1 Toimik nr.1-08-6427 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja nr
- jaanuaril 2009.a Kohtla-Järve kohtumajas avalik kohtuistung 1-08-6427 Kohtunik Jüri Sakkart Kohtuistungisekretär Inna Kossinets Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid P.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu P.P (isikukood: xxx; viibib Viru Vanglas) RESOLUTSIOON Vabastada P.P karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 10 04.2011.a. ja määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna vanglast kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada P.P järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada P.P suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2p.2,4,7,8 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) asuda tööle 2 kuu jooksul peale kohtumääruse jõustumist; 3) osaleda sotsiaalprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik pakub; 4) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega P.P vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja P.P-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 2 Viru Vangla esitas 12.05.2008.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. P.P mõisteti süüdi 12.08.2002 a. Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 100 järgi. KrK §45 alusel mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 aastat 7 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 12.08.2002.a ja lõpp on 10.04.2011 Viru Maakohtu 03.06.2008 a. määrusega jäeti P.P ennetähtaegselt tingimisi vabastamata (määrus jõustus 25.06.2008 a.) Seega, lähtudes Vangistusseaduse § 76 sätestatust, uus tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus saabus 25.12.2008.a. P.P kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal on ta 1 kord distsiplinaarkorras karistatud. Vabanedes asub kinnipeetav elama vanaema juurde aadressil xxx. Vanaemaga suhtleb kirja teel. Kinnipeetaval on põhiharidus. Eriala puudub. Ämari ja Murru Vanglas töötas. On avaldanud soovi tööle asuda Viru Vanglas. Viru Vanglas jätkas hariduse omandamist, õpib keevitajaks. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu P.P tingimisi enne tähtaega vabastamisega, leides, et ta ei ole sobilik kriminaalhooldusele määramiseks kuna kannab karistust raske isikuvastase kuriteo eest, on varem korduvalt karistatud ja omab distsiplinaarkaristust. P.P taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Prokuröri hinnangul on P.P ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ja kuulub rahuldamisele koos lisakohustuste määramisega. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne ja vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks ja lähedaste toetus. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud P.P ja prokuröri arvamuse, leiab, et P.P võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P.P isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne ja vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks ning samuti ka lähedaste toetus. Asja materjalidest nähtuvalt on P.P karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – P.P on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Seda kinnitab ka tõsiasi, et vanglast iseloomustatakse P.P positiivselt, tema käitumine on olnud režiimikuulekas ning distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Seega on P.P aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus. Kohus arvestab ka sellega, et P.P tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on P.P olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa P.P edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata P.P püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetab ka prokurör. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
- Juri Sakkart Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.