p 1,4 järgi ja M.M-i , isikukood xxxx, eestlane, kodakondsuseta, põhiharidus, elukoht xxxx, ei töötanud enne kinnipidamist, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 13.11.2001 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 – 15 lg 2 järgi 3 k vabadusekaotusega tingimisi 1 a katseajaga, 2) 17.12.2001 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2 järgi 6 k vabadusekaotusega tingimisi 2 a katseajaga, 3) 22.02.2002 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 9 k vabadusekaotusega tingimisi 2 a katseajaga, 4) 28.04.2003 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,3; 85 lg 1 – 15 lg 2 järgi 1 a 8 k 18 p vangistusega, vabanes Murru Vanglast 11.05.2004 tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu 28.04.2004 määruse alusel katseajaga kuni 05.02.2005, karistuse ärakandmata osa seisuga 11.05.2004 oli 8 k 24 p, 5) 17.03.2006 Viru Maakohtu poolt
järgi 2 k vangistusega, lõplikuks karistuseks
lg 2 alusel mõisteti 10 k 24 p vangistust ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 a, karistuse kandmise algus 25.02.2006, halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest karistatud 7-l korral, 6 rahatrahvi tasumata, süüdistustes
Z.F ja M.M on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et nemad, olles alkoholijoobes, ööl vastu 25.10.2005 xxxx asuva eramu saunas tungisid kallale R R , Z.F lõi kannatanut korduvalt rusikate ja jalgadega näkku ja kehasse, seejärel lõi M.M kannatanut mitmel korral rusikaga ja põlvega näkku ning veidi hiljem veel ühel korral tugevalt rusikaga näkku. Peksmise tagajärjel tekitati kannatanule ninaluu murd, hematoomid silmade ümber, turse rinnal, marrastused kätel ja rindkerel ning peaaju vapustus. 2 Seega Z.F ja M.M, rikkudes isikute grupis ning vägivalda kasutades avalikku korda, panid toime
M.M on kohtu alla antud süüdistatuna veel selles, et tema, olles 16.05.2003 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes Liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 12 600 krooni, juhtis 08.01.2006 kella 22.40 paiku alkoholijoobes olles mootorsõidukit BMW 525 registreerimismärgiga xxxx Rakveres Lennuki tänaval. Seega M.M, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, olles varem karistatud sellise teo eest, pani toime
Süüdistatavad Z.F ja M.M tunnistasid ennast neile esitatud süüdistuses
p 1,4 järgi osaliselt süüdi, süüdistuses
Süüdistatav Z.F kinnitas kohtuistungil, et nad kogunesid M K juurde, kusjuures mõned nende seltskonnast olid juba seal, kui tema sinna läks, mõned tulid hiljem. Süüdistatav Z.F tunnistas, et tema ja M K kütsid sauna. Süüdistatava Z.F-i väitel istusid nad sauna eesruumis ja mõni oli ka saunas. Süüdistatava Z.F-i arvates kõik tarvitasid alkoholi ning R R oli tookord pannud ka narkotsi. Süüdistatava Z.F-i sõnul oli R R läinud koos A välja ja kui nad tagasi tulid, siis olid öelnud, et keegi tungis neile majas kallale ja jooksis siis metsa. Süüdistatav Z.F tunnistas, et läks majja vaatama ning kui tagasi tuli, siis oli kutsunud S välja, küsides, et mis seal tegelikult toimus. Süüdistatav Z.F sai S käest teada, et R oli tahtnud nalja teha, öeldes, et peksame kõik segi ja ütleme, et meid rünnati. Süüdistatava Z.F-i väitel enne seda elamine päris korras ka ei olnud, aga elada seal sai, kuid nüüd oli kapp maha tõmmatud, nii et raamatuid oli tuba täis, samuti olid riiulid seina pealt maha kistud. Süüdistatava Z.F-i teada olid aknad ära lõhutud järgmisel päeval. Süüdistatav Z.F tunnistas, et kohe kaklust ei olnud. Süüdistatava Z.F-i sõnul oli R R öelnud, et ei lammutanud seal midagi. Süüdistatava Z.F-i väitel oli R R lõpuks tunnistanud, et oli seal, et mis siis. Süüdistatava Z.F-i sõnul oli R R siis tekkinud sõnavahetus M.M-iga . Süüdistatav Z.F tunnistas, et poleks R midagi halvasti öelnud, poleks vast Martin teda esimesena löönud kuhugi pea piirkonda ühel korral. Süüdistatav Z.F võttis omaks, et siis sekkus tema, lüües R R , kes istus diivani peal, vastu pead ühe korra käega ja vastu pead ühe korra jalaga. Süüdistatava Z.F-i väitel olid tal tossud jalas. Süüdistatav Z.F tunnistas, et rahvas tuli vahele ja nad rahunesid