Obsah (9)

§ 199§ 121§ 263§ 64§ 68§ 74§ 75§ 78§ 262

1-08-1055 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26 veebruar 2008 Tallinn Kriminaalasja number 1-08-1055 (07231703372) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 199

lg 2 p 4 ja § 25 lg 2; 121; 263 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Külli Aas Süüdistatav G.I Kaitsja Ik: xxx, kodakondsuseta, haridus 8-kl., töökoht a, elukoht: xxx, tõkend – elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 21.12.2007 kuni 22.12.2007, so 2 päeva Varasem karistatus: Tallinna Linnakohtu 17.04.2001 otsusega KrK § 107 lg 1 järgi vabadusekaotusega 2 aastat tingimisi katseajaga 3 aastat Advokaat Liis Toomsalu RESOLUTSIOON 1. G.I süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. G.I süüdi tunnistada

§ 121

ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 3. G.I süüdi tunnistada

§ 263

p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 4.

§ 64

lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. 5. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada G.I-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. 6.

§ 68

lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.12.2007 kuni 22.12.2007, so 2 päeva, lugedes ärakandmata 1 karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 7.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta G.I-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva G.I suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et G.I temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 8.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada G.I järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas xxx • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 9.

§ 78

p 1 alusel arvestada G.I-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 26.02.

2. G.I-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas või nr xxxxxxxxxx Hansapangas, viitenumbriga xxxxxxxxxx, märkides selgitusena „G.I, 1-08-1055, sundraha“.
3. G.I-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 3717 (kolm tuhat seitsesada seitseteist) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr xxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas või nr xxxxxxxxxxx Hansapangas, viitenumbriga xxxxxxxxxx, märkides selgitusena: „G.I, 1-08-1055, kaitsjatasu“.
4. G.I-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisiasutusel seoses joobe tuvastamisega tekkinud kulu 100 (ükssada) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr xxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas või nr xxxxxxxxxxx Hansapangas, viitenumbriga xxxxxxxx, märkides selgitusena: „G.I , 1-08-1055, joobe tuvastamine“.
5. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6. G.I suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
7. Asitõend: CD plaat Mustakivi 13 asuva Hyper Rimi turvakaamerate videosalvestusega 05.07.2007 kohta jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.
8. Asitõend: Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna asitõendite hoidlasse paigutatud kööginuga kuulub kui väärtusetu asi KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale 2 kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kui kohtuotsusele apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 13.03.
9. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: G.I süüdistatakse selles, et tema, varem varguse toimepannud isikuna, 21.12.2007 kella 18.55 paiku püüdis varastada Tallinnas, Sõpruse pst 174/176 asuvast kauplusest Rimi Eesti Food AS kolme pudelit konjakit Hennes, üks pudel maksumusega 419 krooni, kaupa kogumaksumusega 1257 krooni, pannes pudelid endale jope hõlma alla ja läbis kassaderivi jättes kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema, 05.07.2007 kella 15.00 paiku püüdis Rimi Eesti Food AS kauplusest Tallinnas Mustakivi tee 13 varastada 44 pakki sigarette „Marlboro“, üks sigaretipakk maksumusega 27 krooni, kaupa kogumaksumusega 1188 krooni, pannes sigaretid proovikabiinis ostukorvist endale kotti ning möödus kassadest jättes kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti pärast kassadest möödumist kinni kaupluse turvatöötajate poolt. Seega G.I , varem varguse toimepannud isikuna, alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so pani toime

§ 199lg 2 p 4-25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 02.04.2005 kell 22.40 paiku Tallinnas, Maleva tänava trammi peatuses lõi MR`t, kes oli koos oma sõpradega AÕ, EE, SP ja S hüütava noormehega Maleva bussi-ja trollipeatuses, rusikaga kaks korda näo piirkonda, tekitades sellise tegevusega MRele füüsilist valu. Seega G.I pani toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, so

§ 263p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 06.05.2006 kell 02.50 paiku Tallinnas, Sõle 61 asuva maja juures lõi kaasas olnud noaga RK selja piirkonda ja kohe pärast seda lõi ta sama noaga RK kõhu piirkonda, tekitades mõlemale mehele füüsilist valu ja kehavigastusi. Seega pani G.I toime kehalise väärkohtlemise, teise inimese tervise kahjustamise, löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, milline tegevuse on kvalifitseeritav

§ 121järgi.

Kohtuistungil süüdistatav G.I seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale

§ 199

lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi.

§ 121

järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises tunnistas süüdi väärkohtlemises, kuid leidis, et ta oli hädakaitseseisundis ja kaitses end kannatanute ründe vastu, kes tahtsid temalt raha ära võtta.

§ 263p 1 järgi end süüdi ei tunnistanud.

Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon

§ 121

ja

§ 199

lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 osas on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

§ 263

p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ei ole süü tõendatud ja süüdistatav tuleb õigeks mõista. Kannatanu MR seletas, et süüdistatav oli just see isik, kes teda näkku lõi. Pärast süüteo toimepanemist on pidevalt süüdistatavat näinud, kuivõrd elavad samas piirkonnas ning ta on veendunud selles, et ta ei eksi isikus. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 3 • • • • • • • • • • 21.12.2007 koostatud Rimi Eesti Food AS avaldus, mille kohaselt peeti Sõpruse pst 174/176 asuvas kaupluses kinni noormees, kes püüdis varastada kolme pudelit konjakit kogumaksumusega 1257 krooni. Kaup võeti ära ja tagastati kauplusele. (kd 1 t/l 2-3) 21.12.2007 koostatud tunnistaja ZD ülekuulamisprotokollist nähtuvalt märkas tunnistaja Sõpruse pst 174/176 asuvas kaupluses Hyper Rimi, kuidas kell 18.55 noormees pani endale põue kolm pudelit alkoholi ning läbis kassad, jättes kauba eest maksmata. №ormehe läbivaatusel avastati kolm pooleliitrist konjakit Hennes hinnaga 419 krooni pudel, kokku hinnaga 1257 krooni. Kaup tagastati kauplusele. (kd 1 t/l 4) 22.12.2007 koostatud kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas G.I , et 21.12.2007 õhtul läks Sõpruse pst-l asuvasse kauplusse Rimi. Kaasas oli väike rahasumma. Võttis ostukorvi ja alkoholiosakonnas nägi riiulil konjakit. Otsustas varastada. Pani kolm pudelit jope hõlma alla ja suundus väljapääsu poole. Peeti kinni ja kaup võeti ära. (kd 1 t/l 15-20) 05.07.2007 koostatud Rimi Eesti Food AS avaldusest nähtuvalt peeti Mustakivi tee 13 asuvas kaupluses kinni G.I , kes püüdis varastada 44 pakki sigarette Marlboro koguhinnaga 1188 krooni. (kd 2 t/l 2-3) 05.07.2007 koostatud tunnistaja Andrei Kuznetsovi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt märkas tunnistaja videokaamerast Mustakivi 13 asuvas kaupluses meesterahvast, kellel oli ostukorvis palju sigarette Marlboro. Meesterahvas sisenes proovikabiini ostukorvi ja kotiga ning väljudes sealt oli ostukorv tühi. Meesterahvas möödus kassadest, pani ära ostukorvi. Meesterahvast kontrolliti ja temale leiti kotis olnud 44 pakki sigarette Marlboro koguhinnaga 1188 krooni. (kd 2 t/l 5-7) 05.07.2007 koostatud kahtlustatava G.I ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks kahtlustatav 05.07.2007 kauplusse Rimi eesmärgiga varastada sigarette. Võttis müügisaalis kassa juurest riiulilt sigarette ja pani ostukorvi. Läks proovikabiini ja pani sigaretid kotti.. Pärast seda läbis kassad ja peeti kinni. Sigaretid võeti ära. (kd 2 t/l 8-10) 24.08.2007 koostatud tunnistaja AR ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli 05.07.2007 kell 15.00 kinni peetud Mustakivi Hyper Rimis meesterahvas, kellel oli id-kaart G.I nimele. Isik püüdis varastada 44 pakki sigarette Marlboro koguhinnaga 1188 krooni. Videosalvestusest on näha, et kell 14.50 siseneb G.I proovikabiini korviga, milles on sigaretid, riietuseset kaasa ei võta. Kell 14.51 isik väljub proovikabiinist ja ostukorv on tühi, õlal on spordikott. Pärast seda suundub isik kassade poole. G.I peeti kinni ja kaup tagastati kauplusele. (kd 2 t/l 13-14) 24.08.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi videosalvestust ning võeti kolm fotot. (kd 2 t/l 15-18) 02.04.2005 koostatud suulise kuriteoteate protokollist nähtuvalt oli MR 02.04.2005 kella 22.40 ajal Maleva tänaval koos sõpradega. Nende juurde tuli purjus mees ja küsis midagi vene keeles. M.R ei saanud aru ja küsis mida mees küsis. Selle peale lõi mees teda kaks korda näkku. M.R koos sõpradega jooksis ära, kuid üks sõber jäi mehega rääkima. Läks tagasi, et kuulda nende jutuajamist, kuid mees võttis koos võtmetega välja noa ja hakkas neid taga ajama. Siis läks mees ära. Maleva peatusesse tulles nägi politseid ja andis seletuse. Meest ei leitud. Mõne aja pärast hakkasid koju minema ja nägid sama meest ühe naisterahvaga. Kutsuti politsei ja mees peeti kinni. Sõbrad olid EE, A Õ , SP ja veel kolm sõpra, kelle perekonnanime ei tea. (kd 3 t/l 2-3) 02.04.2005 koostatud kannatanu MRe ütluste kohaselt oli kannatanu 02.04.2005 kella 22.40 ajal Maleva peatuses koos sõpradega ja nende juurde tuli meesterahvas, kes tundus olevat purjus. Mees tuli kannatanu kõrvale ja ütles midagi vene keeles. Ei saanud aru mida mees ütles ja küsis mehelt mida ta ütles. Selle järel lõi mees teda kaks korda näkku ning kannatanu ja sõbrad jooksid eemale. Ohutust kaugusest hakkas sõber mehega rääkima. Kuivõrd oli liiga kaugel, siis ei kuulnud mida nad räägivad ja läks lähemale. Mees võttis välja noa, mis oli koos võtmetega ja hakkas neid taga ajama. Mees läks minema. Kannatanu läks tagasi Maleva tänavale ja nägi politseid. Rääkis juhtunust ja läksid meest 4 • • • • • • • • • otsima. Meest ei leitud. Mõne aja pärast otsustas koju minna ning nägi sama meest tulemas Maleva peatuse poole. Läks sõprade juurde tagasi ja lasi neil helistada politseisse. Mees peeti kinni. Saadud löökidest erilisi vigastusi ei ole. (kd 3 t/l 4-5) Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 1377/30 nähtuvalt 03.04.05 kell 00.15 toimetati Wismari Haiglasse G.I , kes keeldus joobe tuvastamisest ja kellel oli tuvastatud alkoholijoove. (kd 3 t/l 7) 12.04.2005 koostatud tunnistaja EE ülekuulamisprotokollist nähtuvalt

