7,8, § 266 lg 2 p. 3 järgi vangistusega 2 kuud tingimisi katseajaga 18 kuud; 2)22.08.2008.a. Harju Maakohtu poolt
Süüdistus
p. 1,4 järgi lühimenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista S.V
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra. Karistuseks mõista vangistus 10 kuud.
otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (2 kuud) ja mõista S.V-le liitkaristus 1 aasta vangistust.
ja 23.09.2007.a. , s.o. 3 päeva karistusaja hulka. Kandmata karistus 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda vangistuse kandmisele asumise päev. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni karistuse kandmisele asumiseni. Harju Maakohtu 22.08.2008.a. otsusega mõistetud karistus, mille kandmisest S.V tingimisi vabastati, kuulub iseseisvalt täitmisele. Tsiviilhagi Välja mõista S.V-lt 3552.70 krooni K -Kinnisvara OÜ kasuks. S H tsiviilhagi summas 1500.- krooni jätta rahuldamata. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista S.V-lt riigituludesse: 1) sundraha ½ kohustuslikust määrast – 3262.50 krooni. 2) määratud kaitsjale makstud tasu 3321.70 krooni Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber
2 KOHTU SEISUKOHT S.V tunnistas end kohtus täielikult süüdi temale esitatud süüdistuses. Ta ei taotlenud enda ülekuulamist. TN löömine 11.03.2007.a. kella 8.30 paiku Tallinnas baari „Avenüü“ juures on tõendatud kannatanu TN ütlustega, mille kohaselt tungisid talle ja temaga kaasas olnud sõbrale Raivo Lõhmusele baari uksel kallale kaks neile tundmatut vene keelt kõnelevat noormeest, kellest üks ründas teda ja teine tema sõpra. Löögid olid suunatud näkku või pea piirkonda. Rünnak algas ootamatult ja ootamatult ka lõppes. Üks ründajatest kaotas põgenemisel mobiiltelefoni (lk. 110111). TN löömine on tõendatud AS Ida-Tallinna Keskhaigla poolt koostatud patsiendikaardiga, millest nähtub, et TN pöördus haiglasse 11.märtsil 2007.a. kell 10.57 ja tal diagnoositi hematoomid ja marrastused ninal, pealael, vasemal silmal, otsmikul, alahuulel ja vasema õlaliigese põrutus (lk. 112). Isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollide kohaselt on TN ja RL osutanud S.V fotole, öeldes, et antud isik on väga sarnane isikule, kes TN rusikatega ründas 11.märtsil 2008.a. kella 8.30 ajal. 100% nad kindlad ei olnud, sest lööjal oli kapuuts peas (lk. 113-116, 117-120). Vaatamata sellele, et kannatanu 100 %-liselt S.V foto järgi ära ei tundnud, on süüdistatav ise oma süüd täies mahus tunnistanud, mis tõendab, et TN suhtes kuriteo toimepannud isikuks oli S.V . Seda kinnitab ka asjaolu, et peksjate põgenemisel mahakukkunud telefon kuulus S.V-le (õiend lk. 121). V B suhtes kuriteo toimepanemine 06.04.2007.a. on tõendatud kannatanu V B ütlustega. Nende ütluste kohaselt osales ta politseioperatsioonis seoses Saku Suurhallis toimunud kontserdiga. Nähes sissepääsu juures peksmist, väljus ta autost ja läks koos politseiinspektor V Uraganoviga sissepääsu juurde ning küsis peksjalt ja temaga koos olnud isikult isikut tõendavaid dokumente. Peksja esitas ID-kaardi ja see oli välja antud A nimele. Teisel isikul dokumenti ei olnud ja kui tal paluti tulla politseiautosse, torkas ta sõrmega V B kaks korda ühte ja samasse silma ning hakkas ropendama ja sõimama, olles väga agressiivne. Mõlemad isikud toimetati politseiosakonda ja seal tehti kindlaks, et teise isiku nimi, kes V B sõrmega silma torkas, on S.V ( lk. 138-141). Tunnistaja V U ütlused kinnitavad vägivalla kasutamist V B suhtes 06.04.2007.a. Saku Suurhalli sissepääsu juures. Nimelt on ta öelnud, et A P kaaslane, kellel dokumente ei olnud, lõi käelabaga B näkku ja selleks isikuks osutus S.V. (lk. 145-147). Tunnistajana ülekuulatud A P andis ütlusi konflikti kohta, kuid ta ei näinud, et S.V oleks politseiametnikku löönud (lk. 