lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu I osakonna ringkonnaprokurör Marju Persidskaja Süüdistatav T.F Kaitsja elukoht: XXXXXXXXX XXXX XXXXXXXXX; isikukood: XXX; karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 2-l korral: 21.01.2000 Rapla Maakohtu poolt KrK § 179 alusel 6 kuud vabadusekaotust tingimisi 2 aastase katseajaga; 09.10.2006.a. Tartu Maakohtu poolt
lg 1 ja 74 alusel 1 kuu vangistust 18 kuu pikkuse katseajaga; väärteokorras karistamata; riigi poolt määratud korras vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada T.F
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.
lg 2 alusel suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.10.2006.a. kohtuotsusega
lg 1 alusel mõistetud karistuse, so 1 (üks) kuu vangistuse võrra ja mõista T.F-ile lõplikuks liitkaristuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 4 ja 69 alusel asendada T.F-ile mõistetud liitkaristus, so 60 (kuuskümmend) päeva vangistust, üldkasuliku tööga, mis
lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 120 (ükssada kakskümmend) tundi.
Üldkasuliku töö tegemise ajal peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata T.F üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend-elukohast lahkumise keeld –tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahuldada Eesti Energia AS tsiviilhagi ja välja mõista T.F-ilt Eesti Energia AS kasuks 9483 (üheksa tuhat nelisada kaheksakümmend kolm) krooni 77 senti. KrMS §-de 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 ja 3 alusel mõista T.F-ilt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 1 000.- (tuhat) krooni; Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „T.F, 1-07-16351, menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päev jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Kokkuleppe sisu Ants (T.F) Pallast süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 09.03.2006.a. kuni 18.05.2006.a. Tartumaal Alatskivi vallas S. külas T.K. kuuluval S. kinnistul asuvas pumbamajas kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitamise teel, mis seisnes selles, et üks elektrikaabli soon elektrimasti otsas oli ühendatud faasijuhtmele ja elektriposti all, kus asus varem liitumiskilp oli elektriposti otsast tulev elektrikaabel ühendatud klemmide abil tarbija elektrikaabli ühele soonele. Tarbija 0 juhe oli ühendatud elektrikilbi maandusjuhtmega, millega Eesti Energia OÜ Jaotusvõrgule on omavolilise elektrienergia tarbimisega tekitatud arvestuslikku kahju 2938, 91 krooni. 2 ajavahemikul 18.05.2006.a. kuni 29.09.2006.a. Tartumaal Alatskivi vallas S. külas T.K. kuuluval S. kinnistul asuvas pumbamajas kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitamise teel, mis seisnes selles, et T.F hoovil asub elektrimast, mille õhuliinile oli ühendatud neljasooneline elektrikaabel 4x6 mm2 mida mööda läks elektrienergia T.F majapidamisse, millega Eesti Energia OÜ Jaotusvõrgule on omavolilise elektrienergia tarbimisega tekitatud arvestuslikku kahju 2430, 39 krooni. ajavahemikul 29.09.2006.a. kuni 17.11.2006.a. Tartumaal Alatskivi vallas S. külas T.K. kuuluval S. kinnistul asuvas pumbamajas kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitamise teel, mis seisnes selles, et krunti piiravast aiast 30m kaugusel asub elektrimast, mille õhuliinile oli ühendatud kahesooneline elektrikaabel 2x2,5 mm2 mida mööda läks elektrienergia üle põllu, kaarhalli nurgani ja sealt T.F majapidamisse, millega Eesti Energia AS-ile on omavolilise elektrienergia tarbimisega tekitatud arvestuslikku kahju 4114,47 krooni. Sellega T.F pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so elektrienergia ebaseadusliku kasutamise võrku ebaseadusliku lülitumise teel. Tsiviilhagi on esitatud Eesti Energia AS-i poolt summas 9483.77 krooni. Asitõendeid ei ole. Menetluskulu - KrMS § 175 lg 1 p 5 järgi kriminaaltoimiku materjalide koopia tegemise kulu 72.00 krooni.
lg ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale T.F-ile karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.
Tartu Maakohtu poolt
lg 1 alusel mõistetud 1 kuu vangistuse võrra ja lugeda T.F-ile lõplikuks liitkaristuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 4 ja 69 alusel asendada 60 päeva vangistust üldkasuliku tööga 120 tundi.
T.F-ile on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Üldkasuliku töö tegija peab järgima kontrollnõudeid ning täitma temale pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et T.F, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et T.F on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse T.F süüdi tunnistada
MS seadustik ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju 3 hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda Võlaõigusseaduse vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus on seisukohal, et T.F on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud Eesti Energia AS-le varalist kahju. T.F ei ole esitanud kohtule tõendid, mis välistaksid tema süü kahju tekitamises. Eeltoodust tulenevalt kuulub Eesti Energia AS-i tsiviilhagi rahuldamisele ja T.F-ilt tuleb välja mõista 9 483,77 krooni Eesti Energia AS-i kasuks. Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peaks kohus välja mõistma süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6 525.- krooni, kaitsjale väljamakstava tasu summas 1 357.- krooni, kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu summas 72.- krooni ja postikulu summas 116.- krooni. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule ülejõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et T.F, kelle elatusallikaks on vaid igakuine pension suuruses keskmiselt 1600.- krooni, tuleb osaliselt vabastada menetluskulude hüvitamisest. Kohus peab põhjendatuks välja mõista T.F-ilt tasumisele kuuluvast sundrahast 1000.- krooni. Sundraha ülejäänus osas, so summas 5 525.- krooni, kaitsjale väljamaksmisele kuuluv tasu summa s 1357.- krooni, kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu summas 72.- krooni ja postikulu summas 116.- krooni jätta riigi kanda. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.