1. aprillil kella 22.00 ajal oli tunnistaja koos sõpradega Maleva bussipeatuses ja nende juurde tuli meesterahvas, kes ka varem seisis bussipeatuses ja küsis midagi vene keeles. Nad ei saanud aru ja MR küsis „Mida?“ Mees ei vastanud midagi ja lõi M.R kaks korda käega näkku. Jooksid laiali ja siis läksid tagasi et küsida mida ta tahab. Sass küsis tema käest midagi vene keeles ja mees praktiliselt kohe võttis noa välja. (kd 3 t/l 11-12) 12.04.2005 koostatud tunnistaja AÕ ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja
2. aprillil kella 22.00 ajal Maleva bussipeatuses. Nende juurde tuli meesterahvas, kes enne seisis bussipeatuses ja küsis, et mida nad seal passivad. Nad ei saanud aru ja M küsis „Mida?“. Mees ei vastanud midagi ja lõi kohe MRt kaks korda käega näkku. Läksid mehest eemale ja tulid tagasi et uurida, mida mees tahab. Sass hakkas mehega vene keeles rääkima, kuid oli liiga kaugel ja ei kuulnud. Siis tulid sõbrad lähemale ja nad sõimasid üksteist vene keeles. Sass ütles, et helistab oma sõpradele ja need annavad talle peksa. Mees võttis noa välja ja nad jooksid laiali. (kd 3 t/l 13-14) 14.04.2005 koostatud kahtlustatava G.I ülekuulamisprotokollist nähtuvalt selgitas kahtlustatav, et tema kuritegu toime pannud ei ole. 02.04.2005 tulid kino Rahu juures tema juurde politseinikud ja pidasid ta kinni. Autos istus politseinikega eesti noormees, keda varem näinud ei olnud. Viidi politseisse ja enne kambrisse toimetamist öeldi, et ta olevat seda noormeest näkku löönud. Tema seda teinud ei ole. (kd 3 t/l 16-18) 06.06.2005 koostatud vastastamisprotokollist nähtuvalt seletas MR, et seda meest ei tunne, sattus temaga kokku märtsikuus. Oli sõpradega Maleva bussipeatuses ja G.I tuli tema kõrvale ning küsis, mida nad seal passivad. Oli näha, et mees on joobes. Ei saanud aru mida ta tahtis ja küsis üle. Mees lõi teda kaks korda rusikaga näkku. Jooksid temast eemale kui ta hakkas nuga välja võtma. See oli šveitsi noa moodi nuga. Mees hakkas sõpru taga ajama. Kuna ta neid kätte ei saanud, siis läks mees Lõime tänava poole. Seal oli juhuslikult politsei ja nad rääkisid politseile juhtunust. Hakati meest otsima, kuid ei leidnud. Kui hakkas koju minema, siis nägi G.I suundumas Maleva peatuse poole koos naisterahvaga. Helistas politseile ja mees võeti kinni. Kui G.I noa välja võttis, siis jooksis ta lahtise noaga sõpradele järele. Kas ta noaga vehkis, seda ei mäleta. G.I seletas, et tema M.R juttu ei kinnita. Politseiautos oli üks eest poiss, kuid kas ta oli vastasistuja või mitte, seda ei tea. Autos oli pime ja ei näinud hästi. (kd 3 t/l 2628) 10.06.2005 koostatud fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis tunnistaja AÕ fotol nr 1 kujutatud G.I ära isiku, kes Maleva bussipeatuses lõi MR kaks korda rusikaga näkku ja kes hoidis nuga käes. (kd 3 t/l 29-30) 10.06.2005 koostatud tunnistaja AÕ ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et kui politsei kutsuti, nägi ta kahtlustatavat Malevas Rahu kino juures seismas. On kindel, et tegu on sama isikuga, kes lõi M rusikaga näkku. Tal olid seljas samad riided, kingad, müts. Võib ära tunda foto järgi. See mees, kes M lõi, võttis taskust välja noa, mis oli 5-7 cm pikk. Mees hoidis nuga, kuid ei vehkinud sellega ja jooksis10-15 meetrit neile järgi. (kd 3 t/l 31-32) 30.09.2005 koostatud fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis tunnistaja EE fotol nr 1 kujutatud G.I ära isiku, kes lõi Maleva trammipeatuses MR kaks korda rusikaga näkku ja kes hoidis nuga käes. (kd 3 t/l 33-34) 30.09.2005 koostatud tunnistaja EE ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et oli sõpradega Maleva bussipeatuses ja siis tuli üks tundmatu mees ja lõi Mikule rusikaga näkku. Hiljem nägi seda meest kui ta politseiautosse pandi. Rohkem ei mäleta, tunneb