1-07-178 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27 veebruar 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-178 (06231401425, 07231400241) Kohtunik Märt Toming Kohtui

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „R.N, 1-07-178, sundraha“. 9. R.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1716 (üks tuhat seitsesada kuusteist) krooni ja 50 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „R.N , 1-07-178, kaitsjatasu“. 10. R.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel juriidilisel isikul joobe tuvastamisega tekkinud kulu 120 (ükssada kakskümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „R.N , 1-07-178, joobe tuvastamise kulu“.

1. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
2. Kui rahaline karistus või kriminaalmenetluse kulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Kohtuotsuse ärakiri edastada otsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: R.N süüdistatakse selles, et tema, olles Põhja Politseiprefektuuri 15.06.2006 otsusega karistatud Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 9 000 krooni mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning omades selle teo eest kehtivat karistust, uuesti 30.09.2006 kella 06.40 ajal Harju Maakonnas Saue linnas Tule 24 asuva maja juures juhtis mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX XXX, olles joobeseisundis. Samuti tema, olles Põhja Politseiprefektuuri 15.06.2006 otsusega karistatud Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 9 000 krooni mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning omades selle teo eest kehtivat karistust, uuesti 10.02.2007 kella 08.40 ajal Endla ja Tõnismäe tänavate piirkonnas Tallinnas juhtis mootorsõidukit Audi 100 registreerimismärgiga XXX XXX, olles joobeseisundis. Seega R.N pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav R.N seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • Koopia 15.06.2006 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2314,06,010443, millest nähtuvalt 19 karistati R.N 26.05.2006 toimepandud väärteo eest Liiklusseaduse § 74 lg 1 alusel rahatrahviga 9 000 krooni (t/l 3 kr asi nr 1-07-178) • 30.09.2006 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtub, et 30.09.2006 kell 06.50 tuvastati R.N alkoholijoove 0,93 mg/l väljahingatavas õhus. R.N nõustus joobe tuvastamise tulemusega ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist või alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 11 kr asi nr 1-07-178) • 30.09.2006 koostatud menetlusaluse isiku R.N ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on menetlusalune isik seletanud, et 30.09.2006 sõitis autoga alkoholijoobes kuna sünnipäev läks sõbra juures käest ära ja oli vaja kiiremas korras lahkuda. Juhiluba ei ole teinud, sest ei ole selle jaoks raha. (t/l 12 kr asi nr 1-07-178) • 15.11.2006 koostatud kahtlustatava R.N ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on eelmise otsusega määratud rahatrahv tasumata. 29.09.2006 läks Keilasse sõbra sünnipäevale. Seal tarvitas 10 purki õlut. Oli öö läbi üleval ja kuna pidu väljus kontrolli alt, siis otsustas 30.09.2006 hommikul kell 06.15 autoga ära sõita. Sõiduauto VW Golf registreerimismärgiga XXX XXX kuulub sõbrale. Politsei pidas kinni, auto viidi parklasse ja teda paigutati kainenema. Kahetseb toimepandut, soovib kergemat karistust ja trahvi soovib tasuda osade kaupa. Enne rooli ei istu kui juhtimisõigus käes. (t/l 23-25 kr asi nr 107-178) • 10.02.2007 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtub, et 10.02.2007 kell 08.55 tuvastati R.N alkoholijoove ja indikaatorvahendil süttis punane tuli. (t/l 10 kr asi nr 1-07-2284) • 10.02.2007 koostatud Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 411/91 nähtuvalt tuvastati 10.02.2007 kell 09.20 Wismari Haiglasse toimetatud R.N keskmise raskusega alkoholijoove. (t/l 11 kr asi 1-07-2284) • 10.02.2007 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas R.N , et oli tuttava juures ja tarvitas natuke alkoholi. Hommikul ärkas suhteliselt normaalses olukorras, otsustas juhtida. Kahetseb et