Obsah (7)

§ 215§ 424§ 63§ 64§ 65§ 68§ 56

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.november 2008.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 25.november 2008.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-08-11

§ 215

lg 2 p1; § 424; § 329 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Apellatsiooni esitaja Süüdistatav G.M Prokurör Loreta Tšurilova Süüdistatav G.M Kaitsja Adv. Uido Truija Harju Maakohtu otsus 15.oktoobrist 2008.a. G.M-i suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Maakohtu otsus 15.oktoobrist 2008.a. (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) 2 kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohtu otsusega 15.oktoobrist 2008.a. mõisteti G.M süüdi

§ 424

; § 329 järgi ja

§ 63

lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust .

§ 215

lg 2 p 1 järgi mõisteti G.M süüdi ja karistati 4 (neli) kuulise vangistusega.

§ 64lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra lõplikuks karistuseks mõisteti 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 27.05.2008.a.

Pärnu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta ja 1 kuu võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti

§ 68

lg 1 alusel 13.07.2008.a.

prg. 215 lg 2 p.1 järgi mõisteti G.M süüdi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 13.07.2008 kella 03.40 paiku, võttis omavoliliselt ajutisse kasutusse Tallinnas, Prii 6 asuva maja lähedale pargitud A. T.’ile kuuluva K. O.’i kasutuses oleva sõiduauto Citroen Xantia reg nr XXX XXX, millega sõitis Harjumaal ja Tallinna linnas ning kella 05.20 ajal Tallinnas, Vabaduse pst.199 asuva Nõmme ujula juures politseipatrull ta kinni pidas.

prg. 424 järgi mõisteti G.M süüdi selles, et tema, olles 27.05.2008 Pärnu Maakohtu poolt karistatud

§ 424

alusel mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis kehtiva karistuse ajal 13.07.2008 kella 03.40 paiku Tallinnas Prii tänava piirkonnas mootorsõidukit Citroen Xantia reg nr XXX XXX, olles joobeseisundis.

prg. 329 järgi mõisteti G.M süüdi selles, et tema, olles 27.05.2008.a. Pärnu Maakohtu poolt karistatud

§ 424

ja § 201 lg 2 p 1 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta 1 kuu katseajaga 2 aastat 2 kuud ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks, juhtis 13.07.2008 kella 3 03.40 paiku Tallinnas Prii tänava piirkonnas mootorsõidukit Citroen Xantia reg nr XXX XXX, millega rikkus kohtu poolt lisakaristusena mõistetud mootorsõiduki juhtimise keeldu, juhtides mootorsõidukit ajal, mil temalt on kohtuotsusega mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud, hoidudes seega kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Apellatsioonis leiab süüdistatav, et temale maakohtu poolt mõistetud karistus on liiga raske, ei vasta tema isikule ja süüteo raskusele. Ta on uurimisele kaasa aidanud, andnud tõeseid ütlusi ja puhtsüdamlikult kahetsenud. Tal on 8-kuune laps, elukaaslane lapsega kodus ja sissetulekuid ei ole. Pikaajaline isa eemalviibimine perekonnast paneb pere raskesse majanduslikku olukorda, samuti ei saa isa osa võtta lapse kasvatamisest. Palub muuta Harju Maakohtu

3. a otsust ja mõista kergem karistus. Apellatsioonikohtu istungil toetas süüdistatav apellatsiooni, prokurör vaidles sellele vastu. ja tema kaitsja esitatud RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud esitatud apellatsiooni väidetega ja kriminaaltoimiku materjalidega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Kohtukolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga, et temale maakohtu poolt mõistetud karistus on liiga raske. Asjaolu, et süüdistatav on oma tegu kahetsenud puhtsüdamlikult, on maakohus juba temale karistuse mõistmisel arvestanud. Maakohus on G.M-ile karistusena vangistuse mõistmist ja konkreetse karistusmäära mõistmist põhjendanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et G.M on isik, kellele seaduses ettenähtud rahalise karistuse mõistmine on põhjendamatu. Arvestades G.M-i suhtumist õiguskorda, tema poolt süstemaatilist liikluseeskirjade rikkumist ja temale eelnevalt mõistetud kriminaalkaristustesse suhtumist , ei saa rääkida maakohtu poolt vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteo eest mõistetud karistuse rangusest. Üksikkaristustest on rangeim karistus G.M-ile mõistetud 1 aasta vangistust ideaalkogumis toimepandud kuritegude eest.

prg. 64 lg 1 järgi on G.M-ile mõistetud liitkaristus seaduses ettenähtud kergeima põhimõtte – karistuste kaetuks lugemise teel. Arvestades

prg. 424 sanktsiooni alam- ja ülemmäära ja G.M-i isikut on temale vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistus – 1 aasta vangistust, mida veel vähendatud 1/3 võrra - leebe karistus ja selliseid asjaolusid, millised võiksid mõjutada mõistetud karistuse vähendamist ei ole kohtukolleegium tuvastanud. Ei laste olemasolu ega perekonna ülalpidamiskohustus ei ole G.M-ile olnud 4 piisavaks põhjuseks, et hoiduda purjus peaga rooli istumast. Inimene, kes paneb toime kuriteo, peab oskama ette näha võimalikke tagajärgi ning seda, et kuriteo toimepanemisega kaasnevad mitmed elumuutused ja kohustused mitte üksnes süüdimõistetule, vaid ka tema perekonnale. Lõplik liitkaristus, mis on kujunenud vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegude eest mõistetud karistuse ja eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse täieliku liitmise teel on seaduseandja poolt ettenähtud ainuvõimalik liitmise viis olukorras, kus uute kuritegude eest on mõistetud karistuseks vangistus. Kohtukolleegium on seisukohal, et käesoleval juhul on välistatud ka G.M-ile mõistetud vangistuse asendamine ÜKT-ga nagu seda võimaldab kehtiv seadus. G.M on varem korduvalt karistatud analoogiliste kuritegude toimepanemise eest, mis iseloomustab teda kui isikut, kellel on sõltuvusprobleeme alkoholi suhtes. Mingeid järeldusi ei ole süüdistatav teinud temale mõistetud karistustest. G.M on pannud toime uusi kuritegusid ka temale eelneva kohtuotsusega määratud katseajal. Asendades mõistetud vangistuse ÜKT-ga peab kohus olema veendunud, et ÜKT-le allutatud isik oleks sobiv kindlustamaks ÜKT reaalse täideviimise. Arvestades G.M-i isikut iseloomustavaid andmeid, ei ole kohtukolleegium veendunud, et ta on sobiv isik ÜKT kui vangistuse asenduskaristuse reaalseks täideviimiseks ja ÜKT täideviimise ebaõnnestumisrisk on sellise isiku puhul väga kõrge. Ka ei ole selline asenduskaristus piisav kindlustamaks , et G.M purjus peaga autorooli ei istu. Reaalne vangistus on sellise isiku puhul kohtukolleegiumi arvates ainuke võimalus, mis tagab ka õiguskorra kaitsmise huvid

prg. 56 mõttes. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatavale maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas

§ 56

lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega, arvestavad selle eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg.338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 15.oktoobrist 2008.a. G.M-i suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Malle Preimer