foto järgi mehe ära. (kd 3 t/l 35-36) 5 • • • • • • • 06.05.2006 koostatud tunnistaja JHülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja koos abipolitseinik Mark Tšerkassoviga ja nägi Sõle 61 juures seismas kahte joobes meest, kes olid verega määrdunud. Tunnistaja juurde tulid RK ja RK ja isikud ütlesid, et Sõle 62 juures võttis G.I neilt mobiiltelefoni Samsung ning nad tahavad telefoni tagasi saada. Kakluse käigus Sõle 61 juures lõi G.I RK noaga selga ja RK noaga kõhu piirkinda. Kohale oli kutsutud kiirabi ja G.I peeti kinni kasiino tualettruumist. G.I andis vabatahtlikult välja musta käepidemega noa. RK ei tahtnud ütlusi anda. Tualettruumist mobiiltelefoni ei leitud. G.I läbivaatusel avastati vaid G.I mobiiltelefon №kia. (kd 3 t/l 42-43) 06.05.2006 koostatud joobe tuvastamise protokollist nähtuvalt tuvastati kell 03.25 G.I joove 0,76‰. (kd 3 t/l 44) 06.05.2006 koostatud kahtlustatava G.I ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli kahtlustatav 06.05.2006 kasiinos Dendi. Seal olid ka kaks meesterahvast, kellest ühe nimi on R . Hiljem palusid need mehed tulla tal ühiselamusse. ja Sõle 61 ja 62 majade vahel hakkasid mehed teda süüdistama selles, et ta on võtnud ära neilt mobiiltelefoni. Tema ei olnud nende telefoni näinud ega võtnud. Pakkus välja helistada tema mobiiltelefonilt ja kontrollida, kuid mehed ei nõustunud. Mehed hakkasid teda läbi otsima ja Roman võttis tema kotist kinni. Tõmbas koti vabaks ja kohe algas kaklus. Mehed peksid teda kehasse. ütles, et tal on nuga, kuid see ei aidanud ning mehed hakkasid teda kividega loopima. Kakluse järgselt oli nina verine ja käis end kasiinos tualetis pesemas. Kui mehed uuesti kallale tulid ja kotti tirisid, siis hoiatas uuesti, et tal on nuga. Võttis koti küljetaskust noa ja hakkas sellega vehkima. Sai aru, et kumbagi lõi kehasse ühe korra. Tõusis üles ja jooksis kasiino poole. Kasiinosse jooksid tema kannul politseitöötajad ja ta peeti kinni. Kasiinos Roman ja tema sõber väitsid politseinikele, et ta olevat mobiiltelefoni ära võtnud. Tema asjad vaadati üle, noa andis välja vabatahtlikult. (kd 3 t/l 46-53) 06.05.2006 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi musta käepidemega kööginuga. (kd 3 t/l 56-58) 09.05.2006 koostatud kannatanu RK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt jalutas kannatanu koos venna Romaniga 06.05.2006 kella 02 paiku öösel Sõle tänava kasiino lähedal ja maja nr 61 juures kohtasid venna tuttavat. Mees ja vend hakkasid juttu rääkima ja ta jalutas eemal. Venna jope taskus oli tema mobiiltelefon Samsung P510 maksumusega 1500 krooni. 20 minutit varem oli vend selle telefoniga helistanud. Kui vend pärast vestlust eemaldus mehest, hakkas vend telefoni otsima ja kui ei leidnud, pöördus mehe poole, et andku telefon tagasi. Mees ütles, et nad otsiksid ta läbi. Katsus jope varrukaid, rinnaesist, vööd. Tundis vöö taga peopesasuurust asja. Arvas, et see on telefon. Mehele tema viimane liigutus ei meeldinud. Mees pöördus järsult ringi ja tõmbas välja mingi eseme ja hakkas sellega vehkima. Nägi, et mees vehkis noaga. Vend püüdis meest rahustada. Ei mäleta seda, kas mees hoiatas, et tal nuga on. Vend ja mees hakkasid kaklema. Nad peksid teineteist rusikatega näkku ja kehasse. Kui mees haaras venna käest kinni, siis sekkus tema kaklusse. Püüdis nuga käest ära väänata, et venda ega teda ei vigastataks. Mehel õnnestus vend kõrvale lükata, püüdis jalaga nuga käest lüüa ja siis ta kukkus ise. Kui hakkas end üles ajama, nägi, et ka mees lamab maas. Mees tõusis üles ja jooksis kasiino poole. Jooksid koos vennaga talle järele. Kui mees hakkas kasiino ust avama, siis haaras mehel riietest ja võimalik, et siis mees lõi teda noaga selga parema abaluu alla. Mingit valu ei tundnud. Kui seisid kasiino ees, jõudis kohale ka vend. Pärast seda on mälukaotus ja pärast hakkas tal paha. Haav ei olnud sügav, pandi plaaster. Käib ainult sidumisel, on kodusel ravil. (kd 3 t/l 59-65) OÜ Stroomi Perearstid tõendist nähtuvalt diagnoositi RK 06.05.2006 nimmepiirkonna lõikehaav ja alkoholijoove. 