lg1 järgi avalikul kohtuistungil kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav A.K, ik. xxx, Kaitsja Vandeadvokaat Kersti Põld 2 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.K kuriteos
lg1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 ( ükssada viiskümmend) miinimumpäevamäära ( 150x50 ), s.o. 7500 ( seitse tuhat viissada ) krooni riigituludesse.
kuni 29.02.2008.a., s.o. 2 (kaks) päeva, karistusaja hulka. Kuna ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, lugeda A.K poolt tasutuks 2x3=6 päevamäära, so 6x50=300.00 krooni. Tasumisele kuulub seega A.K poolt temale mõistetud rahalisest karistusest 7200 (seitse tuhat kakssada) krooni riigituludesse.
sätete kohaselt määrata A.K-le mõistetud tasumata rahaline karistus 7200 (seitse tuhat kakssada) krooni tema poolt tasumisele ositi täitmise tähtajaga 12 (kaksteist) kuud igakuise maksena 600 ( kuussada) krooni hiljemalt iga kuu
Prokurör andes kohtule kriminaalasja materjalid esitas kohtuistungil suulise taotluse asja arutamiseks kiirmenetluses kokkuleppemenetluse, so. KrMS § 239-250 sätteid järgides. Kohus kontrollis kohtualluvust ja leidis , et asi allub asja arutavale kohtule ja asja on võimalik lahendada kokkuleppe menetluses.
199 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks: rahalist karistust 150 (ükssada viiskümmend) miinimumpäevamäära, so 150x50=7500.-(seitse tuhat viissada) krooni riigituludesse.
alusel arvata karistusaja hulka A.K kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 28.02.2008 a kuni 29.02.2008 a so 2 päeva. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära, s.o. 6 miinimumpäevamäära (6x50)=300.- krooni. Tasumisele kuulub seega 7500- 300.- = 7200.- (seitse tuhat kakssada) krooni.
sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga üks aasta, s.o.7200:12=600.- (kuussada) krooni kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks. A.K selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub sellega. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult, kahetseb toimepandut. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. 4 Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-250 sätteid. Süüdistatav A.K , prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Tsiviilhagi ei ole. Kohus leiab, et A.K tuleb süüdi tunnistada
lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kuna A.K on käesoleva kriminaalasja raames olnud kaks päeva kahtlustatavana kinnipeetud, siis tuleb see aeg
MS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. KrMS § 2565 lg2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks sundraha vähendamise poole võrra, ehk 3263.00 kroonini. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele A.K-lt riigituludesse. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318 , 2565 . Kristel Pedassaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.