järgi Prokurör Merike Lugna Süüdistatav J.S , isikukood xxx, elukoht xxxxxxx, töökoht xxxxxx – tööline, varem väärtegude eest karistatud 2 korral, varem kriminaalkorras karistamata, kahtlustatavana kinni peetud 10.12.oktoober 2008.a. Kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada J.S
järgi ja karistuseks mõista vangistus 10 (kümme) kuud.
68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.-12.oktoober 2008.a., s.o. 3 päeva ja kanda jääb vangistus 9 kuud ja 27 päeva.
lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult kohaldamata, allutades J.S katseajaks käitumiskontrollile Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Paide talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga. Kohustada J.S
lg 1 kohaselt järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1)elama kohtu määratud alalises elukohasxxxxxxxxxxxx; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 1 p 1 kohaselt võtta J.S-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast. Tõkend – keeld elukohast lahkumise kohta – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Sisse nõuda J.S-ilt riigituludesse menetluskuluna sundraha 6525.00 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 34.40 (kolmkümmend neli krooni ja 40 senti) krooni, postikulu 87.00 (kaheksakümmend seitse) krooni ja kaitsjatasu 4525.30 (neli tuhat viissada kakskümmend viis krooni ja 30 senti, sealhulgas käibemaks 690.30) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017 AS SEB Pank või 221023778606 Swedbank, viitenr.2800049696). Nõue loetakse menetluskulude osas nõuetekohaselt täidetuks, kui menetluskulud tasutakse üks kuu kohtuotsuse jõustumisest arvates, märkides tasumisel lahendi number ning isiku, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Juhul, kui nõuet nõuetekohaselt ei täideta, tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu (Paide kohtumaja) kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama. Süüdistus J.S süüdistatakse selles, et tema juhtis 10.oktoobril 2008.a. kella 18.27 ajal Järva maakonnas Türi vallas Kärevere külas Oisu-Kärevere vahelisel teel sõiduautot VAZ 21011 registreerimismärgiga xxxxxxxx olles alkoholijoobes. J.S on 30.septembril 2007.a. Lõuna Politseiprefektuuri poolt karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest rahatrahviga 9000.00 krooni, mis on täidetud 18.veebruaril 2008.a., millest tulenevalt on J.S Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 kohaselt isik, keda on varem karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Juhtides mootorsõidukit joobeseisundis isikuna, keda on karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, pani J.S toime
Kohtulik uurimine ja kohtu põhjendus Süüdistatav eitab talle esitatud süüdistust väites, et tema autot juhtis võõras mees ning tema oli üksnes kaassõitja. Kuigi süüdistatav on eitanud talle süüks pandavat tegu, on nii tunnistajad O. L kui ka H K süüdistatavas ära tundnud süüdistuses märgitud ajal ja kohas VAZ-i juhtinud mehe. Mõlema tunnistaja ütluste kohaselt oli neile vastusõitnud auto sõidumaneer kahtlane. H K sõnul pidas juht auto kinni ja tunnistaja tundis alkoholilõhna ning kui juht teda kõnetas, oli kõnest aru saada, et juht on purjus. Tunnistajad H K ja O L on rääkinud, et autos peale juhi kedagi ei olnud ning mõlemad on rääkinud ka sellest, kuidas nad palusid purjus juhti, et too rohkem ei sõidaks, kuid et juht ei tahtnud kuuletuda. O L sai enda sõnul viimasel hetkel haarata süütelukust autovõtmed. O L arvates pidi süüdistatav ikka väga purjus olema, kui tal autost korraks väljudes oli raskusi püstiseismisega. O L ütluste kohaselt kutsus tema ka politsei ning mõlemad eelpoolnimetatud tunnistajad kinnitavad, et olid auto juures politsei tulekuni. H K on enda sõnul olnud küll vahepeal ka veidi kaugemal, kuid silmside autoga oli koguaeg olemas ning nii tema kui O L välistavad