08.05.2006 käis sidumas. (kd 3 t/l 67) 19.05.2006 koostatud kannatanu RK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt jalutas kannatanu 06.05.2006 kella 2 paiku öösel koos venna Ruslaniga Koplis. Kasiino läheduses kohtus vana tuttava G.I-ga. Rääkisid juttu. Kui hakkas hüvasti jätma, katsus oma taskut ja avastas, et mobiiltelefoni enam ei ole. Enne jutuajamist oli keegi talle helistanud ja ta 6 pani telefoni jope taskusse. Küsis G.I-lt telefoni tagasi, kuid G.I ütles, et tema ei ole võtnud. Palus lasta taskuid kontrollida ja G.I lubas. Vend hakkas G.I kompama ja siis tõmbas G.I jope alt välja noa. G.I kott oli endiselt 2-3 sammu kaugusel maas. Palus noa ära anda, kuid G.I ei andnud. Üritas nuga ära võtta, kuid see ei õnnestunud. Võttis noa terast kinni, kuid G.I rebis noa ära ja lõi vasakule alla roide piirkonda. Enesekaitseks lõi G.I rusikaga. G.I vehkis noaga edasi, vend seisis kõrval. Arvab, et sel hetkel lõi G.I venda noaga ristluu piirkonda. Pärast seda jooksis G.I kasiino poole. Ruslan jooksis talle järele. Siis tulid politsei ja kiirabi ja vennale osutati abi. Pärast vaatasid politseiga sündmuskoha üle, kuid telefoni ei leidnud. Tema vigastus desinfitseeriti, arstiabi ei saanud. Võis ennast kaitstes lüüa G.I näkku. (kd 3 t/l 68-73) • • • • • 20.03.2007 koostatud kahtlustatava G.I ülekuulamisprotokollist nähtuvalt kahtlustatav end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning seletas, et seisis Maleva peatuses koos ühe naisterahvaga, kellega oli tutvunud samal päeval. Naisterahvas kutsus ühte korterit vaatama ja nõustus sellega. Seisid trolli- ja autobussipeatuses ja nende juurde sõitis politseiauto ning ta võeti politseiautosse. Hiljem seletati, et ta olevat löönud ühte noormeest. №ormees vist istus autos, täpselt ei mäleta. Kaasas olid võtmed ja võtmehoidja, mille küljes on suveniirnuga. (kd 4 t/l 107-113) 30.10.2007 koostatud tunnistaja EE ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et 02.04.2005 kui oli koos sõpradega bussi- ja trollipeatuses Maleva tänaval, nägid ühte meesterahvast, kes tuli nende kamba juurde ja midagi nagu küsis neilt. Nad ei saanud aru, sest ta rääkis vene keeles. Seejärel lõi see mees tema sõpra MRt kaks korda rusikaga näkku. Nemad ehmusid ja jooksid sealt minema. Mõne aja pärast tulid tagasi ja see mees seisis seal edasi. Nad läksid ise mehe poole ja mees võttis taskust välja noa, mille tera ei olnud suur ja hakkas nende poole liikuma. Nemad jooksid jälle minema maja taha. Kes politsei kutsus, seda ei mäleta, kuid mingil ajal oli M politsei kätte saanud ja seda meesterahvast otsinud. Hiljem nägid uuesti sama meesterahvast samas peatuses, aga ta ei olnud üksinda, vaid ühe naisterahvaga. Politsei võttis ta kaasa ja viis ära. On kindel, et tegemist oli sama meesterahvaga, kes lõi M. Tunneb ta näo järgi ära, sest elavad samas rajoonis ja ta näeb meest tihti. №aga otsest vehkimist ei näinud, aga noa ta taskust välja võttis ja liikus lahtise teraga nende suunas. (kd 4 t/l 116-120) 30.10.2007 koostatud isiku fotode järgi äratundmise protokollist nähtuvalt tundis tunnistaja EE fotol nr 3 kujutatud G.I ära isiku, kes seisis trolli- ja bussipeatuses Maleva ja lõi MRt kaks korda rusikaga näkku. (kd 4 t/l 121-123) 31.10.2007 koostatud kannatanu MRe ülekuulamisprotokollist nähtuvalt kinnitab kannatanu oma varasemaid ütlusi ja seletas, et 2005 aasta aprillis nägid sõpradega Maleva peatuses võõrast meesterahvast, kes rääkis vene keelt. Oli tüsedama kehaehitusega, blondi peaga. Küsis ja ei saanud aru. Samas, seistes treppidel enne hoonet ja pärast küsimist lõi mees teda kaks korda rusikaga näkku. Jooksid eemale ja vaatasid mis edasi toimuma hakkab. Peatuses oli veel rahvast. Alguses meesterahvas oli üksinda, naisterahvast nägime tema kõrval peale seda kui kohale tuli politsei. Meesterahvas käis vahepeal ära. On väga kindel selles, et tegemist oli sama mehega, näeb teda tihti Koplis, elavad ühes rajoonis. Liikusid vahepeal mehe poole, neid võis olla 6-
