lg 2 p 1; § 201 lg 2 p 1 - 25 lg 2 järgi lühimenetluses Süüdistatav J.N ( elukoht: XXX, ik XXX, EV kodakondsus, 11.kl.haridusega, emakeel – eesti keel, töötas mitteametlikult ehitusel, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 11 korral, tõkend – vahistamine) Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada J.N
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, seega lõplikuks lugeda 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Süüdi tunnistada J.N
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks lugeda 8 kuud vangistust.
Viljandi Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ( 4 kuud vangistust) ning liitkaristuseks lugeda 1 aasta vangistust. Seega lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest lugeda 1 aasta ja 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg lugeda karistusaja hulka, seega karistusaja alguseks lugeda 09.02.2006.a. Tõkend –vahistamine – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista J.N-ilt: - riigituludese sundraha 4500,- krooni ja kaitsjatasud summas 3275,68 krooni, millised tuleb kanda EV Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXXXXXXXXXX SEB EÜP , viitenumber XXXXXXXXXXX - A-AT (XXX) kasuks 13 700,-krooni. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK J.N on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et tema, olles 09.10.2002.a. karistatud Pärnu Maakohtu poolt KrK § 15 lg 2 – 140 lg 2 p 1,3 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud ja 26 päeva, seega isikuna, kes on varem toime pannud varguse, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pani toime kelmuse, mis seisnes selles, et 21.07.2005 kirjutas tema A-AT võlakirja, esinedes võlakirjas J.N-ina ning mille alusel kohustus J.N tagastama võla A-AT reedeks, so 29.07.2005, mistõttu andis A-AT J.N-ile sularaha summas kokku 3 700 krooni, kuid mida J.N kokkulepitud kuupäeval ei tagastanud, mistõttu põhjustas A-AT ahju summas 3 700 krooni. Samuti tema, olles 09.10.2002 karistatud Pärnu Maakohtu poolt KrK § 15 lg 2 – KrK § 140 lg 2 p 1,3 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud ja 26 päeva, seega isikuna, kes varem on toime pannud varguse, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pani toime kelmuse, mis seisnes selles, et 27.07.2005, tundes J.N-i J.N-ina lähtuvalt 21.07.2005 J.N-i poolt koostatud võlakirjast, andis A-AT J.N-ile laenu sularahas summas kokku 10 000 krooni. J.N lubas laenu A-AT tagastada 29.juuliks 2005, kuid mida ta ei teinud, mistõttu põhjustas J.N A-AT kahju summas 10 000 krooni. Seega J.N isikuna, kes on varem toime pannud varguse, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Samuti tema, olles 08.11.2005 karistatud Viljandi Maakohtu poolt
,
lg 2 p 1,
lg 1 järgi vangistusega 4 kuud tingimisi katseajaga 18 kuud, seega isikuna, kes varem on toime pannud omastamise, 09.02.2006 kella 10.30 paiku Tallinnas, Sõpruse pst 3 asuvas pandimajas tegi JP ettepaneku müüa temale mobiiltelefon „№kia 6100“ 900 krooni eest, millega ka JJP nõustus ning seejärel andis eelpool nimetatud telefoni J.N-ile üle. J.N , tuues ettekäändeks, et tal on vaja raha tuua, suundus Kristiine Keskuse poole, asukohaga Endla 45, Tallinn, kust mõne hetke pärast J.N jooksis minema koos JP kuuluva mobiiltelefoniga. J.N-i kuritegu jäi lõpule viimata politseiametnike sekkumise tõttu. Seega J.N isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramise katsega pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav
lg 2 p 1 –
