lg 1 järgi ja karistatud 2-aastase vangistusega.
lg 1 alusel pöörati mõistetud karistusest koheselt täitmisele 5-kuuline vangistus, ülejäänud 1 aasta ja 7kuuline vangistus jääb täitmisele pööramata, kui E.T ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg 1 ennetähtud kontrollnõudeid ja kohustusi Harju Maakohtu kriminaalhooldaja järelevalve all.
lg 2 alusel pandi E.T-le lisakohustuseks mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi ja narkootikume ning osaleda käitumiskontrolli ajal sotsiaalprogrammis.
lg 1 alusel võeti lisakaristusena E.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks ja 6 kuuks. Sama kohtuotsusega mõisteti E.T-lt välja A. K poolt esitatud tsiviilhagi summas 5000 krooni. Samuti mõisteti riigieelarve tuludesse E.T-lt välja sundraha 5400 krooni ning ekspertiisikulud kokku summas 18425 krooni. 03.05.2007.a esitas E.T kohtule taotluse, milles palub temalt kohtuotsusega välja mõistetud tsiviilhagi ja ekspertiisikulude tasumise ajatamist. E.T avaldab, et peale kohtuotsuse jõustumist tasus sundraha 5400 krooni 18. aprillil 2007.a, kuid seoses karistuse kandmisele asumisega Tallinna Vanglas alates 04.05.2007.a ei ole võimalik koheselt tasuda tsiviilhagi ja ekspertiisikulu. E.T on valmis eelnimetatud rahalised sissenõuded tasuma alates Tallinna Vanglast vabanemise hetkest kuue kuu jooksul, s.o alates novembrist 2007.a. Kohus, juhindudes KrMS §-dest 424, 423 ja 432 lg 2 leiab, et E.T poolt esitatud taotlus on põhjendatud menetluskulu, s.o ekspertiisitasu ajatamise osas. E.T , tasudes 18.04.2007.a 5400 krooni sundraha, on avaldanud tahet väljamõistetud summade tasumiseks ning näidanud, et ta ei soovi rahalise kohustuse tasumisest kõrvale hoiduda. Arvestades asjaoluga, et alates 04.05.2007.a kannab E.T karistust kinnipidamisasutuses ning võib eeldada, et tema sissetulek ei ole seetõttu piisav ekspertiisikulu koheseks tasumiseks, ajatab kohus ekspertiisikulu tasumise ning kohustab E.T alates novembrist 2007.a kuue kuu jooksul tasuma iga kuu 20-ndaks kuupäevaks kindla summa Rahandusministeeriumi arvele. Kuna vastuseks kohtu järelepärimisele teatas kannatanu, et ta ei ole nõus tsiviilhagi ajatamisega, jätab kohus taotluse tsiviilhagi ajatamiseks rahuldamata. Tsiviilhagi sissenõudmiseks on kannatanul õigus pöörduda kohtutäituri poole ja nõude täitmine toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.