sõitis, natuke joobes olekus. Juhiluba ei oma, kuigi tahaks omada. (t/l 13 kr asi 1-07-2284) • 10.02.2007 koostatud tunnistaja S. T ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et samal päeval kella 08.40 ajal, olles autopatrullis, märkas Endla ja Tõnismäe tänavate ristmikul ees sõitvat sõidukit Audi 100 registreerimismärgiga XXX XXX, milline vingerdas teel. Sõiduk sõitis Pärnu mnt suunas. Otsustas kontrollida sõidukit. Sõiduki juhiks osutus R.N , kelle suust oli tunda alkoholilõhna, samuti sõidukist. Tal puudus ka juhiluba ning selgitas, et tal juhtimisõigus üldse puudub. (t/l 15 kr asi 1-072284) • Põhja Maksu- ja Tollikeskusel puuduvad andmed R.N tulude olemasolu kohta. (t/l 22 1-07-2284) • 21.02.2007 koostatud kahtlustatava R.N ülekuulamisprotokollist nähtuvalt viibis kahtlustatav 09.02.2007 oma tuttava juures Mustamäel ja tarvitas 6-7 purki õlut, sõi kõrvale võileibu ja salatit. Järgmisel hommikul ärkas üles, jõi kohvi ja pärast seda hakkas sõitma Mahtra tänavale. Ei mõelnud sellele, et õlle joomisest võiks alkomeeter näidata promille. Politsei sõitis vilkuritega järele ja andis peatumismärguande. Puhus alkomeetrisse ja siis viidi Wismari haiglasse. Rahatrahvid on senini tasumata. (t/l 25-27 kr asi 1-07-2284) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel R.N menetlusaluse isikuna üle kuulatud ja süüd tunnistavaid ütlusi ja kahtlustatavana üle kuulatud ning süüd tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi tuvastamise protokolle, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja otsust väärteoasjas, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. 19 Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on R.N varem karistatud LS § 74 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud väärtegude toimepanemise eest. Väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid olid inkrimineeritud tegude toimepanemise ajal tasumata. Kriminaaltoimikust nähtuvalt puudub süüdistataval sissetulek. Süüdistatava enese sõnade kohaselt on ta asunud tööle ning ta kuupalk on alla vabariigi keskmise palga. Tööle asumise ja õppimise katkestamise põhjuseks oli asjaolu, et vanemad ei toetanud teda ja tal tekkisid varalised raskused. Arvestades taolisi asjaolusid ning seda, et süüdistataval on senini tasumata suhteliselt suur rahatrahv, asub kohus seisukohale, et alternatiivse karistuse, so rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes ei ole võimalik. Seetõttu tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavat on kolmel korral aasta jooksul tabatud mootorsõiduki juhtimiselt alkoholijoobes ning pärast iga kinnipidamist on ta tehtut kahetsenud ning seejärel jätkanud samalaadsete tegude toimepanemist. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Küll peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd süüdistatav on asunud tööle ning teda ei ole varem kohtu poolt karistatud, leiab kohus, et mõistetava isiku vabadust piirava karistuse võib süüdistatava suhtes tingimisi jätta kohaldamata. Tingimisi kohaldamata jätmise viisi valikul lähtub kohus kriminaaltoimikus leiduvatest andmetest, millistest võib teha järeldusi süüdistatava alkoholilembuse kohta. Taolised asjaolud sunnivad kohut allutama süüdistatava käitumiskontrollile, andmaks süüdistatavale kontrolli tingimistes muuta oma ellusuhtumist ja elukombeid, tõestamaks oma soovi edaspidi elada õiguskuulekalt ja hoiduda uute väärtegude toimepanemisest ning liigsest alkoholi tarvitamisest, mis toimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistataval seganud adekvaatselt ja õiguskuulekalt käitumast. Kuivõrd süüdistataval on olemas nii alaline elukoht kui ka töökoht ja sissetulek, leiab kohus, et määratav katseaeg ei pea olema pikaajaline. Vaatamata sellele, et süüdistataval võib juhtimisõigust seoses tööalaste ülesannete täitmisega vaja minna, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava järjekindlast õigusrikkumiste iseloomust ja kohus peab kohus võimalikuks mõista lisakaristuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid ei pea võimalikuks määrata seda sanktsiooni alammääras. Märt Toming kohtunik