08.05.2006.a. taotles J.N, et tema asja arutatakse lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 08.08.2006.a. toimunud kohtuistungil kinnitas J.N, et on süüdistustest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, kuna jääb eeluurimisel antud ütluste juurde, midagi lisada ei soovi. Kannatanu A-ATpoolt esitatud tsiviilhagiga summas 13 700 krooni oli nõus. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning J.N-i poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kannatanud Aino-Anitta Tulvik ja JJPkohtusse ei ilmunud. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava J.N-i süü kannatanu Jaanus Pruusi episoodis on täielikult tõendatud: -kannatanu Jaanus Pruusi ütlustega, mis olid antud eeluurimisel, kus ta seletas, et 09.02.2006.a. kella 10.30 paiku Tallinnas, Sõpruse pst 3 asuvas pandimajas Jüri Broberg ja J.N tegid talle ettepaneku müüa neile mobiiltelefon №kia 6100 900 krooniga, kuna pandimajas oleks ta telefoni eest saanud 800 krooni, siis ta nõustus telefoni meestele müüma. Koos mindi Kristiine Keskuse poole, siis aga jooksid mehed koos tema telefoniga minema (t.l. 2-6, 51-55). -kahtlustatava JB ütlustega (t.l. 13-16), kes seletas eeluurimisel, et 09.02.2006.a. oli ta koos oma tuttava Vahuriga . Siis Vahur läks ühe noormehega pandimajast Kristiine Keskuse WCsse. Ta ei pannud tähele, millal noormees andis Vahurile oma mobiiltelefoni. Kui nad läksid üle tee, tuli politsei ja pidas nad kinni. Tema selle noormehe mobiiltelefoni ei puutunud, samuti ei teadnud ta midagi Vahuri plaanidest toime panna kelmus. -politseitöötaja ettekandega (t.l. 10), millest nähtub, et 09.02.2006.a. kella 10.47 saabus väljakutse aadressile Sinika,Tallinnas, kus kaks meesisikut olid võtnud kolmandalt mobiiltelefoni ja jooksevad Tulika tänava suunas. Kannatanu JJ Pnäitas isikuid, kes olevat temalt võtnud mobiiltelefoni. Sündmuskohal olid kinni peetud J.N (sünd.XXX) ja JB (sünd.XXX.). Turvakontrolli käigus, oli J.N-i taskust leitud mobiiltelefon №kia 6100. Kahtlustatavad olid toimetatud Lõuna PO-sse. -kahtlustatava J.N-i eeluurimisel antud ütlustega (t.l. 27-31), kus ta seletas, et 09.02.2006.a. oli koos J Kristiine Keskuse kõrval asuva pandimaja juures, kus nägi ühte noormeest, kellel oli käes mobiiltelefon. Ta küsis noormehe käest, kas ta soovib telefoni pantida? №ormees tahtis telefoni eest saada 800 krooni, noormees andis talle oma mobiiltelefoni. Siis aga jooksis ta koos J üle tee, miks ta seda tegi, tema ei tea. Ta mõtles, et hiljem müüb selle telefoni maha. Petta seda noormeest tema ei soovinud. -kannatanu Jaanus Pruusi ja kahtlustatava J.N-i kaitsja juuresolekul läbiviidud vastastamise protokolliga (t.l. 63-68), mille käigus mõlemad nad kinnitasid, et üks-teist nad varem ei tundnud. J P seletas, et J.N soovis tol päeval temalt osta mobiiltelefoni, algul palus telefoni enda kätte vaatamiseks siis aga ootamatult jooksis sellega minema. J.N seletas, et kuna oli purjus, üksikasju ta ei mäleta. -asitõendi – mobiiltelefoni №kia 6100 – vaatlusprotokolliga koos fototabelitega (t.l. 57-60). Kohtunik, hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis leiab, et J Pruusi episoodis on J.N-i poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 1 – 25 lg 2 järgi, omastamise katsena, kuna kannatanu JJP andis talle oma mobiiltelefoni selle ostmise ettekäändel vaatamiseks. J.N , olles isik, kes on varem toime pannud varguse, teadis, et võõras vallasasi – telefon, on talle usaldatud ning otsustas selle