Obsah (9)

§ 424§ 199§ 344§ 345§ 56§ 63§ 69§ 75§ 74

Ärakiri Kriminaalasi nr. 1-05-904 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 22.07.2008.a. Viru Maakohus koosseisus: kohtunik L.SARNET sekretäri V.Roots juuresolekul prokuröri D.Nahkur-Tammiksaar kaitsjate T.Pi

§ 424järgi Kr

MS § 238 lg.2 alusel 2 k v/k tingimisi 1 a 6 k katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks; väärteoasjas korduvalt karistatud,süüdistusasja

§ 199lg.2 p.4,6,7, 344 lg.1, 345 lg.1 järgi ja N.T, isikukood 37207295212, eluk.

xxxx, töök. xxxx, juhatuse liige, kriminaalkorras karistatud: 1) 14.08.1995.a. Lääne-Viru MK KrK § 195 lg.2 järgi 1 a 6 k v/k tingimisi 3 a katseajaga, 2) 30.01.2006.a.Viru MK

§ 199lg.1 - 25 lg.2 järgi 9 k v/k tingimisi 1 a 10 k katseajaga, 3) 21.02.2006.a.

Viru MK

§ 199

lg.2 p.7 - 25 lg.4 järgi 10 k v/k tingimisi 2 a katseajaga; väärteoasjas korduvalt karistatud,süüdistusasja

§ 199lg.2 p.4,6,7 järgi.

Resolutiivotsus kuulutatud 22.07.2008.a., kohtuotsus antud kohtu kantseleisse 01.08.2008.a. Aigar Soosaart süüdistati kohtueelsel menetlusel selles, et ta 2004.a. jaanuaris kirjutas Lääne-Virumaal Assamalla kaupluse kõrval parkimisplatsil sõiduautos talle eelnevalt etteantud täidetud metsateatiselt maha täitmata metsateatise blanketile metsateatise nr. 01043 andmed ja joonistas sellele kavandatavate raiete kohale skeemi ning samuti täitis metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr. 01, kirjutades neile dokumentidele omakäeliselt teadvalt ebaõigeid andmeid. Seega Aigar Soosaar, võltsides dokumenti, mille alusel on võimalik omandada õigusi, pani toime

§ 344lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Veel süüdistatati Aigar Soosaart selles, et ta 2004.a. jaanuaris andis eesmärgiga teostada metsaraie N.T-le tema poolt eelnevalt teadvalt valeandmetega täidetud metsateatise blanketi nr. 01043 ja metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr. 01, mille alusel koos N.T-ga pani toime metsamaterjali varguse jaanuaris 2004.a. xxxx maaüksustelt. Seega Aigar Soosaar, kasutades võltsitud dokumente eesmärgiga omandada õigusi, pani toime

§ 345lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Aigar Soosaart ja N.T süüdistatati kohtueelsel menetlusel selles, et nad

§ 199lg.2 p.4 tähendatud isikutena 2004.a.

jaanuarikuus varastasid raiet lubavate dokumentideta xxxx: - xxxx maaüksusel eralduselt 7 181,7 tm kuusepalki väärtusega 140 637 ke, 2,8 tm kuuse paberipuitu- 1 058 kr, 6,8 tm kuuse küttepuitu- 1 095 kr, 0,2 tm männipalki- 131 kr, 1,9 tm männi küttepuitu- 306 kr, 0,3 tm kase paberipuitu- 100 kr, tekitades kokku kahju T P 164 387 kr 2 ja püüdsid varastada 32,4 tm kuuse jämepalki väärtusega 24 916 kr ning - xxxx varastasid ja püüdsid varastada 234,9 tm kuusepalki- 196 525 kr, 0,4 tm kasepalki520 kr, 0,8 tm kase paberipuud- 352 kr ja 0,7 tm paju küttepuud- 133 kr, tekitades A K varalist kahju kokku 199 394 kr ulatuses. Kokku tekitati vargusega xxxx ja xxxx maaüksuselt varalist kahju 363 781 kr. Seega Aigar Soosaar ja N.T,

§ 199

lg.2 p.4 tähendatud isikutena varastades ja püüdes varastada võõrast vara isikute grupis ja suures ulatuses, panid toime

§ 199lg.2 p.4,6,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil loobus prokurör Aigar Soosaare süüdistusest

§ 345lg. 1 seoses tema süü tõendamatusega ja selles osas tuleb Aigar Soosaar Kr

MS § 301 juhindudes seetõttu õigeks mõista. Esitatud süüdistuses

§ 344lg.