3. Selle peale võttis meesterahvas taskust välja noa. Nuga oli tal käes, tera väljas ja vehkis sellega nende suunas. Nemad jooksid minema nurga peale, mees liikus Lõime peatuse suunas. Mõne aja pärast nägid seda meest peatuse poole tagasi tulemas, kuid siis oli ta juba koos naisterahvaga. Enne kutsusid välja politsei, kuid see võttis palju aega. Mõne aja möödudes politsei ikkagi tuli ja ta läks politseinikega rääkima. Otsisid meest, kuid ei leidnud. Läksid poistega tagasi Maleva peatusesse ja nägid, et meesterahvas tuleb koos naisterahvaga peatusesse Lõime tänava poolt. Seekord oli politsei kohal ja mees peeti kinni. Sõitis koos meesterahvaga politseisse seletusi andma. (kd 4 t/l 124-128) 31.10.2007 koostatud isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis MR fotol nr 3 kujutatud G.I ära isiku, kes lõi Maleva bussipeatuses kannatanut kaks korda rusikaga näkku. (kd 4 t/l 129-131) 7 • • 14.11.2007 koostatud tunnistaja SP ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 2005 aasta aprillis kella 23.00 paiku oli koos tuttavate MRe, EE, AÕ, S Maleva bussipeatuses. Seisid kõik koos ja nende juurde tuli üks keskmist kasvu heleda peaga meesterahvas, kes oli ebakaine. Ta tahtis vist suitsu küsida, neil suitsu ei olnud. Tema mehega ei rääkinud. Mees jäi sinna seisma, nemad läksid eemale kioski juurde. Meesterahvas võttis taskust liblikakujulise noa ja hakkas sellega M taga ajama. M jooksis eemale, nemad läksid ka majade vahele. Meesterahvas kadus kuhugi ära. Kuulis, et mees oli M ka rusikaga löönud. Rohkem ta seda meesterahvast ei näinud, sest läks varem minema. Kui meesterahvas noa välja võttis, oli ta agressiivne, vehkis sellega ja hakkas M nagu taga ajama. Oli alust teda karta küll. (kd 4 t/l 132-135) 14.11.2007 koostatud isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis SP fotol nr 3 kujutatud G.I ära isiku, kes 02.04.2005 kella 22.40 paiku Maleva bussipeatuses vehkis noaga MRe peale ja lõi rusikaga näo piirkonda. (kd 4 t/l 136138) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava kohtuistungil süüd osaliselt tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud G.I osaliselt süüd tunnistavaid ütlusi, AS Rimi Eesti Food avaldusi, tunnistajate ZD, AK, AR ütlusi, asitõendi vaatlusprotokolli, kannatanu MRe, tunnistajate EE, AÕ, SP ütlusi, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti, äratundmiseks esitamise protokolle, vastastamisprotokolli, kannatanute RK, RK tunnistaja JH ütlusi, perearsti tõendit, asub seisukohale, et G.I süü temale inkrimineeritud süütegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi, so võõra vallasasja äravõtmise katsena võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem varguse toime pannud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt püüdis süüdistatav 05.07.2007 ja 21.12.2007 varastada kauplusest kaupu, mille hind ületas 1000 krooni. Mõlemal juhul peeti süüdistatav kinni ja kaup võeti ära ning tagastati kauplusele. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et tegemist on korduvusega ning teise varguse toimepanemisel oli süüdistatav isikuks, kes on varem varguse toime pannud. Kuivõrd mõlemal juhul ei õnnestunud süüdistataval kuritegu lõpule viia, siis jäid kuriteod katse staadiumi. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang. Süüdistatavat süüdistatakse ka