maha. Süüdistatava Z.F-i ütlustest nähtub, et R R polevat teadvust kaotanud, sest vastasel juhul ei oleks ta saanud telefoni küsida, et helistada. Süüdistatav Z.F tunnistas, et ütles R R , et pole vaja kuhugi helistada. Süüdistatava Z.F-i väitel oli M.M löönud R R vist veel kaks korda näkku, samuti vist ka ühe korra põlvega näkku. Süüdistatava Z.F-i arvates nad R R päris korraga ei löönud. Süüdistatava Z.F-i sõnul oli ta kutsunud majaperemehe saunast välja alles siis, kui lööming oli juba lõppenud. Süüdistatav Z.F kinnitas, et R R tuli ninast verd, kuid tal ei olnud selliseid vigastusi, et oleks vaja olnud kiirabi kutsuda. Süüdistatav Z.F väitis, et kui R R oli andnud avalduse politseisse, siis olid nemad pakkunud R R , et maksavad talle, et asja ilma politseita lahendada. Süüdistatava Z.F-i ütlustest nähtub, et novembrikuus said nad kokku 6-7 inimest, leppides kokku selles, nagu oleks M K , keda pole varem 3 karistatud, kaitsnud oma vara. Süüdistatav Z.F võttis omaks, et see võis olla tema idee. Süüdistatav Z.F tunnistas, et kohtueelsel menetlusel ütlusi andes lähtus ta sellest kokkuleppest ning alles prokuröri juures oli ta teada saanud, et ülejäänud seltskond rääkis teisiti. Süüdistatava Z.F-i arvates ei saanud tunnistajad kõike näha, sest sauna eesruum, kus olid laud, toolid ja kamin, oli nii väike ruum. Süüdistatav M.M kinnitas kohtuistungil, et läks juba 24.10.2005 päeval M K juurde ning et üks ja sama seltskond käis seal iga päev koos. Süüdistatava M.M-i väitel olid kõik juba kohal, kui tema sinna läks. Süüdistatava M.M-i sõnul oli sel korral seal kokku 13 inimest, kusjuures liiguti ringi ka ja käidi vahepeal ära. Süüdistatav M.M tunnistas, et võib-olla kella 5 paiku õhtul hakkasid nad kõik alkoholi tarvitama. Süüdistatav M.M kinnitas, et algul olid nad toas, kuid siis oli tulnud mõte sauna teha. Süüdistatav M.M väitis, et tema käis koos M saunas ning kui saunast tuli, siis vaidlus Z.F-i, S A ja R R vahel juba käis ja ta sai aru, et R R oli käinud majas laamendamas. Süüdistatav M.M tunnistas, et kuulas algul, kuid siis oli küsinud, et miks nad laamendasid. Süüdistatava M.M-i ütlustest nähtub, et R R oli narkojoobes ja alkoholijoobes ning väga heal arvamusel endast. Süüdistatav M.M väitis, et togis, nagu tõukas R R , mispeale R R ütles talle midagi halvasti ning ta lõi R R rusikaga ühe korra näo piirkonda. Süüdistatav M.M kinnitas, et R R lõi teda käega vastu. Süüdistatav M.M väitis, et siis tuli Z.F vahele ning pani ka R R vastu hambaid ning seejärel nagu rahunes asi maha. Süüdistatava M.M-i sõnul olid nad mõlemad Z.F-iga löönud R R 2-3 korda. Süüdistatav M.M võttis omaks, et tema oli R R löönud ka jalaga. Süüdistatav M.M põhjendas R R löömist sellega, et R R oli terve õhtu nagu näägutanud, talle närvidele käinud ning kui ta tuli saunast välja ja küsis R R , et miks viimane laamendas, siis oli R R talle öelnud, et „paks, mis see sinu asi on“. Süüdistatav M.M kinnitas, et R R ei saanud ta sõnadest aru ning tal tekkis viha, mistõttu ta lõi R R vastu hambaid. Süüdistatav M.M väitis, et R R oli pannud talle ka vahepeal jalaga näkku ning talle öeldi pärast, kui kõik olid maha rahunenud, et tal on silm sinine. Süüdistatav M.M tunnistas, et siis lõi ta R R , aga mitte tugevalt, sest R R oli ka teda löönud. Süüdistatav M.M kinnitas, et temal ei olnud jalanõusid jalas, sest tema just saunast tuli ja tal oli vaid rätik ümber, kuid Z.F oli riides ja tal olid jalanõud jalas. Süüdistatava M.M-i sõnul oli R R tulnud ninast verd. Süüdistatav M.M võttis omaks, et R R vigastustest peatrauma ja ninaluu murd võivad olla nende poolt tekitatud. Süüdistatav M.M ei pea võimalikuks seda, et kõik nägid peksmist pealt. Süüdistatav M.M väitis, et R R õde oli helistanud talle ja tahtnud 6000 krooni saada, et nina on vaja otseks saada. Süüdistatava M.M-i sõnul oli ta raha lubanud, peaasi, et asi politseisse ei lähe. Süüdistatav M.M võttis omaks, et paar nädalat või kuu aega hiljem oli küll mingi jutt, et M K võtab süü enda peale, sest M K kodu see oli, kus asi toimus ning et viimane kaitses oma kodu. Süüdistatav M.M teadis kinnitada, et siis kui oli peksmine, olid majal 1-2 akent