omastada. J.N vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo toimepanemist, ta püüdis koos talle usaldatud telefoniga põgeneda, kuid kuritegu jäi lõpule viimata vaid sellepärast, et kannatanu kohe pöördus politsei poole ja J.N oli politsei poolt tabatud ning telefon oli kannatanule tagastatud. Kannatanu A-AT episoodis on J.N-i süü täielikult tõendatud: - A-AT kuriteokaebuse protokolliga (t.l.151 – 152), kus ta seletab, et 21.07.2005.a. ja 27.07.2005.a. tema elukohas XXX vallas, pettis temalt mees, kes nimetas end J.N-iks , sularaha üldsummas 13700 krooni. -kannatanu A-AT eeluurimisel antud ütlustega (t.l. 153 – 156), kus ta seletas, et 21.07.2005.a. tuli tema juurde Kaido Ojatamm koos meesterahvaga, kes nimetas end Vahuriks, Vahur küsis laenu sõiduauto varuosa ostmiseks, kirjutas ka võlakirja summale 3700 krooni, võla pidi tagastama 29.07.2005.a., võlakirja kirjutas Vahur omakäeliselt ja oma perekonnanimeks märkis J.N. 27.07.2005.a. tuli Vahur juba üksinda taas tema juurde ja palus temale kui ausale inimesele laenata veel 10 000 krooni, kuna temal olevat metsaauto puruks läinud ja sadamas ootab laev palke. Palkide eest pidi Vahur saama 160 000 krooni, siis maksab kogu võla ära. Ta laenaski Vahurile veel 10 000 krooni, kuid Vahur pole võlga tasunud. 05.08.2005.a. tuli taas Vahur tema juurde ja tahtis raha juurde laenata, kuid õnneks tulid tuppa MBja H (T ), kes ajasid Vahuri minema, ähvardades kutsuda politsei. -äratundmiseks esitamise protokolliga, mille käigus tundis kannatanu A. T J.N, kui isikut, kes käis tema juures 2005.a. suvel kolmel korral raha laenamas (t.l. 158 – 160). -tunnistaja H-HT eeluurimisel antud ütlustega (t.l. 161 – 162), kus ta seletas, et ühel korral, kui ta läks XXX AT juurde, nägi ta seal pikemat kasvu tugeva kehaehitusega umbes 30.a. võõrast meesterahvast, kes nõudis A raha. See meesterahvas oli juba varem A raha laenuks saanud. Meesterahvas tuli taksoga. -tunnistaja SL eeluurimisel antud ütlustega (t.l. 164 – 165), kus ta seletas, et nägi noormeest, kes tuli koos KO, kui see noormees AT juures käis, siis ta seda noormeest ei näinud, nägi vaid maja ees seisvat taksot. -äratundmiseks esitamise protokolliga, äratundmise käigus tunnistaja S. L tundis ära J.N kui isikut, keda ta nägi koos KO sisenemas KO korterisse (t.l. 166 – 168). -tunnistaja MB eeluurimisel antud ütlustega (t.l. 169 – 170), kus ta seletas, et 2005.a. suvel sõitis nende maja juurde takso. Ta läks samal ajal A juurde piima ostma ja nägi, et toas AT vestles ühe võõra meesterahvaga. Meesterahvas oli umbes 170 cm pikk, tumeda peaga. AT andis talle piima ja palus tal mitte ära minna, vaid oodata õues pingil, ta nägi, et mõne aja pärast lahkus see võõras meesterahvas teda oodanud taksoga. -äratundmiseks esitamise protokolliga, äratundmise käigus tunnistaja M. B tundis ära J.N kui isikut, keda ta nägi 2005.a. suvel ATjuures (t.l. 171 – 173). -KO eeluurimisel antud ütlustega (t.l. 175 – 177; 179 – 181), kus ta seletas, et 2005.a. juulikuus sai ta Balti Jaamas tuttavaks Vahuri nimelise meesterahvaga, kellel oli käe peal naise pea tatoveeritud. Vahur rääkis, et oli kinni istunud. Koos sõitsid nad Kukeveresse ja jõid seal viina ja õlut. Kui ta järgmisel hommikul ärkas, oli Vahur ära sõitnud, naabrinaine AT aga rääkis, et Vahur olevat talt raha laenanud bensiinipumba jaoks. -äratundmiseks esitamise protokolliga, äratundmise käigus tundis KO ära J.N, kui isikut, kellega ta tutvus Balti Jaamas ja kellega käisid ATjuures. (t.l. 183 – 