1-07-3999\3

(06251000515)Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Kohtuistungi sekretär Piia Roosileht Kriminaalasi N.J-i süüdistuses KarS § 120 järgi Prokurör Merike Lugna Süüdistatav N.J, isikukood 4400720xxxx, elukoht xxxxx, pensionär, varem karistatud 1 korral väärteokorras Kaitsja Matti Reinsalu Tõlk Helgi Peeterson RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada N.J KarS § 120 järgi ja karistuseks mõista vangistus 3 (kolm) kuud. KarS § 73 lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult kohaldamata, kui N.J ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend - elukohast lahkumise keeld - kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Sisse nõuda N.J-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 5400.00 (viis tuhat viissada) krooni, postikulu 99.00 (üheksakümmend üheksa) krooni, kaitsjatasu 4084.00 (neli tuhat kaheksakümmend neli) krooni, kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 55.20 (viiskümmend viis krooni ja 20 senti) krooni ja ekspertiisitasu 10 750.00 (kümme tuhat seitsesada viiskümmend) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenr.2800049696). Nõue loetakse menetluskulude osas nõuetekohaselt täidetuks, kui menetluskulud tasutakse vabatahtlikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, märkides tasumisel lisaks kohtulahendi numbrile isiku nime, kelle eest tasutakse ja menetluskulude liigi (sundraha, postikulu jne). Juhul, kui ei tasuta nimetatud tähtajal vabatahtlikult menetluskulusid, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või -protesti Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama. Süüdistus N.J süüdistatakse selles, et tema on pärast oma maja põlengut alates 2004.a. suvest korduvalt saatnud AS-leI ähvarduskirju, süüdistades firmat kohustuste täitmata jätmises ja ähvardades firma töötajatele kehavigastuste tekitamisega. 04.mail 2006.a. saadetud kirjas ähvardab N.J: „Kas ootate pommi oma pea kohale või mil teil kõigil rebitakse pea ja käed otsast“. 21.augustil 2006.a. saatis N.J AS-le I kirja, milles ähvardab kindlustuse töötajatele, nimetades eraldi Paide L (LK), raskete kehavigastuste tekitamist, kirjutades: „Kellelgi ei saa olema käsi, silmi või veel midagi ja tõsised poisid võivad raha teilt välja peksta. Olen leidnud selleks ka täideviijad“. 28.augustil 2006.a. saatis N.J AS-i I K ähvarduskirja, milles ähvardab uuesti: „Sina ja su tallalakkujad jäävad ilma silmadest, kätest ja veel millestki, kui ei tagasta varastatut. Vastasel korral tulen ise ja siis on tasu kindlustatud“. N.J käis 06.juunil 2006.a. kella 11.15 ajal xxxxx ASIe Paide esinduse tööruumides ja ähvardas seal kahjukäsitlejat LKi kehavigastuste tekitamisega ning detsembris 2006.a. ähvardas teda telefoni teel, et torkab tal silmad välja ja käskis perel osta küünlad valmis. Oma tegevusega, mis seisnes korduvates ähvardustes ASI Paide esinduse töötajatele, sealhulgas LKile nimeliselt, tervisekahjustuste tekitamisega ja vara rikkumisega, pani N.J toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtulik uurimine ja kohtu põhjendus Süüdistatav tunnistab ennast süüdi, võttes omaks talle süüks pandud ähvardavate sisuga kirjade kirjutamise ning ka kannatanu ähvardamise, kuid väidab, et kannatanul ei olnud põhjust tema ähvardusi tõsiselt võtta. ASI avaldusest (tl 3) nähtub, et ASI tegi esmalt hoone turuväärtusest lähtudes väljamakse süüdistatava kontole. Ka nähtub antud avaldusest, et kindlustuse poolt pakutud elumaja taastamiseks väljavalitud ehitusfirma süüdistatavale ei sobinud. Antud asjaolu on kinnitanud nii kannatanu LK kui ka süüdistatav ise. Süüdistatav heidab ette kindlustusfirma tegevust elamu taastamiseks ehitusfirma väljavalimisel, kuid tunnistaja AKi kinnitusel sai antud ehitusfirma valitud tema initsiatiivil. Viimast asjaolu kinnitab ka kannatanu LK, samuti tunnistaja A K. AKi sõnul oli ta juures, kui süüdistatava ja AS D vahel leping sõlmiti ning tegi veel eelnevalt sõlmitavasse lepingusse parandusi lähtudes N.J-i huvidest. Seega on N.J-i süüdistused mittesobiva ehitaja leidmisel AS-i I aadressil kohtu arvates alusetud. N.J on ise teinud 03.mail 2004.a. ka AS-leI avalduse ehitajale raha ülekandmiseks (tl 11) ning 182 160.00 krooni kandmist