katki. Kannatanu R R kinnitas kohtuistungil, et 24.10.2005 õhtul läks ta M K juurde, et vaadata, mis seal toimub. Kannatanu R R sõnul olid seal Z.F, M.M ja M K ning vist oli ka D R , kuid L S ja K K tulid peale teda. Kannatanu R R väitel toimus M K kuuluva maja hoovi peal asuva sauna eesruumis alkoholi tarbimine, joodi valget viina ja mahla ning kogu seltskond oli saunas. Kannatanu R R kinnitas, et tüli tekkis kuskil kesköö paiku majas laamendamise pärast. Kannatanu R R võttis omaks, et majas laamendas tema koos S A , sest neile tundus, et keegi on nagu majas ja nad olid 4 läinud vaatama. Kannatanu R R sõnul ei olnudki laamendamist, nad lihtsalt maadlesid ja midagi kukkus ümber. Kannatanu R R ütlustest nähtub, et nad olid läinud sauna tagasi ning ta istus diivani peale. Kannatanu R R kinnitas, et 15-20 minutit oli rahulik, kuid siis oli Z.F midagi ütlemata hakanud jalgade ja rusikatega teda peksma näo piirkonda ja üle keha. Kannatanu R R väitel oli lööke palju ning tema üritas ka ennast kaitsta, tõstes käed näo ette. Kannatanu R R sõnul tuli mingi aeg M.M ka sinna, lüües teda vist näkku. Kannatanu R R väitel keegi rohkem ei sekkunud ega tulnud talle appi. Kannatanu R R ei teadnud kinnitada seda, kas kõik just olid peksmise ajal saunas. Kannatanu R R tunnistas, et kui ta kokku kukkus, siis tõsteti teda diivani peale tagasi. Kannatanu R R ei tea öelda, kas siis tema peksmine lõppes, sest sellest ajast, kui ta sai tugeva löögi vastu nina, ei mäleta ta enam midagi. Kannatanu R R kinnitas, et arsti juures tuvastatud vigastused tekitati talle seal saunas, sest mujal ta peale seda peksa ei saanud. Kannatanu R R sõnul polevat peksmise põhjust talle öelnud ei Z.F ega ka M.M, kuid tema arvates toimus peksmine majas laamendamise pärast, sest peksmise ajal oli keegi karjunud seda. Kannatanu R R jäi kohtuistungil oma kohtueelsel menetlusel (tl 8) antud ütluste juurde, et nad S läksid majja, kus oli tuba segamini pööratud ning et tagasi sauna minnes olid nad sellest Ruslanile rääkinud ja Ruslan oli hakanud rääkima, et nagunii nad ise keerasid toa segamini, kusjuures mingi jutt käis ka akna lõhkumisest. Kannatanu R R sõnul oli Ruslan läinud välja vaatama ja kui tagasi tuli, siis oli hakanud teda jalgadega peksma näo piirkonda. Kannatanu R R ütlustest nähtub, et kui Ruslan lõpetas, tuli Martin ja lõi talle rusikaga näkku ja tema lõi vastu, mispeale Martin tõmbus eemale ja Ruslan hakkas uuesti teda peksma jalgadega näkku ja mõne löögi sai ta ka vastu käsi, kui ennast kaitses. Kannatanu R R jäi kohtuistungil oma kohtueelsel menetlusel (tl 33-34) antud ütluste juurde, et kui nad S majja läksid, siis S lõhkus seal kappi ja tõmbas sellel ukse eest ära. Kannatanu R R on öelnud, et kui tema hakkas välja minema, siis koperdas ta elektrijuhtmesse ja kukkus, mispeale mingi laud läks siis ka ümber. Kannatanu R R sõnul oli S hüpanud aknast välja ja karjunud, et keegi on seal väljas. Kannatanu R R jäi kohtuistungil oma kohtueelsel menetlusel samas antud ütluste juurde, et Ruslan alustas ja lõi teda jalgade ja rusikatega. Kannatanu R R on öelnud, et vahepeal jättis Ruslan järgi ja siis lõi Martin tema kõrvalt diivanilt rusikaga kaks korda näkku, võib-olla lõi ka põlvega, seda ta ei tea. Kannatanu R R ütlustest nähtub, et J andis talle oma telefoni, et ta saaks õele helistada, kuid Ruslan oli võtnud selle temalt käest ära ja karjunud, et ei anna telefoni. Kannatanu R R teadis kinnitada, et mingil ajal lõi Martin teda jälle rusikaga näkku ühe korra, see oli tugev löök ja ta tundis, et ninast käis raksakas läbi. Kannatanu R R sõnul peale Martini tugevat lööki jäi ta diivani peale ja edasist ei mäleta. Kannatanu R R teadis kinnitada, et tema peksmise ajal oli M saunas. Kannatanu R R ei mäletanud, kelle kaudu tuli välja, et Ruslan tahtis, et M võtaks kogu süü enda peale, sest M on karistamata ja temaga ei juhtu midagi. Kannatanu R R sõnul algul Martin ajas sellist juttu, et ta ei räägiks nende kohta ja Ruslan pakkus talle raha, et ta vait oleks. Kannatanu R R väitel oli Ruslan lubanud maksta talle 3000 krooni ja Martin pidi ka maksma 3000 krooni. Kannatanu R R ütlustest nähtub, et