§ 263

p 1 ettenähtud kuriteo, so avaliku korra raske rikkumise vägivallaga toimepanemises. Süüdistatav ei ole end selle kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ning on seletanud, et ta ei tea kannatanut ega ole teda löönud. Süüdistuses nimetatud ajal oli küll bussipeatuses, kuid koos naisterahvaga. Seevastu on kohtueelsel menetlusel korduvalt üle kuulatud kannatanu MR, tunnistajad EE, AÕ, SP, kes kõik on kinnitanud, et just süüdistatav lõi M.R . Nii kannatanu kui ka tunnistajad on süüdistatavat kirjeldanud ja süüdistatava ära tundnud korduvalt ning neile on süüdistatav teada juba seetõttu, et elab samas piirkonnas, mistõttu ei saanud nad isikus eksida. Samuti on nad seletanud, et pärast M.R löömist nägid nad süüdistatavat pärast uuesti sündmuskoha läheduses ja seekord juba koos naisterahvaga. Süüdistatav ise on aga samuti väitnud, et ta oli kinnipidamise hetkel koos naisterahvaga. Kohus loeb kannatanu ja tunnistaja ütlusi usaldusväärsemaks, kuivõrd nii kannatanu kui ka tunnistajate ütlused riimuvad omavahel üksikasjades ja süüdistatava isikus, mistõttu peab kohus süüdistatava eitavaid ütlusi kaitseversiooniks, milline ei riimu ühegi teise tõendiga. Ka kohtuistungil jäi kannatanu enda juurde kindlaks ja väitis, et just süüdistatav lõi teda. Peale selle tuvastati süüdistatava kinnipidamisel süüdistataval alkoholijoove, mis omakorda võib tingida seda, et süüdistatav mäletab küll naisterahvaga suhtlemist, kuid tema jaoks ebaolulist intsidenti mitte. Seetõttu loeb kohus süüdistatava süü tõendatuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt läks süüdistatav kannatanu juurde ja küsis midagi, ning saanud ebaselge vastuse, ründas kannatanut avalikus kohas põhjendamatult ja kõrvaliste isikute juuresolekul. Seega oli taoline 8 käitumine põhjusetu ning oma iseloomult avalikku korda rikkuv ja kõrvaliste isikute turvatunnet riivav. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt viibisid löömise juures ka tunnistajad, kelle turvatunnet ilmselgelt süüdistatava käitumine riivas ja keda selline käitumine ka häiris, sest nii kannatanu kui ka tunnistajad jooksid süüdistatavast eemale. Süüdistatava poolt kannatanu põhjusetu löömine näitas aga seda, et süüdistataval oli avaliku korra rikkumise põhjus otsitud. Kuivõrd teo toimepanemine toimus bussipeatuses tänaval, siis leiab kohus, et tegemist on avaliku kohaga ning sellises kohas üldtunnustatud käitumisnormidega vastuollu minek on käsitatav avaliku korra rikkumisena

§ 262ja 263 mõttes.

Kohus leiab, et taoline põhjusetu vägivalla kasutamine võõra inimese suhtes avalikus kohas kõrvaliste isikute juuresolekul on hinnatav avaliku korra raske rikkumisena, mis on toime pandud vägivallaga, kuivõrd taoline käitumine ei ole kooskõlas tsiviliseeritud ühiskonnas tunnustatud ja inimestevahelises suhtlemises kinnistunud tavade ja kommetega ning rikub ühiskonnaliikmete põhiseaduslikku õigust vabalt viibida soovitud ajal soovitud kohas ja olla veendunud selles, et on tagatud tema avalik kindlustunne ja võimalus realiseerida oma õigusi ja vabadusi ning kohustusi. Kuivõrd kannatanut löödi näkku ja kannatanu arstiabi ei vajanud, siis on tegemist vägivallateoga

§ 121tähendatud tervisekahjustuse raskuse mõttes.

Seetõttu leiab kohus, et tegemist on vägivallaga, mis on hõlmatud

§ 263p 1 märgitud avaliku korra raske rikkumise süüteokoosseisuga.

Eeltoodud motiividel leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 263

p 1 ettenähtud kuriteona, so avaliku korra raske rikkumisena, mis on toime pandud vägivallaga. Arvestades kuriteo toimepanemise tehiolusid, selle toimepanemisel kasutatud vägivalda ja kannatanu isikut asub kohus seisukohale, et kuritegu on toime pandud kavatsetusega ja süüdistatava eesmärk oli kannatanule näidata seda, et ta ei pea avalikus kohas viibiva kannatanu õigusi ega turvatunnet millekski ja võib teda peksta kus tahes ja ükskõik kelle nähes. Süüdistatavat süüdistatakse ka

