S § 199 lg 2 p.
S § 22 lg 3 järgi. Prokuröri abi Alar Lehesmets Süüdistatavad Kaitsjad V.N R.U Uido Truija ja Vladimir Kuznetsov RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada V.N KarS § 199 lg 2 p.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista V.N ´ile 2 (kaks) kuud 20 (kakskümmend ) päeva vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 12.07.2006.a. Tõkend- vahistamine-jätta muutmata. Süüdi tunnistada R.U KarS § 199 lg 2 p.
S § 22 lg 3 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista R.U-le 2 (kaks) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust. KarS § 65 lg. 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega, s.o. Pärnu Maakohtu 23.03.2006.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s. o. 3 ( kolm ) aastat 4 (neli) kuud. Ärakandmisele kuulub 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 12.07.2006.a. Tõkend- vahistamine-jätta muutmata. Välja mõista V.N ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 4 500 ( neli tuhat viissada) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 2 006 ( kaks tuhat kuus) krooni riigituludesse. Välja mõista R.U-lt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 4 500 ( neli tuhat viissada) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 424 ( neli sada kakskümmend neli) krooni ja 80 senti riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõend: VHS kassett videosalvestusega, mis asub kriminaalasja juures – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. 2 Kohtuotsuse põhiosa V.N-i süüdistatakse selles, et tema, kes on varem toime pannud varguse, 12.07.2006.a. kella 11.28 paiku AS P P S P kaupluses püüdis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada ühe paari sandaale Nike, väärtusega 349.-krooni, millised R.U oli teineteisest eraldanud ning millelt V.N ja R.U-lt koos eemaldasid turvamärgistuse, väljudes kauplusest kassades kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna peeti peale kassadest kauba eest tasumata möödumsit turvatöötajate poolt kinni Seega pani V.N oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o. pani toime KarS § 199 lg 2 p.
R.U süüdistatakse selles, et tema, kes on varem toime pannud röövimise, 12.07.2006.a. kella 11.28 paiku AS P P S P kaupluses osutas tahtlikult vaimset ja füüsilist kaasabi V.N-ile tahtliku õigusvastase teo – varguse katse – toimepanemisele, aidates eraldada sandaalid teineteisest ning eemaldada sandaalilt turvaelemendi, peale mida V.N väljus kauplusest kauba eest tasumata, kuid peeti kassadest kauba eest tasumata möödumist turvatöötajate poolt kinni. Seega pani R.U oma tahtliku tegevusega toime vaimse ja füüsilise kaasabi osutamise teise isiku poolt toime pandud tahtlikule õigusvastasele teole- varguse katsele, s.o. pani toime KarS § 199 lg 2 p.
S § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus, kuulanud üle ja avaldanud süüdistatavate V.N `i ja R.U ütlused, tunnistaja N. D ütlused, uurinud toimikumaterjale ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et süüdistatava V.N `i ja R.U süü neile inkrimineeritud kuriteos on leidnud tõendamist. V.N on seletanud kohtueelsel uurimisel, et tema läks koos sõbraga Iljaga S P. kauplusesse, et sõber pidi ostma Nike plätud, endal temal raha kassas polnud. Tema ei leidnud õiget numbrit ning sõber Ilja andis temale õige numbriga plätud, visates need tema ette maha. Plätudel mingeid turvaelemente küljes ei olnud. Tema võttis vanad plätud jalast ja jättis prügikasti kõrvale ning uued plätud pani jalga. Ilja läks õlut võtma ning ütles, et saama kassade juures kokku, et maksab tema eest ära. Ilja võttis kolm õlut ja tuli kassa juurde ja maksis kaardiga ning rääkides ise telefoniga. Tema läks Ilja järgi kassadest läbi ja tahtis sõbrale meelde tuletada, et plätude eest pidi ka maksma. Kohe kui tema kassadest läbi läks tuli tema juurde turvatöötaja ning neid kutsuti turvaruumi. Nemad ütlesid, et maksavad kohe ära ja ei läinud turvaruumi. Seletasid turvatöötajatele, et neil polnud kavatsust varastada, kuid kutsuti