1 järgi on Aigar Soosaare süü tõendatud eelkõige tema enda ütlustega kohtus, et tema kirjutas alla metsamaterjali vastuvõtu-üleandmisaktile nr. 01, teades, et selle alusel on võimalik omandada õigusi ja selle sisu ei vasta tegelikkusele, sest ta polnud metsaomanik. Prokurör loobus kohtus võltsimises osast süüdistusest, sest käekirja ekspertiisi tehtud ei ole ja Aigar Soosaar kohtus ei kinnitanud metsateatise 01043 allakirjastamist. Rahuldamisele ei kuulu kaitsja taotlus õigeks mõista Aigar Soosaar

§ 344lg.

1 järgi, kuna väidetavalt keegi ei selgitanud talle, et tegu on võltsitud dokumentidega ja sinna pannakse kirja valeandmeid. Maakohus leiab, et Aigar Soosaare süü dokumendi võltsimises on kohtuistungil täielikult tõendamist leidnud, sest ta teadis allkirju andes, et ta ei ole metsaomanik, seega polnud tal õigust allkirju anda ja ta andis allkirju teadvalt valedele dokumentidele ning tema omanikuna esinemine lõi võimaluse viia eksitusse raietöölised ja tekitada kahju kannatanutele. Dokumendi võltsimine eesmärgiga teostada ebaseaduslikku raiet, et teha raie seaduslikuks raiebrigaadi ees, on aga tõendatud lisaks Aigar Soosaare ütlustele raiebrigaadi töömeeste ütlustega kohtus ja on õigesti kvalifitseeritud

§ 344lg.

1 järgi. Aigar Soosaare poolt toimepandu õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Esitatud süüdistuses

§ 199lg.2 p.

4,6,7 järgi tunnistas Aigar Soosaar end süüdi ja kinnitas kohtus, et R S pakkus talle tööd, ütles, et ei saa ise pabereid täita, on metsameestega tülis. R.S rääkis, et on vaja pabereid allkirjastada ja töömeestele näidata, et ta on metsaomanik. Selle eest pidi ta saama 10 000 kr. Selleks saadi kokku Assamalla poe juures, kus R.S tegi teda N.T-ga tuttavaks. Autos oli veel T K . Kellelgi olid blanketid kaasas, T.K täitis pabereid. Kust T.K võttis andmeid, ta ei tea. Tema ise ei oleks suutnud täita ühtegi dokumenti ega ka kontrollida. Mitu allkirja ta üldse andis, ta ei tea. Vastavalt kokkuleppele pidi ta saama xxxx kinnistu omanikuks. Ta küsis N.T-lt ja R. S , kas sellest mingit jama ei tule, ja mõlemad kinnitasid, et ei tule ( II kd. tl. 149). Ta tõi kinnistusosakonnast mingi paberi. Kinnistusosakonnas käis ta koos N.T-ga, N.T andis talle kinnistunumbrid kaasa, ise ootas väljas. Kinnistusosakonnast saadeti ta panka, kus maksis 100 kr teenustasu, viis kviitungi osakonda ja sai soovitud paberi. Dokumentidest oli olemas mingi võõrandamisleping, et tema võõrandab selle metsa, ja N.T-ga tegi ta töölepingu, et viimane töötab metsa üles. Seejärel mindi metsa ning N.T näitas talle lanki. Kes oli lindid puudele sidunud ja osa puid värviga märgistanud, ta ei tea. N.T oli palganud mehed ja tema viis paberid metsa. Tema meestele piire ette ei näidanud, piirid näitas ette N.T. Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtuakt 34,84 tm metsamaterjali müügi kohta T J on tema poolt allkirjastatud, kuid tema raha ei saanud. Oma 10 2 3 000 krooni ta seni saanud ei ole; selle pidi talle maksma R.S . Kohtus kinnitas A.Soosaar, et N.T , ei ole temalt kunagi nõudnud metsa ülestöötamise raha ( II kd. tl. 150). R.S ja T.K viisid ta peale metsaga vahalejäämist V A koju. V.A oli vist Toberi tegelane. See viimine oli sel eesmärgil, et äratundmiseks esitamisel tunneks ta V.A . T.K pakkus V.A midagi müüa, eesmärk oli meelitada mees toast välja; tema pidi olema autos ja meest vaatama. R.S nõudis, et ta peab rääkima nii, et on ostnud metsa tegeliku omaniku käest ja neist endist rääkida ei tohi. Algul ta nii rääkiski, kuna ähvardati teda ja tema ema. Lõpuks otsustas rääkida õigust. A.Soosaar kinnitab, et teda kasutati metsaäris "tankistina". Varem ei olnud ta metsaga kokku puutunud, see oli esimene juhus. N.T esitatud süüdistuses

§ 199lg.