terve õhtu oli püüdnud Martin temaga tüli norida. Seda mäletas kannatanu R R küll täpselt, et esimesena tuli talle kallale Ruslan ja peksis jalgadega ning et saapad olid seal kõigil jalas. Kannatanu R R kinnitas kohtuistungil, et tema poeg R R jõudis koju hommikul kella 8.30 – 9.30 vahel, olles verine, sinine ja paistes. Kannatanu R R väitel R R pea valutas ning tal oli ka palavik, kuid ta keeldus abist, öeldes, et pole vaja arsti kutsuda, kuid tema 5 õde tuli õhtul töölt ja kutsus kiirabi. Kannatanu R R tunnistas, et küsimuse peale, mis temaga juhtus, oli R R algul vastanud, et käis tuttava juures ja kakles, hiljem oli aga ise rääkinud, et sai M K juures Z.F-i ja M.M-i käest kõvasti peksa, kusjuures Z.F oli tüli algatanud. Tunnistaja M K kinnitas kohtuistungil, et elas eelmise aasta oktoobris aadressil xxxx ning elamine seal oli üsna nigel, sest pärast tulekahju märtsis oli maja jäänud nii nagu oli. Tunnistaja M K väitel olid enamus maja uksi ja aknaid terved, kuid maja oli läbustatud. Tunnistaja M K võttis omaks, et pidusid pidasid nad seal majas tihti. Tunnistaja M K kinnitas, et oli sõpradega iga päev koos ning et ka 24.10.2005 õhtul koguneti tema juurde. Tunnistaja M K ütlustest nähtub, et algul olid nad majas, kuid pärast kolisid sauna, sest sauna väike eesruum, oli korras ka. Tunnistaja M K kinnitas, et sel õhtul joodi põhiliselt viina ning kõik olid purjus. Tunnistaja M K ütlustest nähtub, et nad käisid M.M-iga , keda hüütakse R , saunas. Tunnistaja M K väitis, et kui tema kisa peale saunast välja tuli, siis oli sauna eesruumis asi juba läbi. Tunnistaja M K kinnitas, et R Ra , kes oli pikali diivanil, oli nägu verine. Tunnistaja M K oli oma sõnul saanud Z.F-i ja M.M-i käest teada, et R R olid nad peksnud sellepärast, et viimane oli majas lõhkumas käinud. Tunnistaja M K väitis, et temale öeldi, et majas oli lõhkumas käinud S A , kuid R R ei olevat lõhkunud. Tunnistaja M K sõnul olevat R R peksa saanud sellepärast, et arvati, et tema ka lõhkus. Tunnistaja M K ütlustest nähtub, et ta käis ka ise pärast peksmist toas vaatamas, kusjuures toas oli riidekapp ära lõhutud ja ülejäänud asjad olid laiali. Tunnistaja M K ei osanud öelda, miks Z.F ja M.M tema vara eest seisid. Tunnistaja M K väitis, et kui avaldus oli juba politseis, siis olid nad M.M-iga ja Z.F-iga mõelnud, et ta võtab süü enda peale, sest tema oli maja omanik. Tunnistaja S A kinnitas kohtuistungil, et pidu toimus M K juures xxxx maja saunas, kus joodi viina ja õlut. Tunnistaja S A väitel olid nad R R käinud majas laamendamas, kusjuures nad olid tagunud okstega vastu uksi ja tema oli löönud ühe kapi seal pikali. Tunnistaja S A sõnul küsiti saunas R R käest, et miks ta majas lõhkus, mispeale R R oli vastanud, et tema pole midagi teinud. Tunnistaja S A väitel mingi minut aega vaieldi, algul oli nügimine ja siis M.M lõi R , kes istus diivanil, ühe korra rusikaga vastu pead, mispeale R oli Martinile jalaga vastu löönud. Tunnistaja S A oli oma sõnul püüdnud Martinit tagasi hoida, aga viimane oli löönud üle tema veel R R kaks korda vastu pead. Tunnistaja S A sõnul oli siis Z.F löönud R R kätega pea piirkonda, kuid see ei kestnud eriti kaua. Tunnistaja S A kinnitas, et R jooksis ninast verd. Tunnistaja S A väitel olid R R löömise ajal sauna eesruumis ka tüdrukud, kuid M K oli siis saunas pesemas. Tunnistaja S A on kohtueelsel menetlusel (tl 30) öelnud, et esimesena oli R R löönud Ruslan rusikaga kuhugi pähe. Tunnistaja S A kinnitas kohtuistungil, et siis oli tal täpsemalt meeles. Tunnistaja R K jäi kohtuistungil oma kohtueelsel menetlusel (tl 16) antud ütluste juurde, et ta oli sel õhtul M K majas käinud ja näinud seal R R ja S A , kusjuures S A oli löönud jalaga lauda, kuid seda, et kapp oleks ümber tõmmatud, seda ta küll ei näinud, samuti polevat olnud akende lõhkumist. Tunnistaja R K on öelnud, et nägi ülejärgmisel päeval juhuslikult linnas R R kellel olid silmaalused sinised ja nina päris tugevalt paistes ning kes ütles, et sai peksa selle eest nagu oleks ta seal majas laamendanud. Tunnistaja R 6 K ei uskunud, et R R selle maja segamini pööramise eest lüüa sai, arvates, et see on vist