1-08-2500\2

(07237300963)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Kriminaalasi Prokuröri abi Süüdistatav Tõkend Kaitsja B.Z süüdistuses KarS § 169 järgi. Katrin Tron B.Z elukoht: XXX, isikukood: XXX: kodakondsus- EV kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: teeb juhutöid; varem kriminaalkorras karistamata. elukohast lahkumise keeld. Milvi Söörd RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada B.Z KarS § 169 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista B.Z ´ile 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui B.Z ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 6 kohaselt kohustada B.Z-i täitma ülalpidamiskohustust. Määrata B.Z Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna (Tallinn, Tartu mnt.85) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista B.Z-ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 6 525 ( kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri XXXXXXXXXXX või Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXXXXXXXXXX Hansapangas märkides viitenumbri XXXXXXXXXXXXX. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa B.Z süüdistatakse selles, et tema olles vastavalt 21.06.

1. Tallinna Linnakohtu kohtuotsusele tsiviilasjas 2/21-4286/05 kohustatud maksma elatist ülalpidamiseks oma pojale SP`ile sünd XXX alates 31.05.2005a 2000.- krooni kuus kuni poja SP`i täisealiseks saamiseni s.o kuni XXX.a. RS`e kasuks, ei ole oma kohustusest kinni pidanud ja elatusraha maksnud. Seega pani B.Z toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt välja mõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Kohus, kuulanud üle süüdistatava, avaldanud ja uurinud toimikumaterjale ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et süüdistatava B.Z süü temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 169 järgi on leidnud tõendamist. Süüdistatav B.Z on andnud kohtueelsel uurimisel ütlusi, et temal ei ole ametlikku tööd aprilli kuust saadik, hetkel on temal juhusissetulekud, käib aegajalt abis sõbral ehitus töid 2 tegemas ja saab sealt raha enam vähem just äraelamiseks. Elab naisega koos kellega on temal 2 kuune laps, kuna lapse ema on lapsega kodus, siis peab tema hoidma üleval last ja tema ema ning maksma ka korteri eest ja toidu eest. On otsinud endale tööd, kuid pakutav palk on väike ning tema ei elataks oma peret sellega ära ning juhutöödel teenitud palk on olnud suurem kui ettevõtete palk kus tööd otsinud on. Lapsele elatist ei maksa, kuna puudub selleks võimalus. Ei suhtle lapsega, kuna R on keerulised suhted. Eelmine aasta tahtis tema last enda juurde võtta, kuid R ütles, et laps on XXX vanaema juures. Peale seda ei ole tema last enam küsinud. Põhjus miks tema lapsega ei suhtle on see, et enne kui tema saab lapsega rääkida peab tegema seda läbi R , kes hakkab raha nõudma ja solvama. R ja lapsest on tema lahus juba 5 aastat. Lapsele elatise maksmisest ei hoidnud tema kõrvale kuritahtlikult, vaid seepärast et puudub juba kaheksa kuud sissetulek. Otsib ametlikku ja tasuvat tööd. (t.lk.28-30). Kohtus kinnitas B.Z , et tunnistab end süüdi osas, et elatist ei ole maksnud, kuid kuritahtlikult ei ole hoidunud kõrvale elatise maksmisest. Selgitas, et kuna puudub ametlik sissetulek, siis ei ole elatist maksnud. Mitteametlikud sissetulekud on olemas, kuid kõik kulub pere ülalpidamiseks. Kohus asub seisukohale, et B.Z on andnud kohtule ennast õigustavaid ütlusi ning püüdnud oma süüd vähendada, eesmärgiga vabaneda vastutusest. Kohus leiab, et on leidnud tõendamist asjaolu, et süüdistatav B.Z omas rahalisi vahendeid, mille arvelt lapsele elatist maksta, s.t. süüdistatav sai perioodil, mil ta süstemaatiliselt ei maksnud lapsele elatist, sissetulekut tehes juhutöid. Samuti nähtub tõendist isiku maksustava tulu kohta, et D.OÜ R, AS M ja OÜ E teostatud 2006.a. B.Z-i väljamakse kogusummas kokku 90 053 krooni (t.lk.23). Seega olukorras, kus B.Z-ilt oli välja mõistetud elatis, mida ta ei olnud nõuetekohaselt tasunud, pidanuks B.Z osa saadud tulust, s.t. nii juhutöödest saadud palka kui ka erinevate firmade poolt teostatud väljamaksetelt 2006.a. kasutama ülalpidamiskohustuse täitmiseks, kuna ülapidamiskohustuse korrektseks täitmiseks peab vanem kasutama kogu oma vara ning selle kohustuse süstemaatiline rikkumine kujutabki endast kuritahtlikkust KarS § 169 mõttes. RKL 3-1-1-92-01 on rõhutatud, et vastavalt Perekonnaseaduse § 60 lg-le 1 on alaealise lapse ülalpidamiskohustus pandud vanemale, kes seda kohustust täites peab ise jälgima, et laps oleks nõuetekohaselt ülal peetud, st vanem peab ülalpidamiskohustuse täitmiseks ise aktiivselt käituma. Ülalpidamiskohustuse korrektseks täitmiseks peab vanem kasutama kogu oma vara. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele igakuise elatusrahana. Sellest sättest tulenevalt on vanemal kohustus igal kuul, so perioodiliselt hoolitseda selle eest, et laps saaks talle määratud elatise. Nimetatud kohustuse süstemaatiline rikkumine kujutabki endast kuritahtlikkust KarS § 169 mõttes. Isik ei kuulu karistamisele vaid juhul, kui on tõendatud, et tal ei ole vara, mille arvelt lapsele elatist maksta. Lähtudes eeltoodust ei ole asjakohane süüdistatava B.Z väide, et temal puudus temale süüksarvatud perioodil ametlik sissetulek ning juhutöödest sai raha enamvähem oma pere ülalpidamiseks. Nagu juba eelpool märgitud, peab vanem ülalpidamiskohustust täitma, kasutades kogu oma vara, s.t. ka mitteametlikust töökohast juhutöödest saadud tulu. B.Z-i süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. –21.06.2005.a. Tallinna Linnakohtu otsus, millega mõisteti välja B.Z-ilt elatist igakuuliselt kaks tuhat krooni RS`e kasuks SP`i ülalpidamiseks (t.lk.4-5); kohtutäituri tõend, et Tallinna Linnakohtu 21.06.2005.a. otsuse nr 2/21-4286/05 alusel mõisteti B.Z-ilt välja igakuine elatusraha 2000 krooni SPe ülalpidamiseks alates 31.05.2005 kuni XXX.a. RS kasuks.17.09.2005.a. algatas kohtutäitur Kaire Põlts sissenõudja avalduse ja nimetatud kohtuotsuse alusel täitemenetluse 025/2005/6385 B.Z suhtes, elatusraha 2000 3 krooni kuus ning elatise võlgnevuse 6933.38 sissenõudmiseks. B.Z tasus elatusraha kohtutäitur Kaire Põlts ametialase arveldusarve vahendusel ajavahemikul 17.09.2005.a. kuni 30.08.2007.a. kokku summas 2120 krooni. Viimane makse toimus 03.01.
2. Sissenõudja avaldas, et 18.08.2006.a. on saanud B.Z-ilt elatusraha augustis 2006.aastal 2000 krooni. B.Z on elatusraha võlgnevus seisuga 03.09.2007 nelikümmend üheksa tuhat kaheksasada kaheksakümmend krooni. 05.06.2007.a. helistas võlgnik ning lubas, et hakkab tasuma 01.07.2007.a. alates 4000 krooni kuus. Sellest kinni pidanud ei ole. (t.lk.6); kannatanu RS ülekuulamise protokoll, et B.Z on tema seitsme aastase poja SPi isa. Peale seda kui nemad lahku läksid, siis B.Z enam last vaatamas ei käinud, ei teinud kinke, ei tundud huvi kuidas lapsel läheb. Nõudmised olid temal, et B.Z maksaks lasteaia raha või käiks lapsega väljas. Sellele järgnesid vaid vabandused. Laps käib jalgpalli trennis, lapse isa ei maksa treeninguid kinni ega käi teda sinna viimas. Kohtutäituri kaudu on tema pangaarvele laekunud vaid 2120 krooni. Kui tema on lapse isalt raha küsinud, siis B.Z ütleb, et temal raha ei ole. Kuna peale kohtusse pöördumist ei hakanud lapse isa raha maksma, siis pöördus tema kohtutäituri poole (t.lk.7-8 ); tööturuameti vastus uurija päringule, et B.Z ei ole Tööturuametis arvel tööotsijana ega töötuna (t.lk.17); hansapanga vastus uurija päringule, et B.Z omab arvelduskontot nr XXXXXXXXXX ( t.lk.21-22); tõend isiku maksustava tulu kohta, et D.OÜ R, AS M ja OÜ E r teostatud 2006.a. B.Z-i väljamakse kogusummas kokku 90 053 krooni (t.lk.23) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav B.Z on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos osaliselt. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. B.Z on varem kriminaalkorras karistamata, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötab juhutöödel. B.Z-i karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada B.Z-i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et B.Z-i ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuna B.Z ei oma ametlikku töökohta ning temale rahalise karistuse mõistmine võib panna tema alaealised lapsed raskesse olukorda, samuti tuleb arvestades tasumata elatusraha summat, siis ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Kuid B.Z-i suhtes on otstarbekas kohaldada KarS § 74 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele. Arvestades B.Z varalist seisundit, siis menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Kohtunik 4