2 p. 4,6,7 järgi end süüdi ei tunnista, kinnitas kohtuistungil, et tal oli firma Axetor BCR ja lehes kuulutusi raieteenuste osutamiseks. A.Soosaar helistas talle, soovis tellida raietööd Levala küla objektil. Kohtumisel A.Soosaarega nägi ta kinnistu väljavõtet, metsateatist, oli ka pass ja passi koopia. Neil oli kokkulepe, et kui metsas töö algab, esitab A.Soosaar kinnistu väljavõtte originaali. Asjad klappisid, dokumendid võisid olla Usaldusühinguga Tober. Ilmselt oli metsa võõrandamise leping ka, sest ilma ei saa. Metsateatisel oli Lagendiku kinnistust juttu, tema seda ei kontrollinud. Raiuda võis umbes 400 tm. Nad käisid metsas piirid läbi, piir oli lintidega tähistatud. Ta palkas 5-6 meest tööle, vedas neid ise iga päev metsa ja tagasi. Kuna A.Soosaarel polnud metsa väljavedajat, kutsus ta sellele tööle L S , lootis selle vahendamise pealt saada tasu 10 kr/tm. Mehed jõudsid lõigata vist üle 300 tm. Ta andis dokumendid metsas J I kätte. Mingil ajal käis seal mees punase autoga ja uuris, mis nad seal teevad. See pidi olema naabermetsa omanik. Probleeme temaga ei olnud. Ühel päeval teatas raietööline J.I , et jama on. Metsas oli politsei ja keskkonnateenistus. Öeldi, et asi pole õige, konfiskeeriti meeste tööriistad. Tema käis koos keskkonnainspektsiooni esindajaga piirid läbi, helistas seejärel A.Soosaarele ja teatas, et jama on. Ta võis saada 20 000 kr, mingi koorma realiseerimise jutt oli. Väljaveost ta midagi ei tea, see oli omaniku asi. Saemeestele maksis ta oma rahadega, sularahas, sest ei saanud meestele võlgu jääda, muidu nad poleks rohkem tema juurde tööle tulnud. A.Soosaar käis paar korda metsas, ütles, et ladvad võib vallidesse panna. Tol ajal võiski panna ladvad vaaludesse, sõita traktoriga üle, või tükeldada ja jätta puistesse. Ta ostis kannatanu T P ära mahajäänud materjali ja korrastas metsa vastavalt T.P soovile. Koormajagu oli praakpalki ja natuke oli toorest palki ka; arvab, et 30 000 kroonist 21 000 kr on materjali ja 9 000 kr praakpalgi eest. Puudest oli seal kuuske, kaske natuke ja lõpus oli ka haaba. Ta ei ole kuskil kohtunud A.Soosaarega R.S ja T.K juuresolekul. Ta lootis algul kriminaalasja kiiresti kaelast ära saada ja nõustus seepärast kokkuleppemenetlusega. Kannatanu T P ja tema esindaja P P kinnitasid kohtus, et T P omab xxxx maaüksust. Valdavalt oli kuusemets, kuid oli ka mändi. Krundipiirid olid märgistatud postidega, sihid olid sees, sest oli toimunud maa ülemõõtmine. Jaanuarikuus teatas onupoeg J T , et nende metsas käib raie. P.P läks kohale, nägi raiet ja nägi ka kahte töömeest, kes kinnitasid, et esmaspäeval töö jätkub. Ta teatas juhtunust politseile ja esmaspäeval võttis politsei mehed kuriteo pealt kinni. Seal oli 5-6 mootorsaagi, millega lõigati, oli ka traktor, mis vedas metsa välja. Lõigatud oli paari hektari ulatuselt, ladvad olid jäetud vedelema, ainult palk oli ära viidud. Tekitatud kahjud määratles keskkonnainspektsioon, nende töötajad mõõtsid kännud. Ta usaldab keskkonnainspektsiooni töötajaid ja saadud tulemust. Objektile oli jäänud üks suurem hunnik palke, 50-100 tm hunnikus, nad langetasid puid ette, et seda hunnikut minema ei saaks vedada, kuid sellele vaatamata olid puud eest saetud ja valmispalgid minema viidud. N.T helistas talle hiljem, ütles, et on metsa ülestöötaja, pakkus end metsa välja vedama ja lubas selle eest tasuda. Selle materjali eest, mis N.T peale seda ära viis, said nad ka mingi raha temalt. 3 4 Vargusega on tekitatud kahju 134 327 krooni. Kannatanu A K kinnitas, et talle kuulub kinnistu xxxx maaüksus. Nende naabriteks on ühelt poolt P ja teiselt poolt Turban.