185). -kahtlustatava J.N-i poolt eeluurimisel antud ütlustega (t.l. 186 – 188), kus ta tunnistas end esitatud süüdistuses süüdi ning seletas, et 2005.a. suvel tutvus ta Balti Jaamas Aegviidust pärit noormehega. Koos sõitsid nad Kukeveresse, kus see noormees elas, mõlemad nad olid purjus, kuna jõid õlut. №ormehe vanem naabrinaine andis neile suppi ja raha laenuks, see naine pidas kuskil talu. Palju naine talle raha laenas, tema ei mäleta, kuid ta kirjutas võlakirja. Miks ta võlakirjas end nimetas J.N-iks, tema seletada ei oska. Mõne päeva pärast sõitis ta taas Kukeveresse selle vana naisterahva juurde ja laenas raha juurde, kui palju ta seekord laenas, tema ei mäleta, raha oli tal vaja kasiino jaoks. Ta lootis, et võidab kasiinos ja tagastab laenuks võetud raha, kuid ta ei võitnud. Ta kahetseb oma tegu ja on nõus kannatanule kahju hüvitama. Kuna J.N, olles isikuks, kes on varem toime pannud vargused ja omastamised, taas varalise kasu saamise eesmärgil, pettis kannatanut, J.N-i poolt oli loodud tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutus, kannatanu A-AT oli viidud eksitusse, J.N võttis võlgu, seletades, et metsaauto läks tal katki, sadamas palki ootav laev seisab, palkide eest makstakse talle 160 000 krooni ja siis ta tagastab võla, mis aga oli väljamõeldis, mingit laeva ega palke polnud, kuid kannatanu A.T uskus teda ning andis talle võlgu kahel korral kokku summas 13700 krooni. J.N isegi kirjutas võlakirja ühele summale (3700 krooni), lubades tasuda võlga 29.07.2005.a., kuid ettenägelikult kirjutas sellele valenime (nimetades end J.N-iks), et hiljem poleks võimalik temalt (J.N-ilt) seda raha välja nõuda. Võlga pole ta kannatanule tasunud. Seega tegutses J.N otsese tahtlusega ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud
Kohtunik asub seisukohale, et J.N on nii eeluurimisel kui ka kohtus end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud, tema ja kannatanute ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning J.N-i süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik J.N-i isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi (seda, et kelmuse pani ta toime kõrges eas isiku suhtes) ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. J.N on varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 11 korral, ei omanud kindlat töökohta, kuritarvitas alkoholi, oma süüd ta tunnistab, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuid kohus leiab, et J.N-i kahetsus pole siiras, kuna olles 11 korral varem kriminaalkorras kohtunikult karistatud, on ta alati kahetsenud, kuid vaatamata sellele olles vabaduses jätkas alati kuritegude toimepanemist, käesolevas asjas jätkas kuritegude toimepanemist ka katseajal, seega pole selge, mida J.N kahetseb, kas oma tegu või seda, et teda peeti kinni. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et J.N-ile tuleb karistuseks mõista reaalse vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna ühe episoodi (kannatanu A-AT episood) pani ta toime enne kohtu poolt määratud katseaega, siis tuleb talle karistused määrata eraldi ning liita 08.11.2005.a. Viljandi Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa kannatanu J.Pruusi episoodi eest mõistetava karistusega. Ning lugedes, et mõistetud karistused tuleb tal seega kanda paralleelselt (nii
kui § 209 järgi mõistetavad), lõplikuks kandmisele kuuluvaks lugeda
Kannatanu A-AT poolt esitatud tsiviilhagi summas 13 700 krooni on tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.