148-149). Kohtueelses menetluses on üle kuulatud ka M L ja S P , kes andsid ütlusi, kuidas kaks noormeest hakkasid nende kallal tüli norima, neid sõimama ja lööma, kuid kes ei räägi midagi ebatsensuursetest väljenditest ja vägivallast politseitöötajate suhtes (lk. 179-186). Kuna S.V tunnistas end V B suhtes toimepandud kuriteos täielikult süüdi, siis on tema ja kannatanu ütlustega leidnud tõendamist temapoolne ebatsensuursete väljendite kasutamine politseitöötajate aadressil ning ka V B silma torkamine. Kuigi tunnistaja V U väitis, et V B t löödi käelabaga, leiab kohus, et tegemist ei ole vastuoluliste tõenditega, sest S.V agressiivse käitumisega seoses ei pruukinud ta täpselt näha ja aru saada, kuidas, kuhu ja mismoodi löök V B t tabas. Samuti asjaolu, et A P ei näinud S.V poolt politseiametniku suhtes vägivalla toimepanemist, ei tähenda, et taolist tegu aset ei leidnud. SHi peksmine 23.09.2007.a. Vana-Viru 6 juures on tõendatud kannatanu SHi ütlustega. Kannatanu ütluste kohaselt tuli ta ööl vastu 23.09.2007.a. koos oma sõbra ja viimase elukaaslasega ühest Vanalinna baarist. Neile tulid vastu kaks noormeest, kellest ühele ta vaatas silma ning kes selle peale ütles vene keeles „mida sa vahid“ ja lõi teda rusikaga näkku. Löögist kukkus ta tänavale pikali ja teda hakati peksma mõlema noormehe poolt käte ja jalgadega pea piirkonda. Löödi korduvalt umbes 5-10 minuti vältel. Kuna õues oli pime, ta oli tarbinud 3 alkoholi ja rünnaku ajal varjas kätega nägu, ei näinud ta peksjaid ega tunneks neid ka ära. Sõber tuli talle lõpuks appi, hüppas ühele peksjatest selga ja siis peksmine lõppes. Koheselt oli kohal ka politsei. Kannatanu sõnul tema peksjatega tüli ei norinud ja neile vastupanu ei osutanud (lk. 1011). Tunnistaja E D ütlustega on tõendatud, et ööl vastu 23.09.2007.a., olles väljunud ühest baarist Vanalinnas ja kõndides koos sõbra SH iga ja elukaaslasega mööda tänavat, ründasid S kaks noormeest. Ründe algust ta ei näinud, sest S kõndis umbes 150 meetrit eespool. Ta nägi vaid seda, et S oli juba maas ja kaks noormeest peksid teda jalgadega näo ja pea piirkonda. S vastu ei löönud, püüdis üksnes end kaitsta löökide eest. Nähes seda, jooksis ta S juurde ja lükkas ühe noormehe eemale, mille peale ka teine lõpetas peksmise. Kuskilt kohviku juurest tuli turvamees ja teatas, et kohe saabub politsei. Peksjad läksid minema, kuid hiljem nad tabati politsei poolt. Sveni nägu oli verine ja silm paistes (lk. 30-31). Kohtueelses menetluses on üle kuulatud S B , kes oli juhuslik möödakäija ja kes nägi Vana-Viru 6 juures kaklust, millest teatas politseisse. Ta nägi ka, et rüseluse käigus läks katki Vana-Viru tänaval asuva küünestuudio vitriinaken (lk. 19-20). Et üheks SH peksjaks osutus S.V , on tõendatud peale tema enda ütluste ka äratundmiseks esitamise protokolliga, mille kohaselt tundis E D talle esitatud fotodelt ära S.V kui isiku, kes ööl vastu 23.09.2007.a. lõi korduvalt jalgadega SHi (lk. 32-35). Joobe tuvastamise protokolliga on tõendatud, et S.V oli SH peksmise ajal alkoholijoobes (lk. 86). Kannatanu OÜ K -Kinnisvara esindaja M A ütluste kohaselt lõhuti ööl vastu 23.09.2007.a. nende maja vitriinklaas. Öösel kell 01.11 helistati talle turvafirmast Falck ja teatati, et Vana-Viru 6 hoone vitriinaken on lõhutud. Kahju 3552.70 krooni (lk. 12-14). Seega on süüdistatava poolt SH peksmise omaksvõtuga, kannatanu SH ja tunnistajate E D ja S B ütlustega ning äratundmiseks esitamise protokollidega tõendatud S.V süü SH peksmises ja OÜ K -Kinnisvara vitriinklaasi lõhkumises. S.V-le on kolme isiku suhtes vägivalla toimepanemisega seoses esitatud süüdistus
p. 1,4 järgi, see on avaliku korra raskes rikkumises, mis on toime pandud vägivallaga ja isikute grupis. Kohus leidis, et kuritegude kvalifitseerimine
p. 1,4 järgi on õige.