1. aasta talvel, jaanuari lõpus oli mets ebaseaduslikult maha võetud ja materjal minema viidud. Raielank oli koristamata. Kahju hindasid keskkonnainspektsiooni töötajad. Raiutud materjalist sai tema ise realiseerida 22 tm, sai selle eest natuke vähem kui 12 000 kr S E . Samal ajal oli raiutud ka P metsast. Ta koristas oma metsa ise ja maksid traktoristile 2 500 kr, kuid dokumenti tal selle kohta ei ole. Vargusega tekitatud kahju on 162 825.25 krooni. Keskkonnainspektsiooni esindaja Uno Luha sõnul nende kahjunõue koosnes kahest osast - ebaseaduslikust raiest ja raiekohtade koristamata jätmisest. N.T väitis kohtus, et käis metsa koristamas, T.P kinnitas seda kohtus. Nad käisid seetõttu seal metsas uuesti, et hinnata, kas raiekohad on koristatud või koristamata ja praeguse hinnangu järgi on mets korda tehtud, sellist korratust, mis esmasel metsaskäimisel oli, enam ei ole. Kuna keskkonnakahju pole karistus, siis leiab ta, et kuna mets on korrastatud, pole alust nõuda kahju raiekohtade koristamata jätmise eest. Kui toimiku II kd. lk. 87-88 toodud summadest lahutada maha raiekohtade koristamata jätmine mõlemalt maaüksuselt, siis jääb lõplik kahjusumma ebaseadusliku raie eest xxxx maaüksuselt 34 154 kr, xxxmaaüksuselt 41 403 kr, mõlemal maaüksusel kokku on kahju seega 75 557 kr. Tunnistaja T T kinnitas kohtus, et käis keskkonnaametnikuna xxxx külas
2. aasta
3. ja
4. veebruaril koos politseiga. Selgus, et ebaseaduslikku raiet oli tehtud xxx ja xxxx maaüksustel. Metsas nägid nad mitut raietöölist, kes kinnitasid, et väidetavalt raiutakse Lagendiku maaüksusel, kuid tegelik raie oli mujal. Ta nägi metsas ka väljavedavat traktorit. Mõõtmised tegid nad koos U.Luha ja K K , ühes metsas oli mõõtmise juures ka T P . Kohapeal mingeid vastulauseid ei esitatud. Mingi osa materjali oli ka metsas. Kokku koondamata materjal jäi neist metsa maha. Tunnistaja J I kinnitas, et tunneb N.T kui tööandjat. Viimane töö N.T juures oli 2004.a. jaanuaris xxxx maaüksusel metsalõikus koos teiste saemeestega. N.T viis neid iga päev metsa ja tõi tagasi. Saemeesteks olid peale tema P K , T M , T T ja S K . N.T andis neile saed ja tema kätte metsateatise, A.Soosaare passi koopia ning ka ühe lepingu, mis kõik olid tema käes ja ta andis need politseile üle. Raieviisideks olid metsateatistel osal eraldustel valikraie ja lageraie. Algul tehti valikraie. Kõiki selgitusi andis talle N.T, kes näitas ka ette, mida raiuda. Metsa vedas välja vahelaoplatsile varasemast ajast tuttav traktorist L S . Kes metsa ära vedas, seda ta ei tea. Kokku lõikasid nad seal umbes 300-350 tm. Tema arvates kuulus kogu lank ühele isikule. Ta nägi ka N.T koos A.Soosaarega metsas ja A.Soosaar võis olla omanik. A.Soosaar N.T-ga kõndisid ees ja näitasid neile ette langi piirid, koos käidi pikki piiri. A.Soosaar mingeid korraldusi, selgitusi ei andnud. Hiljem selgus, et tegu on ebaseadusliku raidega. Tunnistaja T T kinnitab, et käis 2004.a. jaanuaris saemehena xxxx maaüksusel metsa lõikamas koos J.I , P.K , T.M ja S.K . Metsa viis ja tõi neid iga päev N.T. Omanik A.Soosaar käis koos nendega esimesel päeval metsas. Kogu raiebrigaad, N.T ja A.Soosaar käisid piiri läbi. A.Soosaar koos N.T-ga näitasid piiri ette. Kogu dokumentatsioon jäi J.I kätte, kes oli neile nagu brigadir. Nad pidid tegema osa metsas valikraiet. Tehti palki ja paberipuud. Kogu brigaad oli kõigil