S § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 6 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui R.B 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas – • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, 2 • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. R.B suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse R.B esimesest ilmumisest kriminaalhooldusametniku vastuvõtule. Välja mõista R.B-lt riigituludesse menetluskuludena 2000.- krooni sundraha ja 1787 krooni 70 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „R.B, 1-08-1262, menetluskulud“ või - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida: „R.B, 1-08-1262, menetluskulud“. Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 796 krooni 50 senti advokaat Anu Pärteli süüdistatav R.B kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu I.P. tsiviilhagi 4500.- krooni nõudes. Kannatanu I.P. 4500.- krooni suuruse tsiviilhagi katteks välja mõista R.B-lt 4500.- krooni I.P. (elukoht X talu, A. küla, Haaslava vald, Tartumaa) kasuks.
lg 1 ja
(elukoht X talu, A. küla, Haaslava vald, Tartumaa). EDASIKAEBAMISE KORD
lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. 2 3 ASJAOLUD Süüdistus 28.01.2008 sõlmitud kokkuleppes R.B süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 06.12.2007 kell 21.00 kuni 07.12.2007 kell 07.00, viibides Tartumaal, Haaslava vallas, A. külas, I.P. kuuluvas X talus, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil I.P. rahakotist ära sularaha 6000.- krooni. Sellega pani R.B toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Karistus 28.01.2008 sõlmitud kokkuleppes KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus R.B-le karistuseks 6 ( ) kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.B 18 ( ) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav R.B tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas kannatanu I.P. esitatud tsiviilhagi 4500.- krooni nõudes kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kannatanu I.P. 4500.- krooni suuruse tsiviilhagi katteks on põhjendatud välja mõista R.B-lt 4500.- krooni I.P. (elukoht X talu, A. küla, Haaslava vald, Tartumaa) kasuks.
lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on R.B suhtes süüdimõistev.
lg 1 alusel tuleb R.B hüvitada menetluskulud: - määratud kaitsjale makstud tasu (
lg 1 p 4): kokku 1787 krooni 70 senti (991 krooni 20 senti + 796 krooni 50 senti); 3 4 - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (
Lähtudes aga asjaoludest, et süüdistatav on töövõimetuspensionär, kelle ainukeseks sissetulekuks on ainult töövõimetuspension 3500.- krooni kuus, mis ei ole suur sissetulek, ja süüdistataval puudub hinnaline vara, süüdistatav elab Tartu linna eraldatud sotsiaalabi pinnal, ning süüdistataval tuleb hüvitada kannatanule ka tsiviilhagi 4500.- krooni, peab kohus
lg 3 alusel võimalikuks, tagamaks süüdistatavale paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, menetluskuludest suurema osa sundrahast jätta riigi kanda, kohustades R.B süüdimõistetuna (6525.- krooni asemel) tasuma riigile sundraha üksnes 2000.- krooni ulatuses. Süüdistatava varalisest seisundist tingituna käiks talle sundraha suuremas ulatuses riigile tasumine ilmselgelt üle jõu. Ülejäänud menetluskulude vähendamist, s.t määratud korras kaitsjale väljamõistetud kaitsjatasude vähendamist ei pea kohus põhjendatuks, sest need on otseselt need kulud, mis on tulenenud R.B enda kuritegeliku käitumisega seonduvast kriminaalasja menetlemisest. R.B tuleb süüdimõistetuna endal kanda kriminaalasja menetlemisega otseselt kaasnenud kulud. Kui süüdimõistetul ei ole neid menetluskulusid koheselt võimalik tasuda, on võimalik lasta kohtutäituril teha oma sissetulekust kinnipidamisi menetluskulude riigile hüvitamiseks. Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses advokaat Anu Pärtel. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 991 krooni 20 senti (lk 39-40). Kohtumenetluses esitas advokaat Anu Pärtel kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest 796 krooni 50 senti süüdistatav R.B kaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 ja esitatud taotluse alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0 (II astme kuritegu). Seega: (550 x 1,0) + (125 x 1,0 ) = 550 + 125 = 675. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 675 kroonile käibemaks 18%, see on 675 + 121,5= 796,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 796 krooni 50 senti. Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.