinnitas I.A , et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning I.A poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava I.A süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 19 - 21), kus ta tunnistas ennast süüdi ja kahetses tegu. Tema ei teadnud, et eelmine karistus kehtib, kuna sellest, et politsei trahvis mind summas 9000,- krooni mootorsõiduki juhtimise ees joobeseisundis, sain teada alles siis, kui 18.02.2007.a. mind peatas politsei. Samuti mina ei teadnut, et kehtiva karistuse juures mind karistatakse kriminaalkorras KarS § 424 järgi. 18.02.2007.a. tarvitasin alkoholi, jõin ära umbes 1 liitri õlut. Kella 15 – 16 paiku lõpetasin alkoholi tarvitamise. Seejärel kella 21.20 ajal otsustasime sõbrannaga mere äärde sõita. Olin kindel, et olen täiesti kaine, kuna alkoholi tarvitamise hetkest läks mööda palju aega. Istudes rooli, mul ei olnud mõtetki, et olen ebakaine, kuna tundsin end hästi. Kella 21.25 ajal istusin sõiduauto XXX reg.nr XXX rooli ja hakkasin sõitma. Jõudsin viibida roolis vähem kui 5 minutit kui märkasin Narva mnt, et politseiauto lülitas vilkurid sisse. Peatusin ning politseinik küsis dokumente ja pärast kutsus politseiautosse. Seal politseinik andis puhuda alkomeetrisse, milline näitas alkoholijoovet 0,40 mg/l. Olin selle näiduga nõus. Palun määrata mulle tingimisi, kuna õpin XXX ja maksan õppe eest. Palun mitte rahalist karistust määrata, samuti ka mitte vangistust, kuna soovin saada kõrgharidust. Ka: - väärteoprotokolli nr AB 879322 koopia (tl. 3), millest nähtub, et I.A juhtis 01.01.2007.a. kell 02.12 mootorsõidukit XXX, reg.nr XXX, olles alkoholijoobes ning omamata juhtimisõigust. Mootorsõidukit tagurdamisel I.A ei veendunud selle ohutuses, milletõttu tagurdas otsa seisvale sõidukile Toyota. Samuti juhil puudus esitamiseks mootorsõiduki kasutamist õigustav volikiri, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Maia Savirand´ile. - protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta koopia (tl. 4), 01.01.2007.a. kell 02.35 tuvastati I.A alkoholijoove 0,61 mg/l. - otsus väärteoasjas nr 2314,07,000194 koopia (tl. 5), 30.01.2007.a. mõisteti I.A-le
9000,- krooni,
´19 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 9 kuuks,
6000,- krooni,
2400,- krooni ja
Kokku rahatrahvid summas 17 400,- krooni. - väärteoprotokoll nr AB 880604 (tl. 6), millest nähtub, et I.A juhtis 18.02.2007.a. kell 21.30 mootorsõidukit XXX reg.nr XXX, olles alkoholijoobes ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. - menetlusaluse isiku ütlused (tl. 7 – 8), päeval jõin ära kaks pudelit õlut, õhtul, kui istusin rooli, olin kaine, kuid alkomeeter näitas 0,4%. Mina ei teadnud, et minu juhiluba ei kehti. - protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta (tl. 9), 18.02.2007.a. kell 21.30 tuvastati I.A alkoholijoove 0.40 mg/l. sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl. 10), 18.02.2007.a. I.A kõrvaldati sõiduki juhtimiselt, kuna oli alus arvata et isik on joobeseisundis ja tal puudusid vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Kohtunik asub seisukohale, et I.A on nii eeluurimisel kui ka kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning I.A süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi, kuna I.A , olles isikuks, kes on varem toime pannud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise, omades kehtivat karistatust, taas juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik I.A süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. I.A on varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 1 korral, ka väärtegude toimepanemise eest teda on korduvalt karistatud, talle varem määratud rahatrahvid on käesoleval ajal osaliselt tasumata, kuigi ta omab legaalset sissetulekut, oma süüd ta tunnistab, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et I.A-le pole otstarbekas karistuseks määrata järjekordse rahalise karistuse, vaid tuleb seekord karistuseks mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga I.A on kindel elukoht olemas, ta töötab, võib tema suhtes kohaldada KarS § 74, 75 sätteid, määrates, et mõistetud vangistust ei pöörata esialgu täitmisele, kui süüdimõistetud ei pane talle kohtu poolt määratud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseajal tuleb ta anda kriminaalhooldaja järelevalve alla. Samuti arvestades seda, et I.A on korduvalt juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes, saanud selle eest karistusena rahatrahve, kuid need pole avaldanud mingit mõju, tuleb seekord määrata talle ka lisakaristus. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole . Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Violetta Kõvask Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.