Obsah (5)

§ 121§ 68§ 74§ 75§ 78

1-07-451 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28 veebruar 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-451 (06231803352) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekret

§ 121

järgi lühimenetluses Prokurör Egon Oja Süüdistatav T.A Ik: xxx Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON 1. T.A süüdi tunnistada

§ 121ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusest kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 04.11.2006 kuni 05.11.2006, so 2 päeva, lugedes lõplikuks ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 4.

§ 74

alusel jätta T.A-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva T.A suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et T.A temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. 5.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada T.A järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6.

§ 78

p 1 alusel arvestada T.A-le määratud 18 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 28.02.

2. T.A-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „T.A , 1-07-451, sundraha“.
3. T.A-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni ja 10 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „T.A , 1-07-451, kaitsjatasu“.
4. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. T.A suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. • Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: T.A süüdistatakse selles, et tema 04.11.2006 kella 21.00 ajal, olles alkoholijoobes, elumajas, lõi valvur A. R-le ühel korral rusikaga näkku, seejärel sama maja 5.korrusel, korteri 167 juures, lõi A.R-le ühel korral rusikaga vastu rindu, tekitades talle füüsilist valu. Seega T.A pani toime teise inimese tervise kahjustamise, so

§ 121ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav T.A seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 05.11.2006 koostatud kannatanu A. R ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 04.11.2006 kella 21 paiku õhtul viibis kannatanu oma töökohal valvurina. Nägi, et peauksest tahab majja sisse tulla meesterahvas. Kannatanu ei lasknud teda sisse. Varsti tulid ka majaelanikud ja see mees tungis sisse, tõukas kannatanut rindu ja jooksis viiendale korrusele. Kannatanu läks mehele järele ja nägi, et mees koputab uksele nr

1. Kannatanu kutsus välja A turvamehed ja viis turvamehed üles. Juba üleval lõi mees kannatanut rusikaga rindu, turvamees nägi seda ja pani mehel käed raudu. (t/l 2-4) • 05.11.2006 koostatud tunnistaja A. S ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja OÜ A valves ja kell 21 sai korrapidajalt väljakutse. Kohale jõudes sai all kokku valvuriga, kes teatas, et üles läks meesterahvas, kes selles maja ei ela. Valvuri küsimusele, kes olete ja kuhu lähete tõukas ja lõi mees valvurit fuajees. Valvur viis tunnistaja üles viiendale korrusele, kus sama mees üritas ust maha murda, tagus ust rusikate ja jalgadega ning karjus. Tunnistaja tegi mehele märkuse ja palus rahuneda. Selle peale hakkas mees käituma agressiivselt, sõimas tunnistajat. Kuna valvur seisis mehele lähemal siis mees surus valvuri vastu seina ja lõi rusikaga rindu, pärast mida ründas tunnistajat rusikatega. Tunnistaja kasutas pisargaasi ja pani mehel käed raudu. Tunnistaja kutsus politsei ja andis mehe politseile üle. Mees oli joobes. (t/l 7-9) • 04.11.2006 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel tuvastati T.A alkoholijoove. (t/l 10) • 05.11.2006 koostatud kahtlustatava ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas T.A , et oma süüd tunnistab osaliselt. Kella 21 ajal oli keskmises joobes ja oli teel oma tuttava N. P juurde, kus ta ise elas viimased kuud. Sisenes fuajeesse ja läks valvurist mööda ning suundus viiendale korrusele toa nr 166 juurde. Kuna võtmeid kaasas ei olnud ja uksekella ei olnud, siis hakkas rusikatega koputama. Natalja ütles läbi ukse, et ta sisse ei lase. Arvas, et on seal teise mehega ja keeras end üles. Kuna toas olid tema asjad, mida ta tahtis ära võtta, siis jätkas koputamist ja rääkimist läbi ukse, võimalik, et karjudes. Siis tuli turvamees A-st. Tehti ettepanek ühiselamust lahkuda, mille peale vastas, et see ei ole nende asi ja ei ole vaja toppida oma nina võõrastesse asjadesse. Võimalik, et ka ropendas. Võimalik, et lükkas valvurit eemale, sest koridorid on kitsad. A. valvur lõi ta jalust maha ja kui oli lamavas asendis, siis lasi ka gaasi näkku ja pani käed raudu. Edasi mäletab, et oli politseiosakonnas. Valvurit ei peksnud. Tunneb valvurit hästi ja tema teda samuti. Elas kaks kuud toas nr
2. (t/l 14-18) • Koopia töölepingust, millest nähtuvalt on T.A asunud alates 17.01.2007 tööle freesija-treialina OÜs V P. • OÜ V P väljastatud iseloomustus T.A kohta, milline on positiivne. Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud T.A süüd osaliselt tunnistavaid ütlusi, kannatanu A. R ja tunnistaja A. S ütlusi, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 121

