1-06-16655\1

(06231401427)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi F.L-i süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Kaito Puusepp Süüdistatav F.L Ik: XXX Varasem karistatus: kriminaalkorras puudub, väärteokorras karistatud 3 korda Kaitsja Advokaat Owe Ladva RESOLUTSIOON

1. F.L süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 420 (nelisada kakskümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni, so 21 000 (kakskümmend üks tuhat) krooni.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 280 (kakssada kaheksakümmend) miinimumpäevamäära, so 14 000 (neliteist tuhat) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena: „F.L , 1-06-16655, rahaline karistus“.
3. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades 10 kuu jooksul 1400 krooni kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 15ndast kuupäevast.
4. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada F.L-i suhtes lisakaristust, võttes F.L-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse tähtajaga 4 (neli) kuud. Lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb 4 kuu möödumisel.
5. F.L-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
6. F.L-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „F.L, 1-06-16655, sundraha“.
7. F.L-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1424 (üks tuhat nelisada kakskümmend neli) krooni ja 80 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „F.L , 1-0616655, kaitsjatasu“.
8. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
9. Kui rahaline karistus või kriminaalmenetluse kulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
10. Kohtuotsuse ärakiri edastada otsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: F.L-i süüdistatakse selles, et tema, olles 28.07.2006 karistatud Põhja Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 11 400 krooni mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning omades selle teo eest kehtivat karistust, 03.10.2006 kella 23.50 ajal Harju maakonnas Tallinna linnas Merivälja tee maja nr 50 juures juhtis mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX XXX, olles joobeseisundis. Seega F.L pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav F.L seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • Koopia 28.07.2006 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2314,06,013308, millest nähtuvalt 19 karistati F.L-i 08.07.2006 toimepandud väärteo eest Liiklusseaduse § 74 lg 1 alusel rahatrahviga kokku 11 400 krooni ja lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks. ( (t/l 3) • 03.10.2006 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtub, et 03.10.2006 kell 23.45 tuvastati F.L alkoholijoove 0,96 mg/l väljahingatavas õhus. F.L nõustus joobe tuvastamise tulemusega ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist või alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 8) • 03.10.2006 koostatud menetlusaluse isiku F.L-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on menetlusalune isik seletanud, et 03.10.2006 juhtis sõiduautot numbriga XXX XXX • alkoholijoobes. Oli sõbral külas ja jõi kaks pudelit veini. On alkomeetri näiduga nõus ja arstlikku ekspertiisi ei nõua. (t/l 9) 08.11.2006 koostatud kahtlustatava F.L ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli kahtlustatavat karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes 08.07.2006 ning otsusega määratud karistus on tasumata. 03.10.2006 kella 19 paiku viibis Narva mnt-l Islandi pubis ja tarvitas õhtu jooksul 2 pudelit veini. Sõiduauto VW Golf registreerimismärgiga XXX XXX oli pargitud parklasse. Sõitmist alustas kella 23.40 paiku ja suundus koju. Ei tahtnud autot ööseks parklasse jätta. Merivälja teel peeti kinni. Pärast seda ei ole enam alkoholi tarvitanud. Kuna on väikeettevõtja ja kogu elu käib sõiduautoga, siis palub juhtimisõigust mitte ära võtta. (t/l 19-21) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel F.L-i menetlusaluse isikuna üle kuulatud ja süüd tunnistavaid ütlusi ja kahtlustatavana üle kuulatud ning süüd tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi tuvastamise protokolli ja otsust väärteoasjas, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. 19 Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on F.L-i varem karistatud LS § 74 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud liiklusalaste väärtegude ning teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest. Viimase väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv oli inkrimineeritud teo toimepanemise ajal tasumata, varasemad olid tasutud. Vaatamata asjaolule, et kriminaaltoimiku andmetel on süüdistataval sissetulek, mis on suhteliselt tagasihoidlik, asub kohus seisukohale, et kuivõrd süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata ning väärtegude toimepanemise eest on teda karistatud vaid kolmel korral, on süüdistatava suhtes võimalik kohaldada alternatiivset karistus, so rahalist karistust. Süüdistatava sissetulekut arvestades peab kohus võimalikuks määrata rahalise karistuse tasumise ositi. Rahalise karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et kuriteo toimepanemise eest mõistetav karistus ei saa olla võrdne või väiksem samalaadse väärteo toimepanemise eest mõistetava karistuse ülemmääraga, vaid peab seda ületama, kuivõrd kuriteo toimepanemine on oluliselt ohtlikum väärteo toimepanemisest. Kriminaaltoimikus süüdistatava sissetuleku kohta kogutud andmed annavad kohtule aluse võtta rahalise karistuse arvestamisel aluseks rahalise karistuse miinimumpäevamäär, so 50 krooni päevamäär. Kohus leiab, et rahaline karistus tuleb määrata ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana, kuivõrd vaatamata eelnevale karistustele pani süüdistatav uue teo toime vähem kui kolme kuu möödudes eelmisest karistuse määramisest. Vaatamata sellele, et süüdistataval võib juhtimisõigust seoses tööalaste ülesannete täitmisega vaja minna, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava selgitustest selle kohta, et ta on oma ellusuhtumist muutnud ja asunud hoiduma samalaadsete õiguserikkumiste toimepanemisest. Sellistel asjaoludel peab kohus võimalikuks mõista lisakaristuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid ei pea võimalikuks määrata seda lühemaajalisemana kui seda oli samalaadse väärteo toimepanemise eest määratud lisakaristuse tähtaeg. Märt Toming kohtunik