lihtsalt ettekääne. Tunnistaja D R kinnitas kohtuistungil, et tema M K juures toimunud sündmust pealt ei näinud, sest käis vahepeal ära ning kui tagasi tuli, siis oli R R nina juba verine. Tunnistaja D R sõnul lepiti algul kokku selles, et M K võtab süü enda peale. Tunnistaja J –L K kinnitas kohtuistungil, et ta ei tea, miks M K juures tüliks läks. Tunnistaja J –L K avaldas, et seda kuulis ta sama päeva õhtul, et tuba vist peksti laiali. Tunnistaja J –L K ütlustest nähtub, et peksmise alguses oli ta kõrval ruumis, hiljem samas ruumis. Tunnistaja J –L K kinnitas, et tema nägi, kui R R oli põrandal pikali maas ning teda peksid Z.F ja M.M, lüües mõlemad vist R R rusikate ja jalgadega pähe ja keha piirkonda. Hiljem tunnistaja J –L K täpsustas oma ütlusi, öeldes, et nägi, kui Z.F lõi R R jalaga näo piirkonda. Tunnistaja J –L K väitel oli S kutsunud peksjaid korrale. Tunnistaja J –L K sõnul oli Z.F ja M.M midagi jalas, aga ta ei mäleta mis. Tunnistaja J –L K väitel seal jalanõusid jalast ära ei võetud. Tunnistaja J –L K sõnul ei olnud R R võimalustki vastu hakata. Tunnistaja J –L K sõnul jäi R R peale peksa saamist diivani peale, kusjuures nägu oli tal täiesti paistes. Tunnistaja J –L K oli kuulnud K K käest, et esimesena oli R R löönud R (nii kutsutakse M.M). Küsimuse peale, et kas ta selle peale ei tulnud, et R R oleks abi vaja olnud, vastas J –L K , et mis siis temast oleks saanud, kui ta R R abi oleks kutsunud. Tunnistaja J –L K väitel tahtis R R oma õele helistada, aga Z.F oli võtnud temalt telefoni käest ära. Tunnistaja J –L K jäi kohtuistungil oma kohtueelsel menetlusel (tl 19) antud ütluste juurde, et hiljem on poisid omavahel arutanud midagi sellist, et politseis tuleb rääkida, et tüdrukud olid kõik õues ja ei tea, mis toimus ja tema pidi rääkima, et Margus lõi. Tunnistaja K K kinnitas kohtuistungil, et nad istusid M K juures saunas, kui järsku läks löömaks. Tunnistaja K K avaldas, et ta ei tea löömise põhjust siiamaani. Tunnistaja K K ütlustest nähtub, et M.M ja Z.F hakkasid R R nokkima, süüdistades viimast mingis lõhkumises. Tunnistaja K K sõnul oli R R öelnud, et ta ei ole midagi teinud. Tunnistaja K K väitel oli algul M.M löönud R R , kes istus diivanil, põlvega rohkem kui kahel korral näo ja rinna piirkonda, kuid seejärel oli Z.F löönud kaks korda vist R R jalaga näkku. Tunnistaja K K sõnul oli R R esimese M.M-i löögi tagajärjel kukkunud pikali, kaotades peksmise käigus teadvuse. Tunnistaja K K võttis omaks, et ta läks korra Z.F-ile vahele, aga viimane oli lükanud ta eemale. Tunnistaja K K väitel oli Z.F öelnud, et politseid ei kutsu keegi. Tunnistaja K Ko sõnul oli Z.F käskinud M K võtta süü enda peale. Tunnistaja L P kinnitas kohtuistungil, et nad istusid xxxx maja sauna eesruumis. Tunnistaja L P ütlustest nähtub, et kui ta saunast välja tuli, siis oli R R istunud diivani peal ja olnud hästi verine, öeldes, et sai Z.F-i ja M.M-i käest peksa. Tunnistaja L P arvates oli peksmine sellepärast, et majas käidi lõhkumas. Tunnistaja L S kinnitas kohtuistungil, et oli 24.10.2005 õhtul läinud koos K K Margus K juurde. Tunnistaja L S sõnul olid Martin, S ja Ruslan sõimanud R R , sest viimane oli mingid klaasid sisse löönud või laamendanud. Tunnistaja L S teada olid sel ajal M K kuuluva maja aknad terved, kui see sündmus toimus. Tunnistaja L S väitel olid Martin 7 M.M ja Z.F löönud R R vist käega näo piirkonda, samuti oli M.M tema arust löönud R R , kes oli pikali diivani peal, jalaga rohkem kui ühel korral keha piirkonda. Tunnistaja L S kinnitas, et R R oli üritanud ühel korral M.M-ile jalaga vastu lüüa, aga ta ei tea, kas R R M.M-ile pihta ka sai. Tunnistaja L S sõnul liiguti seal ringi jalanõud jalas. Tunnistaja L S väitel kestis peksmine kõige rohkem 15 minutit kuni 0,5 tundi. Tunnistaja L S kinnitas, et peale peksmist oli R R diivani peal pikali, nägu verine. Tunnistaja L S väitel olid hiljem Z.F ja M.M neile öelnud, et keegi ei näinud midagi. Tunnistaja L S kinnitas, et ruum, kus R R peksti, oli väike, kuid sinna mahub sisse 10-15 inimest. Tunnistaja L S ütlustest nähtub, et kõik inimesed ei olnud kogu aeg kohapeal, mõned käisid väljas ka. Tunnistaja