järgi, so teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis on teise inimese tervisekahjustamine, so löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine. Kriminaaltoimikus kogutud tõendite pinnalt saab järeldada, et süüdistatav lõi kannatanut kahel korral rusikaga, põhjustades füüsilist valu. Kohus leiab, et on üldteada asjaolu, et teise inimese löömine rusikaga kas siis näkku või rindu või üldse pähe või kehasse on teisele inimesele füüsilist valu põhjustav tahtlik käitumine. Süüdistatav on pidanud võimalikuks, et ta vaid tõukas kannatanut. Kohus leiab, et ka tõukamine on teise inimese väärkohtlemine, kuivõrd ka tõukamine tekitab füüsilist valu. Seejuures peab kohus usaldusväärsemaks kaine kannatanu ütlusi ning ei loe usaldusväärseks süüdistatava ütlusi, kes oli temale inkrimineeritud tegude ajal alkoholijoobes ja ärritunud isiklike suhete pinnalt tekkinud arusaamatusest, mistõttu peab kohus võimalikuks, et joobe ja ärrituse koosmõjus ei käitunud süüdistatav olukorrale vastavalt. Eeltoodud motiividel leiab kohus, et süüdistatav on A. R löömisega toime pannud teise inimese kehalise väärkohtlemise, põhjustades löömisega füüsilist valu, so

§ 121ettenähtud kuriteo.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pani süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toime isiklike vaenulike suhete pinnalt tekkinud ärrituse mõjul ning olles alkoholijoobes, käitus kujunenud situatsioonis ebamõistlikult. Kannatanu ja turvamehe sekkumine tema lärmamisse tekitas niigi ärritunud süüdistatavas arusaama, et tal ei lasta oma probleeme tema valitud moel ja viisil lahendada ning otsustas vägivalla kasuks, peletades segajaid eemale. Kannatanul ei ole tervisekahjustusi tekkinud ning varaline kahju puudub. Taolisi asjaolusid arvestades asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib määrata karistuse ettenähtud sanktsiooni lähedasena. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistataval puudus alaline ja legaalne sissetulek ning ta on alles käesoleva aasta alguses asunud tööle, mistõttu ei ole süüdistatava lühiajaline sissetulek kuigi suur. Seetõttu ei saa kohtu arvates süüdistatava suhtes kohaldada alternatiivset, so rahalist karistust ning tema suhtes tuleb kohaldada isiku vabaduse piiramisega seotud karistust, so vangistust. Kuivõrd süüdistatav on kahetsenud toimepandut, mida saab hinnata karistust kergendava asjaoluna ja teda ei ole karistusregistrisse kantud, samuti on ta asunud tööle ja teda iseloomustatakse positiivselt, siis leiab kohus, et mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning karistuse võib süüdistatava suhtes jätta kohaldamata. Kuivõrd aga süüdistatav pani inkrimineeritava teo toime alkoholijoobes ning tema käitumises ilmnenud agressiivsusest võib samuti tema omi järeldusi, leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, andmaks talle võimaluse oma käitumist kontrolli tingimustes analüüsida ja saada seejuures ka kõrvalist abi oma käitumise suunamiseks tulevikus. Märt Toming kohtunik