päevadel metsas. Tihumeetri hinnaks lubati 35 kr. Tavaliselt jõuti teha 8-9 tm päevas mehe kohta. Palka maksis neile N.T. Tavaliselt tolliti materjali pärast väljavedu vahelaoplatsil. Ta ei mäleta, et N.T juures varem töötades oleks mingeid probleeme olnud. A.Soosaar mingeid korraldusi saemeestele ei jaganud. Ta nägi A.Soosaart veel ühel korral N.T-ga koos metsas, kuid mida nad siis tegid, ei tea. Ta kinnitab ka varemöeldut, et N.T 4 5 märgistas puid ette, ning N.T käis ka ja kontrollis tehtud tööd kogu aeg. Kui politsei ja keskkonnainspektsioon metsa tulid, öeldi, et nad on röövraiet teinud, ja konfiskeeriti saed. Nad andsid politseile N.T telefoninumbri. Metsas käis ka naaberlangi omanik, kes võttis ühendust N.T-ga. Tunnistaja S K kinnitas, et töötas samuti 2004.a. jaanuaris Levala külas Lagendiku langil koos T.M , P.K , T.T ja J.I . Kõik töövahendid olid tööandja N.T poolt, kes vedas neid igal hommikul metsa ja õhtul koju. Lank oli mingitele paberitele märgitud. Mida raiuda, näitasid N.T ja omanik. N.T ütles kohapeal, et jämedamad puud tuleb maha võtta, loomulikult tuleb maha võtta metsakuiv ja katkised puud. Peenpalki nad ei võtnudki. Esimesel päeval näitasid omanik ja N.T piirid ette. Lank oli märgistatud ja paberitel olid ka eraldused peal. Paberid asusid metsas bensiinikanistrite juures. Vahepeal käis traktor välja vedamas. Ta ei näinud, millal materjal minema viidi. Kui politsei metsa tuli, oli osa metsa veel lõikamata. Tema arvates tegid nad oma tööd seaduslikult N.T-le. Ta sai mingi osa töötasu kätte, kuid mitte kõike. Tunnistaja T M kinnitas kohtus, et 2004.a. jaanuaris oli ta saemees ja tegi N.T-le raietöid, N.T maksis talle sularahas. xxxx langil näitasid N.T ja A.Soosaar neile ette piirid, kus pidi tehtama lageraiet. Dokumente näitas N.T, kuid milliseid täpselt, ta ei oska öelda; peale raieloa oli ka mingi langikava. A.Soosaar tutvustas end kui langi omanik. Langi piirid olid tähistatud punaste lipukestega eelmisel päeval. Tegemist oli ühe metsaüksusega. Väljavedu käis traktoriga. Metsaomanikku tema rohkem metsas ei näinud peale selle ühe korra. Dokumendid olid metsas J.I käes. N.T andis neile palkide mõõdud ja kontrollis iga tööpäeva lõpus töö üle. Kokkulepitud tasu võis olla 35 kr/tm. Ta sai kogu töötasu kätte N.T-lt. Tema mäletamist mööda tegi ta seal tööd nädal aega. Päeval, mil politsei töö lõüpetas, teda metsas ei olnud. N.T teatas talle, et mehed on vahele jäänud. Hiljem selgus, et paberid olid valed. Tunnistaja P K kinnitas, et oli 2004.a. jaanuaris N.T juures tööl, käis Levala külas metsaraiet tegemas koos J.I ja teiste meestega. N.T ja A.Soosaar olid esimesel päeval metsas. Nende ülemuseks oli N.T, näitas neile vajalikud dokumendid, metsakaart oli, seal olid kõik piirid peal. Piirid olid looduses märgistatud lintidega. Hinnaks oli tol ajal 35 kr/tm, kuid ta ei ole saanud kätte töötasu. Metsa vedas välja traktor. Kes materjali minema viis, ta ei tea. Tunnistaja V A , usaldusühingu T juhataja, kinnitas, et UÜ T kuulus Levala külas Lagendiku maaüksus, mille nad müüsid