§ 121

ettenähtud kuriteo, so kehalise väärkohtlemise, teise inimese tervise kahjustamise, löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise toimepanemises. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt lõi süüdistatav RKja RK noaga, tekitades kannatanutele kerged tervisekahjustused. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt vajas RK arstiabi, RK aga pandi vigastuse peale plaaster. Seega on tegemist kergete tervisekahjustusega, millised tekitati omavaheliste suhete pinnalt tekkinud tüli käigus. Süüdistatav asus kohtuistungil seisukohale, et ta oli hädakaitseseisundis, kuivõrd tema raha taheti hõivata ning kui ta ei oleks nuga kasutanud, oleks tema olnud vigastatud ja kannatanu. Samas aga ei ole süüdistatav kohtueelsel menetlusel midagi rääkinud sellest, et temalt oleks tahetud midagi ära võtta, vaid seda, et teda süüdistati mobiiltelefoni varguses, mida kinnitasid ka kannatanud. Seega ei ole kohtueelsel menetlusel kogutud ühtegi tõendit selle kohta, et süüdistatavalt oleks tahetud midagi ära võtta. Peale selle ei nähtu kriminaalasja materjalidest, et kannatanud R ja RK oleks süüdistatavat rünnanud, vaid nad otsisid süüdistatavat läbi, et leida oletatavalt varastatud telefoni. Seega ei olnud süüdistatav vahetut rünnet tõrjumas. Pika teraga noa kasutamine olukorras, kus isikut läbi otsiti viitab ilmselgelt sellele, et alkoholijoobes süüdistatav ei tajunud toimuvat ning arvas ilmselt seda, et temalt võidakse midagi ära võtta, mille järel ründas süüdistatav ilmselgelt vahendiga, mis ei vastanud kannatanute käitumisele süüdistatava suhtes. Taolistel asjaoludel leiab kohus, et süüdistatav ei olnud hädakaitseseisundis ning süüdistataval puudus vajadus ja põhjus kannatanuid noaga rünnata. Arvestades tekitatud tervisekahjustuste raskusastet, nende tekitamise asjaolusid ja põhjusi, leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 121ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist.

§ 121

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st päevamäärast kuni 500 päevamäärani või vangistus kuni 3 aastani.

§ 199

lg 2 p 4 ja 263 p 1 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni 5 aastani. 9 Kriminaaltoimiku andmetel on süüdistataval olnud aastate jooksul sissetuleku, kuid käesoleval ajal tal alaline töökoht ja sissetulek puuduvad. Süüdistatavale varem määratud rahatrahvidest on tasutud ainult osa. Taolisi andmeid arvestades asub kohus seisukohale, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on välistatud ning kohaldada tuleb isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul

§ 199

lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest lähtub kohus asjaolust, et varavastased kuriteod jäid katse staadiumisse ja varalist kahju ei tekkinud. Süüdistatava rünne oli suunatud võõraste vallasasjade vastu, mille maksumus ületas vähesel määral 1000 krooni, mistõttu leiab kohus, et süüdistatava süü ei olnud kuigi suur. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena.

§ 263

p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse määramisel leiab kohus, et tegemist on kuriteoga, mille toimepanemisest on möödas juba peaaegu kolm aastat, mistõttu avalik menetlushuvi asja vastu on oluliselt vähenenud, kuivõrd karistust ei järgnenud koheselt teo toimepanemise järgselt. Peale selle oli tegemist suhteliselt vähetähtsa vägivallaga, kuivõrd kannatanu arstiabi ei vajanud. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja alammäära lähedasena. Mis puudutab

§ 121

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest määratavat karistust, asub kohus seisukohale, et kuigi kuriteo toimepanemisel kasutati kööginuga ja kannatada sai kaks isikut, siis oli tegemist vähetähtsate tervisekahjustustega ning kohus peab oluliseks seejuures ka kannatanute endi käitumist, mis süüdistatavat võis solvata. Seetõttu peab ka selle teo eest karistuse määramisel kohus võimalikuks määrata karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd aga süüdistatava poolt toimepandud tegude puhul on tegemist erineva tahtlusega ning tegemist on erinevat liiki kuritegudega, siis peab kohus vajalikuks mõistetavad karistused liita täies ulatuses. Samas, arvestades seda, et süüdistatavat on varem ühel korral kohtu poolt karistatud ning see karistus jäeti tema suhtes tingimisi kohaldamata ja katseaeg möödus edukalt, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatav on võimeline järelevalve tingimustes õiguskuulekalt käituma. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ja süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse jätta täitmisele pööramata, jättes selle täies ulatuses kohaldamata. Kriminaaltoimikust ei nähtu ka seda, et süüdistatava puhul oleks tegemist süstemaatilise õiguskorra rikkujaga ja süüdistataval on olemas alaline elukoht. Samas arvestades toimepandu iseloomu ja toimepanemise tehiolusid ning asjaolu, et süüdistatava puhul on tegemist alkoholilembelise isikuga, leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, tagamaks temal kõrvaliste isikute järelevalve all arusaama tekkimist võõra vara puutumatusest ja õiguskuuleka käitumise vajalikkusest. Märt Toming kohtunik 10