AS D arveldusarvele kinnitab maksekorraldus 34534 (tl 41-42). Kuna kindlustus oli AS-le D kandnud üle raha, kuid maja taastamine ei edenenud, oli mõistetav ka N.J-i rahulolematus, mida tõendab vastav kirjavahetus kindlustusfirmaga (tl 12-25; 30-36). Kuigi süüdistatav on väitnud, et ASI temaga suhelnud ei ole, nähtub kriminaalasja kirjalikest materjalidest, et ASI on N.J-ile või tema esindajale mitmel korral selgitanud 2 võimalusi tekkinud olukorra lahendamiseks (tl 39-48). Samas puuduvad tõendid, mis kohustaks kindlustusandjat kindlustuslepingu järgi ehitustööde organiseerimisel. Seega puuduvad tõendid selle kohta, et ASI oleks oma kohustusi kliendi ees rikkunud ning kindlustusandjal puudus alus süüdistatava nõudmisel kindlustushüvitise veelkordseks tasumiseks. Tunnistaja AKi ütluste kohaselt on ta süüdistatavale selgitanud, et kindlustusfirma ei ole milleski süüdi ning ka N.J , esitades tsiviilhagi ehitaja vastu, on tunnistanud tegelikult kindustusfirma süü puudumist. N.J-ile on pandud süüks ähvardava sisuga kirjade saatmist AS-leI (tl 8-9; 26-27; 2829). N.J ei eita, et on need kirjad saatnud. Nimetatud kirjade sisust nähtub pommi paneku ning kehavigastustuste tekitamise ähvardus, põhiliselt olid ähvardused adresseeritud kannatanu LKi vastu. LK on kohtuistungil kinnitanud, et ei võtnud algul ähvardusi tõsiselt, kuid pärast seda, kui Tallinnas oli juhtumeid, kus soliidses eas isikud kujutasid endast ohtu riigiametnike suhtes, tekkis temas tõsine hirm ähvarduste realiseerimises. Kannatanu ütluste kohaselt on käinud N.J ka LKi juures kontoris ning ähvardanud kehavigastuste tekitamisega, samuti on N.J talle helistanud ning käskinud küünlad valmis osta ning huvitunud sellest, kas kannatanul on arvestatavat vara. Tunnistaja K P on kinnitanud kannatanu ütlusi N.J-i inetust ja agressiivsest käitumisest LKi juures kontoris, sekkudes suisa ühel korral tekkinud konflikti. Ka kinnitab ta kannatanu sõnu viimase ähvardamisest. Tunnistaja ütluste kohaselt on ta kannatanuga N.J-i käitumisest ja ähvardustest rääkinud ning kinnitab, et kannatanu on tõsiselt häiritud ja hirmul. KarS § 120 näeb ette vastutuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Vaidlust ei ole selle üle, et N.J süüdistuses kirjeldatud ähvardused tegi, saates kirju ning helistades, samuti käitudes agressiivselt kannatanu tööruumides, kus on sekkunud ka politsei. Kuigi ta on ise väitnud, et on vana inimene ning on arusaamatu, mis ohtu ta kujutaks, nähtub tema poolt esitatud ähvardustest selle realiseerimine teiste isikute kaudu. Kannatanu on kinnitanud, et võttis ähvardusi tõsiselt ning tal oli alust karta ähvarduste täideviimist. Seega on kohtu arvates tõendamist leidnud N.J-i süü KarS § 120 järgi. Tegu pandi toime otsese tahtlusega, puuduvad süüdistatava süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud (tl 67-70). Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, süüdlase isikut, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. N.J on varem karistatud ühel korral väärteo eest rahatrahviga, kriminaalkorras karistamata, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus puhtsüdamlikku kahetsust ja leppimist kannatanuga. N.J-i majandusliku olukorra tõttu ei ole talle otstarbekas mõista rahalist karistust, seda enam, et hüvitada tuleb ka menetluskulud. Seepärast peab kohus N.J-i isikut arvestades otstarbekaks karistuseks vangistust karistusest tingimisi vabastamisega. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistmisel süüdimõistetu menetluskulud, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 5, 9 ja 10 kohaselt ekspertiisitasu, määratud kaitsjale makstud tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud, sundraha 1,5 miinimumpalga alammäära ja postikulud. N.J-i määratud kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu on esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamiseks 2440.00 krooni ulatuses (koefitsent 1,6 – 5 ajapunkti). Õigusabi mahtu ja kvaliteeti arvestades on taotlus õigusabi tasustamiseks põhjendatud. Kohtueelselt on 3 kinnitatud õigusabi kulud 1644.00 krooni (koefitsient 1,6 – 2 menetlustoimingut, lisaks sõit õigusabi osutamise kohta ja tagasi 300.00 krooni) ulatuses. Ingrid Niinemägi Kohtunik 4 5