5. a. AS-le Trovador. Kohtualuseid ta ei tunne. Ca kolm aastat tagasi käis ta uurija juures, kus väideti, et ta olevat andnud kellelegi raieloa Lagendiku maaüksusele. 08.02.2004.a. käidi tema kodus talle pakkumas padrunvõtmete komplekti, pakkujad tulid sõiduautoga. Hiljem selgus, et teda kutsuti välja selleks, et teda politseis äratundmisel ära tuntaks. Ta pole volitanud A.Soosaart esinema UÜ T esindajana, metsateatist vormistama või muid tehinguid tegema. Tunnistaja A A , V A poeg, kinnitas, et 2004.a. käidi nende kodus, küsiti isa. Mehed pakkusid isale müüa võtmekomplekti. Nimed Soosaar ja N.T ei ütle talle midagi. Kes kodus käinud mehed olid, ta ei tea. Auto võis olla punane xxxx. Tunnistaja T J kinnitas, et 2004.a. jaanuaris võis ta tellida N.T-le ja A.Soosaarele metsa äraveoks metsaveoautot. K K olid metsaveoautod. Ta ei mäleta, kui palju materjali ta xxxx maaüksuselt ostis, kuid kui ta ostis, siis müüs ka kohe edasi. Kuhu materjal viidi, seda ta ei mäleta. Ta vaatas metsateatist ja materjali päritolu tõendavaid dokumente. A.Soosaarelt on ta ostnud materjali ühe korra, aga kus tükk asus, ei mäleta. Tema vormistas metsamaterjali üleandmis-vastuvõtmisakti, tasuti kas sularahas või ülekandega. Kellele raha maksis, ei mäleta. Kui leping oli A.Soosaarega, pidi ta ka talle maksma. Tunnistaja Rimon Stint kinnitas, et tunneb A.Soosaart, N.T teab vähe. A.Soosaar 5 6 peitis end tema juures xxxx talus. Tema talus elas ka sulasena T K . A.Soosaar käis ära, ajas oma asju, vahel käis ka temaga. Kui tal oli oma sõite, tahtis A.Soosaar kaasa tulla. Ta ajas A.Soosaare enda juurest minema, sest viimane oli valelik, ei maksnud talle ööbimiste eest. Tal oli liiklusvahendiks xxxxx või . xxxx oli tumepunane, xxxx oli must. Kord palus A.Soosaar kuskil käia. Mäletab, et käis A.Soosaare ja T.K realiseerimas mingeid tööriistu kuskil Rakveres eramajas. Juhtunut ta täpselt ei mäleta, sest 4 aastat on möödas. N.T tunneb, on Rakveres näinud, kuid millega ta tegeles, ei tea. N.T tema juures käinud ei ole, omavahelisi lepingulisi suhteid ja koos toimetamisi neil olnud ei ole. Maakohus leiab, et kohtus on täielikult tõendamist leidnud, et ebaseaduslik raie xxxx külas kõrvuti olevatel T P xxxx maaüksusel ja A K xxxx maaüksusel toimus 2004.a. jaanuaris. Raiet teostas N.T juhtimisel raiebrigaad koosseisus J I , T M , P K , T T ja S K , kes kõik kinnitasid kohtus, et nägid raiekoha ettenäitamisel oma ülemust N.T ja omanikuna esinevat A. Soosaart, kes koos näitasid neile ette Lagendiku raiekoha piirid ja selgitusi raie kohta jagas vaid N.T. Kokku lõigati ca 350-400 tm metsa, mille vedas välja traktorist Lembit Sillandi. Kes realiseeris metsa, seda raietöölised ei tea. Nemad said arvestusega 35 kr/tm töötasu N.T-lt enamuses raha kätte, vaid S.K ja P.K kinnitasid kohtus, et neil jäi osa töötasu saamata. Metsa viis ja peale tööd tõi metsast neid iga päev N.T. Kannatanud A.K ja T.P ütlustega kohtus on tõendatud, et nemad raiet ei tellinud ja kõik maaüksusel toimunu oli ebaseaduslik. Tunnistaja V.A kinnitas kohtus, et temal pole olnud mingit lepingut A.K ja T.P metsa ülestöötamiseks ja UÜ xxxx pole nende maaüksustele raiet tellinud, samuti pole ta soovinud 2004.a. raiet teha Lagendiku maaüksusel. Kohtualuse N.T ütlustega peab kohus tõendatuks, et tema pani tööle viie liikmelise raiebrigaadi väidetavalt Lagendiku maaüksusele, aga tegelikult xxxx ja xxxx maaüksustele, kontrollimata raiekoha vastavust paberitele. Tema esitas koostatud valed dokumendid raiebrigaadile, esitles neile A.Soosaart kui metsaomanikku, teades, et A.Soosaar pole metsaomanik. Ka kutsus ta metsa välja vedama L.S , aidates seega kaasa metsa ebaseaduslikule