L S jäi kohtuistungil oma kohtueelsel menetlusel (tl 32) antud ütluste juurde, et löömisest nägi ta niipalju, et nägi algust, siis kui Ruslan R lõi, täpselt tegelikult ei tea, enne võis teda ka Martin olla juba löönud, aga tema seda ei tea, ei näinud. Tunnistaja L S on öelnud, et siis, kui ta uuesti sinna sauna eesruumi läks, siis nägi ta, kui M.M seisis diivani juures, mille peal R oli poolpikali ja lõi R R jalaga vastu jalgu. Tunnistaja L S on väitnud, et nägi, kui Ruslan ja Martin mõlemad lõid R , kusjuures võis olla nii, et nad lõid teda nii rusikate kui ka jalgadega. Samuti on tunnistaja L S väitnud, et nägi seda, et ühe korra sai R enesekaitseks Martinile jalaga näkku lüüa. Tunnistaja M E kinnitas kohtuistungil, et läks üksi 24.10.2005 õhtul M K juurde. Tunnistaja M E sõnul seal niisama tuiati ringi ja joodi saunas. Tunnistaja M E väitel hakkasid probleemid peale sellest, et R R oli öelnud, et mingi aken on katki. Tunnistaja M E sõnul oli Z.F öelnud R R , et kui viimane valetab, saab vastu hambaid. Tunnistaja M E teada oli mingi kamp, sealhulgas vist ka Z.F, läinud kontrollima ja tagasi tulles öeldi, et aken ei ole katki. Tunnistaja M E sõnul öeldi R R siis, et ta valetas ja Z.F lõi esimesena R R seejärel oli sekkunud M.M ning siis peksid nad R R kahekesi koos. Tunnistaja M E väitel oli igasuguseid erinevaid lööke käte ja jalgadega ning löögid tabasid R R , kes istus diivani peal, näkku ja kõhtu. Tunnistaja M E ütlustest nähtub, et R R üritas vahepeal ka püsti tõusta, aga Z.F vist surus ta tagasi istuma. Tunnistaja M E sõnul kestis löömine mingi 5-10 minutit ning R R peksti magama, mis tähendab seda, et R R ei reageerinud enam, ta nagu magas. Tunnistaja M E väitel oli R R ninast verd jooksnud. Tunnistaja M E arvates olid Z.F vist kingad jalas ja M.M olid botased jalas. Tunnistaja M E sõnul olid nad kõik seal jalanõudega. Tunnistaja M E on kohtueelsel menetlusel (tl 24) öelnud, et R (nii kutsutakse M.M ) lõi rusikaga esimesena matsu R näkku ja siis hakkas talle põlvega näkku taguma. Tunnistaja M E väitel oli seejärel Ruslan löönud ka R R jalaga palju kordi. Tunnistaja M E jäi kohtuistungil oma kohtueelsel menetlusel (tl 24) antud ütluste juurde, et 10-15 minuti pärast R R nagu toibus ja tahtis õele helistada, aga keegi ei andnud telefoni, sest Ruslan oleks võinud telefoni ära võtta. Tunnistaja M E sõnul oli Ruslan veel öelnud R R , et viimane ei helista kusagile. Tunnistaja M E väitel olid nad R (nii kutsutakse M.M) öelnud, et tal on vist ka silm sinine ja siis kui R oli toibunud, siis oli Robi pannud R R veel paar laksu kas rusikaga või jalaga. Tunnistaja M E sõnul oli R nägu verine ja nina paistes. 8 Patsiendikaardist nr 9240528 (tl 3) nähtub, et kannatanu R R pöördus 25.10.2005 kell 21.55 AS Rakvere Haigla Erakorralise meditsiini osakonda, kus tal tuvastati ninaluu murd, hematoomid silmade ümber, turse ninal, marrastused kätel ja rindkerel ning peaaju vapustus. Kohus, hinnanud kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtulikul uurimisel kontrollitud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatavad Z.F ja M.M panid toime neile inkrimineeritava kuriteo. Kohtu arvates olid M K majas laamendamas käimine ja katkise akna kohta valetamine üksnes ettekääne, et saada mingisugunegi näilik põhjus kannatanu R R peksmiseks, sest majaomanik M K ei viibinud peksmise juures ega polnud volitanud süüdistatavaid Z.F-i ja M.M tema eest majas lõhkujaid välja selgitama ja veel vähem neid karistama. Nimetatud väite õigsust kinnitab asjaolu, et M K majas käis koos R R laamendamas ka S A , kuid tema peksa ei saanud. Kohus loeb kannatanu R R ütlustega tõendatuks selle, et esimesena tungis temale kallale süüdistatav Z.F, sest seda on kannatanu R R järjekindlalt väitnud. Sama on öelnud tunnistaja M E kohtuistungil ning tunnistajad S A ja L S kohtueelsel menetlusel. Kohus loeb kannatanu R R ütlustega, samuti tunnistajate S A , J –L K , K K , L Sa ja M E , aga ka asjas kogutud kirjalike tõenditega tuvastatuks selle, et süüdistatavad Z.F ja M.M , olles alkoholijoobes, tungisid ööl vastu 25.10.2005 xxxx asuva eramu sauna eesruumis kallale kannatanu