politsei ja neid toimetati osakonda ( t lk.32-34). Ka on süüdistatav V.N seletanud, et läks koos sõbra R.U-ga poodi ning sõber pidi tasuma plätude eest, kuid poes olles tekkis temal mõte varastada plätud. Ilja andis plätud proovimiseks, tema aga kiskus plätude küljest ära turvaelemendid. Ilja ei teadnud, et tema need varastada tahtis. Tema jättis vanad plätud prügikasti kõrvale. Sõber nägi küll tema jalas uusi plätusid, kuid ei teadnud, et tema neid varastada tahab. Sõber läks õlut ostma aga tema läbis kassad plätude eest maksmata ( t. lk. 44-46). Kohtus tunnistas V.N süüdi end täielikult temale inkrimineeritud kuriteos. 3 R.U on andnud kohtueelsel uurimisel ütlusi, et läks koos sõbra V.N-iga poodi et osta sõbrale plätud, kuna Olegil endal raha ei olnud. Oleg võttis plätud nagist maha ja proovis neid jalga, ka tema võttis plätud kätte ning painutas neid, kuid turvaelementi nende küljes ei olnud. Oleg pani plätud jalga ning vanad plätud jättis kauplusesse mingite portfellide juurde. Koos hakkasid minema alkoholiosakonda õlut ostma ning tema ütles Oleg´ile, et läheks võtaks kassa juures järjekorra ära. Tema tuli kassa juurde ja jäi mõttesse, pani õlled kassaleti peale ja unustas ära, et Oleg´il olid plätud jalas. Peale kassadest läbimist tuli nende juurde turvamees ja kutsus neid endaga kaasa. Tema seletas turvameestele, et ei tahtnud plätusid varastada, kuid neid toimetati osakonda. Varastada plätusi tema ei kavatsenud, see oli arusaamatus ( t. lk. 69-71 ). Kohtus andis R.U ütlusi, et tunnistab end süüdi osaliselt, s.t. et tema võttis plätutelt ära turvaelemendi, kuid siis otsustas, et tema vargust toime ei pane. Otsustas, et temal vargust vaja ei ole ja andis plätud V.N-ile. Kui möödus kassadest, siis sai teada, et V.N on plätud varastanud, kuid mingit varguse kokkulepet neil ei olnud ja ei olnud ka kokkulepet, et tema V.N-ile plätud ostab. Turvaelemendi eemaldas plätudelt, kuna need segasid V.N plätusid jalga proovimast. Kohus ei pea usaldusväärseks süüdistatavate V.N `i ja R.U ütlusi toimunu kohta. V.N ütlused sisaldavad vastuolusid nii on süüdistatav kohtueelsel uurimisel oma ütluste sisu muutnud. Algselt kinnitas V.N, et pole kuritegu toimepannud, hiljem aga kinnitas, et pani toime temale inkrimineeritava kuriteo, kuid üksinda, mitte koos R.U-ga. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav V.N on kohandanud oma ütlusi vastavalt kriminaalmenetluse käigule ning kohus peab paljasõnaliseks süüdistatava V.N ütlusi toimunu kohta osas, mis puudutab R.U kaasabi mitteosutamisel tema poolt toimepandud tahtlikule õigusvastasele teole ning selles osas kohus V.N-i ütlusi tõendina ei arvesta. Kohus asub seisukohale, et V.N on andnud kohtule R.U osas õigustavaid ütlusi ning püüdnud R.U süüd välistada, eesmärgiga vabastada R.U vastutusest ja karistusest. Süüdistatavate V.N `i ja R.U ütlused on vastuolulised tunnistaja N. D ütlustega, et olles tööl 12.07.2006.a. nägi tema monitoride tagant S P kauplusest kuidas kaks meesterahvast võtsid plätud ja hakkasid nende küljest turvaelementi maha rebima. Juhtumi kohta on olemas ka videosalvestis. Mehel kellel olid jalas spordipüksid pani need plätud endale jalga ning jättis vanad plätud kaupluse müügisaali. Pärast seda võtsid nad alkoholi osakonnast õlled ja maksid nende eest alkoholiosakonna kassase, kuid läksid kauplusest välja plätude eest maksmata. Kontrollimise käigus peeti kinni V.N ja R.U . Varastatud plätude küljest rebitud turvaelemente leitud ei ole, vanad plätud on tagastatud V.N-ile ( t. lk.5-10 ). Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja N. D ütlustes, kuna põhjus vihavaenuks puudub ning puudub alus arvata, et tunnistaja annaks ebaõigeid ütlusi süüdistatavate suhtes, millistega on tõendamist leidnud süüdistatavate V.N ja R.U süü neile inkrimineeritud kuriteos. Samuti kinnitab süüdistatavate süüd ning kinnitab tunnistaja ütlusi ka asitõendina olev videosalvestis, mille vaatlusel kohtuistungil nähtus, et R.U eemaldab plätud, püüab rebida katki turvaelementi ning lõhkuda püüab turvaelementi ka V.N. R.U rebib uuesti turvaelementi ning siis õnnestub turvaelement eemaldada. Edasi ulatab R.U plätud V.N-ile, kes paneb plätud jalga ning koos jalutatakse kaubanduskeskuses ringi, kuni R.U tasub võetud õllede eest alkoholikassase, kuid V.N jalutab kassadest mööda kauba eest tasumata. Videosalvestusest nähtuv lükkab ümber nii V.N kui ka R.U kohtueelsel uurimisel kui kohtuistungil antud ütlused toimunu osas, et R.U ei teadnud plätude vargusest midagi ja turvaelemendi eemaldas V.N ütluste 4 kohaselt tema. Samuti nähtub videost, et V.N ei proovinud plätusid jalga enne turvaelemendi eemaldamist, vaid võeti riiulist plätud, mille turvaelemendi eemaldas R.U, seega ei vasta tõele R.U ütlused, et tema võttis plätud kätte ning painutas neid, kuid turvaelementi nende küljes ei olnud. Kohus asub seisukohale, et nii tunnistaja N. D ütlustega kui asjas kogutud teiste tõenditega on tõendatud ja ümber lükatud süüdistatavate ütlused, et R.U ei olnud teadlik plätude vargusest ja ei aidanud V.N kuritegu toimepanna. Peale tunnistaja kohtueelsel uurimisel antud ütluste, kinnitavad süüdistatavate süüd neile inkrimineeritavas kuriteos ka kriminaalasja kirjalikud materjalid, millised on kohtuistungil avaldatud ja uuritud, s.o. AS P P S P akt/ avaldus, mille kohaselt 12.juuli.2006.a. varastati P P-st kaupa maksumusega 349.- krooni ning varguse toimepanemises peeti kinni V.N , varastatu on tagastatud kauplusele rikkumata ( t. lk. 2 ); asitõendi vaatlusprotokolliga ( t. lk . 13-14 ) ning toimiku teiste materjalidega. Kohus leiab, et süüdistatavatele inkrimineeritud teod on kvalifitseeritud õigesti ning R.U kaitsja väide, et R.U vaid rikkus ära turvaelemendi, kuid ei osutanud oma tahtliku tegevusega mingit vaimset ega füüsilist kaasabi teise isiku poolt toime pandud tahtlikule õigusvastasele teole- varguse katsele, on väär. Kohtus leidis tuvastamist ja tõendamist, et R.U toetas ja soodustas V.N-i õigusvastast tegu. Ka märgib kohus, et siinjuures ei tarvitse kaasaaitamistegu olla põhiteoga kuigi tugevas põhjuslikus seoses. Põhjuslikkus on piisav, kui kaasaaitamine teeb põhiteo võimalikuks, kergendab või kiirendab põhitegu. Nii kohtueelsel kui ka kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et R.U füüsiliselt kõrvaldas takistuse, s.o. plätudel oleva turvaelemendi, millega kergendas oluliselt ja tegi võimalikuks põhitegu. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav V.N enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav V.N on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi täielikult temale inkrimineeritud kuriteos. Süüdistatav R.U on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi osaliselt temale inkrimineeritud kuriteos. V.N on varem kriminaalkorras karistatud, milline on kohtule iseloomustavaks materjaliks, töötas mitteametlikult. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. V.N karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada V.N edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et V.N tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna olles vabanenud pärast karistuse kandmist 09.06.2006.a. pani uue kuriteo toime juba kuu möödudes, seega tema suhtes ei ole otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna V.N ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuritegude toimepanemist.. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. R.U on varem kriminaalkorras karistatud, milline on kohtule iseloomustavaks materjaliks, töötas. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. R.U karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada R.U edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, leiab kohus, et R.U ´i tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna R.U on antud kuriteo toime pannud katseajal, seega asub kohus seisukohale, et Ilja 5 R.U ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuritegude toimepanemist. Uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kuriteoga ei ole tekitatud kahju. Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.