realiseerimisele. Isegi kui eeldada, et N.T ei teadnud midagi dokumentide võltsimisest, siis töödejuhina oleks ta pidanud igal juhul kontrollima, et tegemist ei ole Lagendiku maaüksusega, vaid Lillemäe ja Uuemetsa maaüksustega ja mitte töid alustama. Ka oli raietööliste seletuse järgi olemas siht kahe maaüksuse vahel, mis oleks pidanud äratama ka N.T tähelepanu, et asi ei ole õige. Kohtualuse A.Soosaare ütlustega peab kohus tõendatuks, et R.S , T.K , N.T ja A.Soosaar tegutsesid otsese tahtlusega panna toime metsavargus xxxx külas xxxx ja xxxxmaaüksustel. Sel eesmärgil tegi R.S A.Soosaarele ettepaneku mängida metsaomanikku, kirjutada alla mõned dokumendid ja saada selle eest 10 000 krooni. Kuna A.Soosaar oli töötu, nõustus ta ja ei süvenenud dokumentidesse, millele ta allkirja andis. Allkirjade andmise juures viibisid Assamalla poe juures autos veel T.K , R.S ja N.T. Seejuures täitis dokumente T.Kremer, blanketid tõi kohale N.T. N.T ja tema tõid kinnistusametist paberid metsaraide koha kohta, metsaraie tegemine jäeti N.T osaks. Metsatüki, millel kavatseti raiet teha, näitas A.Soosaarele ette N.T ja põhjenduseks toodi, et vahelejäämisel teaks ta politseile näidata metsatükki, mille väidetav omanik ta on. Raha ta ei saanud kellegilt. Peale vahelejäämist otsiti ta üles ja R.S viis ta koos T.K oma autoga V.A elukohta, et ta jätaks meelde V.A isiku ja äratundmisel tunneks ta ära ja viiks seega uurimist vales suunas. Nii ka läks. Alles kohtus andis A.Soosaar õigeid ütlusi, paljastades selle varguse telgitaguseid. A.Soosaar kinnitas ka kohtus, et N.T pole temalt kunagi nõudnud metsa ülestöötamise eest raha ja see tõendab veelkord, et 6 7 N.T oli teadlik raie ebaseaduslikkusest, et ta osales metsavarguse grupis ja sai raha nendelt, kes metsamaterjali realiseerisid. A.Soosaare ütlusi kinnitavad ka V.A , A.A ja R.S ütlused, et R.S autoga käidi V.A elukohas ja talle pakuti osta padrunvõtmete komplekti, kuid tegelik eesmärk oli näidata A.Soosaarele V.A . Maakohus leiab, et puudub alus kahelda A.Soosaare ütluste õigsuses, kuna tema ütlusi kinnitavad teised tõendid – raietööliste ütlused, kannatanute T.P ja A.K ütlused, kaaskohtualuse N.T enda osa ütlusi. Maakohus leiab, et käesoleval juhul pole tegemist kaaskohtualust alusetult süüstavate ütlustega - rõõnaga. Eeltoodu alusel ei kuulu rahuldamisele kaitsja taotlus õigeks mõista N.T, kuna väidetavalt ei ole tema süü tõendatud. Maakohus leiab, et tõendatud on nii objektiivne kui subjektiivne külg N.T ja A.Soosaare tegevuses, kuritegu on toime pandud otsese tahtlusega. Kohtus ei ole õnnestunud selgitada, kes realiseeris enamuse metsamaterjalist ja kes sai selle eest raha. N.T ja A.Soosaare süüd toimepandud kuriteos tõendavad ka kannatanute T.P , A.K ja keskkonnainspektsiooni avaldused, keskkonnainspektsiooni kahjude määramise dokumendid, sündmuskoha vaatlusprotokoll, võetuse määrused, võetuse protokoll ja võetusega äravõetud dokumendid: metsateatis, töövõtuleping ja A.Soosaare passi koopia, äratundmiseks esitamise protokollid, asitõendite vaatlusprotokoll, asitõendite hoiule andmise akt, metsamaterjali võõrandamise leping-arve, keskkonnainspektsiooni avaldus 29.03.2007.a. N.T ja A.Soosaar on mõlemad varem kohtulikult karistatud varguste eest, nad pani uue kuriteo toime grupis ja suures ulatuses ning seega on täielikult nende süü tõendamist leidnud ja kvalifikatsioon

