1-06-10013\4

Kriminaalasi nr. 1-06-10013 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.11.2006.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Prokurör Aleksander Tšitšerov Kaitsja Gennadi Pashkurlatov Tõlk Marek Litnevski Süüdistatav E.E Süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista E.E KarS § 424 järgi ja karistada vangistusega 4 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra. Karistuseks mõista vangistus 2 kuud 20 päeva. KarS § 50 lg 1 alusel võtta E.E-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 03.06.2005.a. otsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse (3 kuud vangistust) võrra ja mõista liitkaristuseks 5 kuud 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada reaalselt karistuse kandmisele asumisest. Välja mõista E.E-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: - sundraha 1,5 palga alammäära – 4500.- krooni, Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber

1. Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav ja tema kaitsja esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. SÜÜDISTUS E.E süüdistatakse selles, et tema uuesti kehtiva karistuse ajal 19.05.2006.a. kella 10.25 ajal juhtis Tallinnas Pärnamäe teel sõiduautot Opel Omega, olles joobeseisundis. Seega E.E, juhtides mootorsõidukit, olles joobeseisundis ja omades kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, pani toime kuriteo KarS § 424 järgi. MENETLUS KOHTUS JA KOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil tunnistas E.E end süüdi temale esitatud süüdistuses ega taotlenud enda ülekuulamist. E.E poolt kuriteo toimepanemine on tõendatud peale kohtus süü tunnistamise ka tema kohtueelses menetluses 19.juunil 2006.a. kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega, milles ta samuti tunnistab, et 19.05.2006.a. kella 10.25 ajal juhtis sõiduautot Tallinnas Pärnamäe teel, kus politseinikud ta kinni pidasid ja alkoholijoobe tuvastasid (lk. 10-12). Alkoholijoobe olemasolu tõendab protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta (lk.6). E.E kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes tõendab Tallinna Linnakohtu 10.11.2004.a. otsus, millega süüdistatavat karistati KarS § 424 järgi rahalise karistusega 10000.- krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks (lk. 4-5). Süüdistatava sõnul on rahaline karistus tasutud, kuid kuna vastavalt Karistusregistri seadusele kustub rahaline karistus kolme aasta jooksul otsuse täitmisest, siis oli karistus 15.mail 2006.a. mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise ajal kustumata. Tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et E.E süü temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi on tõendatud. Kuritegu on toime pandud kavatsetult. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et E.E puuduvad süüd välistavad asjaolud. Teda on ühel korral, 23.09.2003.a. karistatud väärteomenetluse korras rahatrahviga mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Peale rahatrahvi äramaksmist 2004.a. aprillis juhtis ta uuesti kahe kuu pärast - 26.06.2004.a.- mootorsõidukit joobeseisundis, mille eest teda karistati juba kriminaalkorras rahalise karistusega. Kuid ka seekord ei avaldanud rahaline karistus E.E-le mõju, sest kehtiva karistuse ajal oli ta jälle alkoholijoobes autot juhtimas. Kuna varasemad korduvad rahalised karistused ei suutnud E.E mõjutada liikluses seaduskuulekalt käituma, ei pea kohus võimalikuks tema järjekordset karistamist rahalise karistusega, vaatamata isegi asjaolule, et trahv ja rahaline karistus on tasutud. Süüdistatava hoolimatut suhtumist eelmistesse karistamistesse näitab ilmekalt ka see, et ta pani kuriteo toime katseajal. Ka töökoha kaotus vangistusega karistamisel ei saa olla nimetatud karistuse kohaldamist välistavaks asjaoluks. Kuna E.E karistati KarS § 329 järgi 3-kuulise vangistusega, ei ole põhjendatud KarS § 424 järgi kuriteo toimepanemise eest, mis on olemuselt raskem ja ohtlikum kuritegu ning pandi toime katseajal, kergema karistuse mõistmine. Selles osas ei nõustu kohus prokuröri ettepanekuga. Karistuse pikkuse määramisel võtab kohus arvesse karistust raskendavate asjaolude puudumist ja kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Kuriteo toimepanemise tõttu katseajal tuleb ka varasem 3-kuuline vangistus täitmisele pöörata. Prokuröri ettepaneku kohaselt võiks võimaldada vangistust kanda ositi nädalavahetustel. Kohus ei pea seda otstarbekaks, sest sellisel juhul peab E.E 11 kuud järjest igal nädalavahetusel käima karistust kandmas. Arvestades samalaadse rikkumise korduvust ja joobnuna mootorsõiduki 2 juhtimisega enda ja kaasliiklejate elu ja tervise ohtu seadmise võimalikkust, on vajalik E.E suhtes kohaldada ka lisakaristust – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p.
2. Kohtunik 3