1-06-14230\2

(06231401180)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Kriminaalasi N.E süüdistuses KarS § 424 järgi. Prokuröri abi Helen Kiviloo Süüdistatav N.E; XXX, isikukood: XXX; kodakondsus: EV kodanik; haridus: algharidus; emakeel: eesti; töökoht: G OÜ; varem karistatud nii kriminaal-kui ka väärteokorras: - 03.10.1995 Rapla Maakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 2 järgi mõisteti tingimisi vabadusekaotus 3 kuud katseajaga 1 aasta; - 08.07.1997 Rapla Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi mõisteti vabadusekaotus 1 aasta 6 kuud; - 05.12.1997 Rapla Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1, 3, § 185´2 lg 2, § 140 lg 2 p 1,3, § 143 lg 2 p 1,2 ja § 139 lg 2 p 2 järgi mõisteti vabadusekaotus 7 aastat 6 kuud; - 03.12.2003 Tallinna Linnakohtu poolt KarS §199 lg 2 p 4,5 alusel mõisteti vangistus 30 päeva. Lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti vangistus 2 aastat 6 kuud ja 6 päeva. Vabanes 20.11.2005 pärast karistuse kandmist. Väärteokorras karistatud kuuel korral, sealhulgas 20.06.2006 Põhja Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse § 74´19 lg 1, § 74´1 lg 2 järgi mõisteti rahatrahv 15000 krooni. Tõkend Ei ole kohaldatud Kaitsja Milvi Söörd RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada N.E KarS § 424 ja järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista N.E-le 4 ( neli) kuud vangistust. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui N.E ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata N.E ´le Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna (Tallinn, Tartu mnt.85) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Välja mõista N.E ´lt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 4 500 ( neli tuhat viissada) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1 619 ( üks tuhat kuussada üheksateist) krooni ja 55 senti riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri XXXXXXXXXX või Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXXXXXXXXX Hansapangas märkides viitenumbri XXXXXXXXXXX Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa N.E süüdistatakse selles, et olles 20.06.2006 karistatud Põhja Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse § 74´19 alusel rahatrahviga 15 000 krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, 02.09.2006 kella 07.00 ajal juhtis uuesti Tallinnas, Järvevana teel XXX registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Seega N.E juhtis mootorsõidukit joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, see tähendab ta pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. N.E süü temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 424 on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – otsuse koopia väärteoasjas nr 2373,06,003228, 01.06.2006.a. pani N.E toime väärteo Saku vallas, Harju maakonnas Tallinn-Saku-Laagri tee 7.km, kus ta juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 74`1 lg. 2 alusel määrati talle karistuseks rahatrahv 250 trahviühiku ulatuses, s.o. 15 000 krooni( t. lk. 3 ); väärteoprotokolliga AB661940 koopiaga, millest nähtub, et 01.06.2006.a. juhtis N.E mootorsõidukit olles alkoholi joobes, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ( t. lk. 4); joobeseisundi tuvastamise protokolli koopiaga, millest nähtub, et 01.06.2006.a. tuvastati N.E alkoholijoove( t. lk. 5 ); menetlusaluse isiku N.E ütlustega, millistega ta tunnistab, et käis tööl ja jõi ühe õlu, peale seda sõitis ta Tallinnasse ja ei arvestanud, et sellest võib joove tekkida( t. lk. 6 ); väärteoprotokolliga nr AB840619 ,et 02.09.2006.a. juhtis N.E Järvevana teel liikudes Pärnu mnt. suunas mootorsõidukit, olles alkoholijoobes ning omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud ( t. lk. 7 ); joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga, millest nähtub, et N.E esines 02.09.2006.a. kerge astme alkoholijoove ( t lk. 9 ); menetlusaluseisiku N.E ütlustega, millistega ta tunnistab ennast süüdi ( t. lk. 11 ); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ( t. lk. 12 ); kahtlustatava N.E ütlustega, millega ta tunnistab oma süüd ,et 02.09.2006.a. jõi enne sõiduauto juhtimist ära kaks pudelit õlut, teades, et tal esineb alkoholijoove. Sõiduautot XXX reg nr XXX juhtis Järvevana teel suunaga Mustamäe poole. Politsei kinnipidamisel tuvastas alkomeeter alkoholijoove ning puudus tal ka juhiluba. Ekspertiis tuvastas kerge alkoholijoove 1,43 promilli. Kahetseb oma tegu, omab töökohta, ülalpidamisel on üks alaealine laps. ( t. lk. 21 ) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav N.E on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos. N.E on varem korduvalt karistatud kriminaalkorras, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ta töötab. N.E karistust kergendab tema puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. N.E karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada N.E edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et N.E ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuna N.E ei ole tasunud temale mõistetud rahatrahve ning pannes toime kuriteo, siis välistas N.E võimaluse kergema karistusliigi valikuks. N.E kahetsus ja töökoha olemasolu ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Kuid N.E suhtes on otstarbekas kohaldada KarS § 74 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele. Kohtunik