p. 1 objektiivse koosseisu moodustab avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise toimepanemine, millele lisandub kvalifitseeriva tunnusena vägivald. Kõik kolm vägivallategu on toime pandud avalikus kohas. SH ja TN puhul ei olnud tegemist inimestevahelise tüli või konfliktiga. Kannatanud ei tundnud S.V, ei norinud temaga tüli, lihtsalt kõndisid mööda tänavat ja nagu nad ütlesid, oli kallaletung neile ootamatu. Seega ründas S.V temale võõraid inimesi tänaval ilma põhjuseta huligaansetel ajenditel, rikkudes niiviisi kannatanute rahu ja avalikku kindlustunnet. SH peksmise ajal lõhkus ta ka ilma põhjuseta ühe firma vitriinklaasi. Saku Suurhalli sissepääsu juures toimunud intsidendi ajal oli õues ümberringi palju rahvast. Seega oli S.V-st ropendamisest ja agressiivsest käitumisest häiritud suur hulk inimesi. Kuna sõimamise ja ropendamise ajal kasutas ta ka vägivalda politseiametniku suhtes, on ka selles episoodis kuritegu õigesti kvalifitseeritud avaliku korra raske rikkumisena. SH peksmine toimus koos teise isikuga, mistõttu
OÜ K -Kinnisvara esitas S.V vastu tsiviilhagi summas 3552.70 krooni seoses SH peksmise käigus küünestuudio vitriinklaasi lõhkumisega. Küünestuudio asub neile kuuluvas hoones. Süüdistatav hagile vastu ei vaielnud. Hagisumma on tõendatud Klaasiabi OÜ arvega nr. 2635 (lk. 14). Kohus leidis, et tsiviilhagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele Võlaõigusseaduse § 1043 alusel, mis sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju 4 tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Võlaõigusseaduse § 1045 lg 1 p. 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kuna S.V poolt tekitati kahju õigusvastase teoga, kuulub tema poolt ka kahju hüvitamisele. SHi poolt esitatud tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata seoses kannatanu surmaga. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. S.V pani toime kolm avaliku rahu vastast süütegu, mis olid seotud ilma põhjuseta vägivalla tarvitamisega kolme isiku suhtes. Arvestades, et tegemist ei olnud ühe episoodiga ja et süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud, ei ole põhjendatud tema karistamine kergemaliigilise karistusega – rahalise karistusega, vaid vangistusega. Võttes arvesse kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ning tema vabandamist kohtuistungil viibinud kannatanu TN ees, võib karistus jääda alla sanktsiooni keskmist määra. Süüdistatav pani kaks kuritegu toime katseajal, mistõttu tuleb moodustada liitkaristus Lääne Maakohtu 17.10.2005.a. otsusega mõistetud karistusega, mille kandmisest ta oli tingimuslikult vabastatud. S.V on karistatud ka peale arutatavate kuritegude toimepanemist, s.o. 22.08.2008.a. Harju Maakohtu poolt vangistusega 3 kuud, mille kandmisest ta jällegi tingimisi vabastati. Viimatinimetatud kohtuotsusega mõistetud karistusega aga ei saa
hiljem tuvastatud konkurentsi puhul ei saa tingimisi mõistetud karistus olla liitkaristuse üheks liidetavaks. Süüdistatava kaitsja taotles vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohus kaitsja taotlusega ei nõustu, arvestades kuritegude vägivaldsust ja julmust ning süüdlase isikut. S.V peksis kahel korral tänaval juhuslikke möödakäijaid, kellele rünnak tuli ootamatult. Peksis rusikate ja jalgadega pea – ja näopiirkonda, kus asuvad keha elutähtsad organid. Õnneks ei saanud kannatanud raskeid kehavigastusi. S.V ei suutnud ka politseiametnikega õiguspäraselt käituda ja suhelda, sõimates neid ebatsensuursete sõnadega ja torgates ühele neist kahel korral sõrmega silma. S.V ei hoidnud samalaadse, vägivallaga seotud kuriteo toimepanemisest ka teadmine, et kolmes episoodis oli tema suhtes süüdistusakt koostatud ja kriminaalasja toimik kohtusse saadetud. 20.08.2008.a. pani ta toime järjekordse vägivallateo, mille eest teda karistati 22.08.2008.a. Harju Maakohtu poolt. S.V kuriteod näitavad ilmekalt, et vägivaldse inimesena on ta ohtlik kaaskodanikele avalikes kohtades ja tema karistamine reaalse vangistusega põhjendatud. Kohus leiab, et tema mõjutamine edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma on võimalik üksnes reaalse vangistusega karistamisel. See on vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. Vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga jääb isik vabadusse ja kui ta juba kord katseajal ei suutnud kuritegude toimepanemisest hoiduda, ei ole kohus veendunud, et ta seda nüüdki suudab. Üldkasuliku töö kohaldamine on põhjendatud isikute puhul, kellel on kindel elukoht Eestis. S.V nimetas küll oma elukohana ema aadressi, kuid tegelikult elab ja töötab ta Soomes, mistõttu vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole ka sellel põhjusel võimalik. Kohus mõistab S.V-lt välja sundraha 3262.50 krooni, sest hilisema, s.o. Harju Maakohtu 22.08.2008.a. kiirmenetluses tehtud kohtuotsusega mõisteti välja sundraha 3262.50 krooni. Tegelikult oleks pidanud 20.08.2008.a. toimepandud kuritegu arutama koos käesoleva kriminaalasjaga, sest 22.augustil 2008.a. oli võimalik kontrollida ja seega teada saada, et S.V suhtes on Harju Maakohtus kriminaalasi. Kui oleks mõlemaid kriminaalasju arutatud koos ühel kohtuistungil, oleks S.V pidanud maksma sundraha 6525.- krooni. Et 22.08.2008.a. otsusega mõisteti välja ½ sundrahast, siis mõistab kohus käesoleva otsusega välja samuti ½ väljamõistmisele kuuluvast sundrahast. 5 Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.