R R , kusjuures süüdistatav Z.F lõi kannatanu R R korduvalt rusikate ja jalgadega näkku ja kehasse, seejärel lõi süüdistatav M.M kannatanu R R mitmel korral rusikaga ja põlvega näkku ning veidi hiljem veel ühel korral tugevalt rusikaga näkku. Kohus on seisukohal, et süüdistatavad Z.F ja M.M oma tegevusega põhjustasid kannatanu R R ninaluu murru, hematoomid silmade ümber, turse rinnal, marrastused kätel ja rindkerel ning peaaju vapustuse. Teatavad vastuolud nende tunnistajate ütlustes, kes sündmust vahetult pealt nägid ja tajusid, on kohtu arvates tingitud sellest, et sauna eesruum, kus kannatanu R R peksti, on väike ruum ning tunnistajad ei olnud kogu aeg selles ruumis paigal, vaid liikusid ka ringi ja käisid väljas. Süüdistatavad Z.F ja M.M on osaliselt oma süüd kannatanu R R peksmises ka ise tunnistanud. Kannatanu R R peksmine süüdistatava Z.F-i poolt on kohtu arvates eriti jõhker, sest ta lõi kannatanu R R muuhulgas korduvalt jalgadega näkku, sealjuures olid süüdistataval Z.F nagu ka kõigil teistel sauna eesruumis viibinud isikutel jalas välisjalanõud. Süüdistatavad Z.F ja M.M otsisid aktiivselt võimalust, kuidas vabaneda vastutusest, sest millega muidu seletada seda, et tunnistaja M K , kes on varem karistamata, pidi võtma süü enda peale. See oleks olnud ka üsna loogiline ja usutav, sest tegemist oli M K majaga ning tema varaga. Samuti tahtsid süüdistatavad Z.F ja M.M seda, et tüdrukud oleksid politseis öelnud, et nemad olid väljas ega näinud midagi. Riigikohus on oma 15.05.2001 otsuses nr 3-1-1-57-01 öelnud muuhulgas seda, et seadusandja ei ole karistatavuse eeldusena sätestanud, et avaliku korra rikkumine ja ühiskonna vastu ilmse lugupidamatuse väljendamine oleks süüdlasele eesmärgiks omaette. Tähtis on, et objektiivselt avalikku korda rikutakse ning seda tehakse ilmse lugupidamatuse avaldamisega ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikute vahelise suhtlemise reeglistiku vastu. Kohtu arvates on antud juhul tegemist avaliku korra raske rikkumisega, sest vaatamata sellele, et tegemist oli arvuka sõpruskonnaga, kes sageli koos tunnistaja M K elukohas aega veetis, ei olnud selline süüdistatavate Z.F-i ja M.M-i käitumine, mis seisnes kannatanu R 9 R peksmises, tavaline, sest see häiris paljude otseselt asjasse mittepuutunud isikute rahu, samuti oli ohus nende turvalisus.
p 1,4 näeb ette vastutuse rahu või avaliku korra rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et süüdistatavad Z.F ja M.M rikkusid isikute grupis ning vägivalda kasutades avalikku korda ning nende poolt toimepandud kuritegu on kohtueelsel menetlusel õigesti
Süüdistatav M.M kinnitas kohtuistungil, et 08.01.2006 jõi ta sõpradega koos õlut ja kellelgi oli vaja Lennuki tänavale minna, kuid nn kainet rooli ei olnud ja tema oli seltskonnast kõige kainem, arvates, et suudab sõita. Süüdistatav M.M väitis, et sõitis tuttava autoga Pikalt tänavalt Lennuki tänavale, kus politseipatrull teda kinni pidas. Süüdistatav M.M kinnitas, et küsiti dokumente ja juhilube, kuid lube pole tal kunagi olnud. Süüdistatav M.M väitis, et kohapeal puhus ta ka alkomeetrisse ning joove, mis on kirjas, on õige. Peale süüdistatava M.M-i süüd omaksvõtvate ütluste, kinnitavad tema süüd nimetatud kuriteoepisoodis veel alljärgnevad tõendid: - Lääne-Viru Politseiprefektuuri Patrulli- ja liiklusjärelevalve talituse politseijuhtivinspektori J L otsus 16.05.2003 väärteoasjas nr: 2590,03,001724 19 süüdistatava M.M-i karistamise kohta Liiklusseaduse § 74 alusel rahatrahviga 12 600 krooni (tl 58); - Rakvere kohtutäitur K V õiend 02.03.2006 (tl 59), millisest nähtub, et M.M ei ole tasunud temale Lääne-Viru Politseiprefektuuri poolt 16.05.2003 otsuse nr 2590,03,001724 alusel määratud rahatrahvi summas 12 600 krooni; - väärteoprotokoll AB 749663 08.01.2006 ning sinna juurde kuuluv joobeseisundi tuvastamise protokoll (tl 53-54), millisest nähtub, et süüdistatav M.M nõustus indikaatorvahendite näitudega (punane, 0,94 mg/l) ja tuvastamise tulemusega – joobes, joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest (sealhulgas ka alkoholi sisalduse määramisest veres) loobus, kinnitades seda oma allkirjaga.
näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatava M.M-i poolt toimepandud kuritegu on kohtueelsel menetlusel õigesti
järgi kvalifitseeritud, sest süüdistatav M.M juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, olles varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatavate Z.F-i ja M.M-i käitumises tuvastas kohus süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ega leidnud õigusvastasust välistavaid asjaolusid.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavate Z.F-i ja M.M-i karistust kergendavad oma süü osaline tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, süüdistataval M.M lisaks oma süü tunnistamine teises kuriteoepisoodis, nende karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leia. Karistuse mõistmisel arvestab kohus 10 toimepandud kuritegude raskusastet ja laadi, süüdistatavate Z.F-i ja M.M-i isikuid iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat Z.F-i on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral, kusjuures viimase karistuse kandmiselt Murru Vanglast vabanes ta alles 29.03.2005 tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu 16.03.2005 määruse alusel katseajaga kuni 20.03.2006. Seega pani süüdistatav Z.F uue tahtliku kuriteo toime katseajal. Süüdistatavat Z.F-i on varem halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest karistatud 10-l korral, kusjuures mõistetud rahatrahvid on tal tasumisel. Süüdistatavat M.M on varem kriminaalkorras 5-l korral karistatud, kusjuures enne nimetatud kuritegude toimepanemist oli teda samuti 4-l korral kriminaalkorras karistatud. Süüdistatavat M.M on varem halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest karistatud 7-l korral, neist 6 mõistetud rahatrahvi on tal tasumata.
näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
Kohus leiab eeltoodut arvestades, et põhjendatud ei ole süüdistatavate Z.F-i ja M.M-i karistamine rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistusega, sest neil mõlemal on arvukalt halduskorras ja väärtegude toimepanemise ees määratud rahatrahve, millised ei ole tasutud ning süüdistatav Z.F pani uue tahtliku kuriteo toime katseajal, kusjuures uue tahtliku kuriteo toimepanemine katseajal on katseaja tingimuste olulisim rikkumine. Süüdistatav M.M kannab alates 25.02.2006 Viru Maakohtu 17.03.2006 otsusega mõistetud 10 k 24 p pikkust vangistust. Kohus leiab, et süüdistatavaid Z.F-i ja M.M tuleb toimepandud kuritegude eest karistada lühemaajaliste vangistustega.
lg 1 p 1 sätestab, et mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud kuriteo eest võib kohus süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Riigikohus on oma 20.05.2003 otsuses nr 3-1-1-69-03 asunud seisukohale, et
järgi süüdimõistetud isikult tuleb üldjuhul mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta ning üksnes erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Vaatamata sellele, et süüdistatav M.M ei ole kunagi mootorsõiduki juhtimisõigust omanud, tuleb temalt kohtu arvates lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus ära võtta maksimaalseks tähtajaks, et tal ei oleks võimalik seda nimetatud aja jooksul saada. Kohus peab vajalikuks kohtuotsuse kuulutamisel muuta ära süüdistatava Z.F-i suhtes kohtueelsel menetlusel kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld, valides talle uueks tõkendiks vahistamine, et tagada kohtuotsuse täitmine. Samuti on vahistamine vajalik selleks, et süüdistatav Z.F ei saaks jätkata kohtuotsuse jõustumiseni vabaduses olles kuritegude toimepanemist. Tsiviilhagi kriminaalasjas ei esitatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Z.F
11
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Lääne-Viru Maakohtu 30.01.2003 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 (üksteist) kuud ja 21 päeva vangistust võrra ning Z.F-i liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 21 päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld Z.F-i suhtes ära muuta ning ta istungisaalis vahistada. Z.F-i karistuse kandmise alguseks lugeda 19.12.2006. Süüdi tunnistada M.M
Süüdi tunnistada M.M
järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.
lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista M.M-i liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista M.M-i liitkaristuseks 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud ja 24 päeva vangistust. Liitkaristusest arvata maha Viru Maakohtu 17.03.2006 kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 9 (üheksa) kuud ja 24 päeva vangistust ning M.M kuulub ärakandmisele 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuu vangistust.
lg 1 p 1 alusel võtta M.M-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks aastaks. M.M käesolevas kriminaalasjas vahistada ning tema karistuse kandmise alguseks lugeda 19.12.
2. Tunnistada M.M ja Z.F süüdi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.