§ 199lg.

2 p. 4,6,7 järgi on mõlemal õige. A.Soosaare ja N.T poolt toimepandu õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Võlaõigusseaduse § 1043 alusel peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Sama seaduse § 1045 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Käesoleva kohtuotsusega on tuvastatud N.T ja A.Soosaare süü varalise kahju tekitamises kannatanute poolt nimetatud suuruses ja seega tuleb kannatanute tsiviilhagid rahuldada ja tekitatud kahjud süüdistatavatelt solidaarselt välja mõista. Osa materjali oli varguse avastamise järel metsas alles ja kannatanud on selles osas oma tsiviilhagisid ka vähendanud. Karistuse mõistmisel juhindub kohus

§ 56sätetest.

N.T ja A.Soosaare karistust raskendavad asjaolud puuduvad. A.Soosaare karistust kergendav asjaolu on oma süü osaline tunnistamine ja kahetsus juhtunu suhtes. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus ka toimepandud kuriteo raskust ja laadi, kohtualuste isikut iseloomustavaid andmeid. N.T ja A.Soosaar on varem kriminaalkorras karistatud, neil on kindel elukoht, mõlemad töötavad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus N.T ja A.Soosaare süü suurust ja võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, kannatanute huvi saada kiiresti kahjude hüvitamist, samuti õiguskorra kaitsmise huvisid ning kohus peab vajalikuks karistada N.T tingimusliku vangistusega ning A.Soosaart lühiajalise vangistusega, asendades selle üldkasuliku tööga. Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi 75 557 kr, T P tsiviilhagi 134 327 kr ja A K tsiviilhagi 162 825.25 kr on seega põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Juhindudes KrMS §-dest 306-313 ja315, kohus o t s u s t a s: Õigeks mõista AIGAR SOOSAAR süüdistuses

§ 345

lg.1 järgi seoses prokuröri loobumisega süüdistusest tema süü tõendamatuse tõttu. 7 8 Süüdi mõista AIGAR SOOSAAR ja karistada teda

§ 344lg.

1 ja § 199 lg. 2 p. 4,6,7 järgi

§ 63lg.

1 kohaldamisega 4 (nelja) kuulise vangistusega, millest

68 lg. 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 10.02. – 20.02.2004.a., s.o. 11 päeva ning AIGAR SOOSAAREL jääb kanda 3 (kolm) kuud ja 19 päeva vangistust, mis

§ 69

alusel asendada 218 tunni üldkasuliku tööga 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile selleks ajaks.

§ 75

alusel määrata Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna juhatajal AIGAR SOOSAARELE üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldusametnik. Kohustada Aigar Soosaart üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75

lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada otsuse jõustumisel. Süüdi mõista N.T

§ 199lg.2 p.

4,6,7 järgi ja karistada teda 10 (kümne) kuulise vangistusega, millest

68 lg. 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 03.02. – 05.02.2004.a., s.o. 3 päeva ning N.T jääb kanda 9 (üheksa) kuud ja 27 päeva vangistust, millist karistust

§ 74

alusel tingimisi mitte kohaldada 2 (kahe) aastase katseajaga ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. Katseaja alguseks lugeda 22.07.2008.a.

§ 75

alusel määrata Viru vangla kriminaalhooldusosakonna juhatajal N.T-le katseajaks kriminaalhooldusametnik. Kohustada N.T katseajal järgima

§ 75

lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada otsuse jõustumisel. Välja mõista N.T-lt (eluk. xxxx ja Soome vabariik xxxx ) ja Aigar Soosaarelt (eluk. xxxx) solidaarselt: - 75 557 kr Keskkonnainspektsiooni (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, viitenumber 2800049463) kasuks looduskeskkonnale põhjustatud kahju katteks; - 162 825.25 kr A K (K ) (eluk. xxxx) kasuks ja - 134 327 kr T P (eluk. xxxx) kasuks tsiviilhagide katteks. Välja mõista Aigar Soosaarelt (eluk. xxxx) 6525 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.2 alusel. Välja mõista N.T-lt (eluk. xxxx ja xxxx ) 8 9 - 6525 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.2 alusel ja - 16 619 kr (sellest 10 762.20 kr kaitsetasu lubatud väljamaksmiseks adv. K.Vedrole minu määrusega 26.11.2007.a. pluss viimane arve 5857.50 kr) kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800074771) adv. K.Vedro osalemise eest kohtus.

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustada N.T heastama kannatanutele kuriteoga tekitatud kahjust (igale kannatanule iga kord vähemalt 5000 krooni) vähemalt 15 000 krooni hiljemalt 01.11.2008.a., vähemalt 15 000 krooni hiljemalt 01.02.2009.a., vähemalt 15 000 krooni hiljemalt 01.05.2009.a., vähemalt 15 000 krooni hiljemalt 01.08.2009.a., vähemalt 15 000 krooni hiljemalt 01.11.2009.a., vähemalt 15 000 krooni hiljemalt 01.02.2010.a. ja vähemalt 15 000 krooni hiljemalt 01.05.2010.a. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 15 päeva möödumisel apellatsiooniõiguse kasutamise soovist maakohtule teatamisest. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtu kantseleis tutvuda kohtuotsusega. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige. №oremreferent L.Sarnet I.Golubev Kohtuotsus jõustus 14. jaanuaril 2009.a Riigikohtu kohtumäärusega №oremreferent I.Golubev 9