võimaluse, et auto juurest võis keegi lahkuda. Tunnistajad I H ja H T kinnitavad tunnistaja O Li sõnu selle kohta, et said väljakutse Kärevere raudteejaama juurde ning jõudes umbes poole tunni pärast kohale, seisis raudteejaamast eemal 2 keset teed VAZ, mille roolis magas süüdistatav. Ka kinnitavad I H ja H T, et auto juures viibis H K ja O L. Ka nende tunnistajate sõnul oli ilmselgelt aru saada, et juht on purjus ega saa milleksti aru, mistõttu teostasid nad esialgse joobe tuvastamise (tl 14). Kuna juht eitas alkoholijoobes sõitmist, viisid nad ta Järvamaa haiglasse joobe meditsiiniliseks tuvastamiseks, kuid et Järvamaa haiglas tuvastamisest keelduti, tuvastati J.S-i alkoholijoove meditsiiniliselt Rapla haiglas (tl 13). Süüdistatav on ise rääkinud, et keegi võõras J-nimeline mees pidas süüdistatava poolt juhitava auto kinni sooviga sõita raudteejaama, kuid teadmata põhjusel väljus autost enne raudteejaama umbes 500 meetrit. Pärast võõra lahkumist jäi tema autosse ning hakkas dzinni jooma ja kuna oli väsinud, otsustas autos magada ja võõrast oodata seni, kuni politsei ta äratas. Süüdistatava sõnul ei tea ta midagi kahest tunnistajast, H K ja O L, põhjendusel, et oli kaassõitja rollis. Ka nähtub süüdistatava ütlustest, et teda ei huvitanud, et tema enda auto seisis keset teed. Tõendeid kogumis hinnates leiab, kohus, et süüdistatava poolt antud ütlused on ebaloogilised ning eluliselt mitteusutavad, tema ütlused on täiesti vastuolus kõigi kriminaalasjas ütlusi andnud tunnistajate ütlustega ning kohtul ei ole alust tunnistajate ütluste tõepärasuses kahelda. Keegi tunnistajatest ei ole näinud meest, kes peale süüdistatava autos või selle läheduses viibis. Tunnistajate ütluste kohaselt ei rääkinud süüdistatav kinnipidamisel võõrast ega J-nimelisest mehest, kes tema autot oleks juhtinud ning selle isiku tuvastamiseks ei ole süüdistatav ka hiljem andnud mingeid andmeid ega konkreetsemaid kirjeldusi. Kõik eeltoodu kinnitab süüdistatava soovi pääseda vastutusest. Kaitsja ja süüdistatav on juhtinud tähelepanu Rapla haigla joobeseisundi tuvastamise akti vormilistele puudustele, kuid süüdistatav ei ole eitanud, et ta oli alkoholijoobes ning kohtu arvates eelpoolnimetatud akti väikesed vormipuudused ei muuda akti tühiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tõendamist on leidnud J.S-i poolt mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes. J.S varem auto alkoholijoobes juhtimise eest karistatud isikuna oli teadlik, et autot ei tohi joobes juhtida. Kuna ta on ka varem analoogse rikkumise eest karistatud väärteokorras, milline karistus ei ole kustunud, on J.S toime pannud
J.S pani toime antud kuriteo otsese tahtlusega ning puuduvad süüdistatava teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, süüdlase isikut, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
J.S on varem kriminaalkorras karistamata, kuid omab kahte karistust väärteo eest. Kuigi J.S käesoleval ajal töötab, ei ole varasem rahaline karistus ilmselt avaldanud süüdistatavale piisavalt mõju ning kuna hüvitada tuleb ka menetluskulud, on otstarbekas rahalise karistuse asemel kohaldada karistusena vangistust. Et J.S on varem kriminaalkorras karistamata, on põhjendatud jätta vangistus tingimisi kohaldamata, allutades J.S katseajaks kontrollnõuetele. J.S on ühel korral juba juhtimisõigus ära võetud, mistõttu tuleb
Karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Menetluskulud 3 KrMS § 180 lg 1 alusel nõuab kohus süüdimõistetult sisse menetluskulud, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 5, 9 ja 10 kohaselt kaitsjatasu, kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu, sundraha ja postikulud. Kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu on taotlenud kaitsjatasu kriminaalasja kohtulikul arutamisel 1525.00 krooni (ettevalmistus 900.00 krooni ja kohtuistungile kulunud aega 2,5 tundi), lisaks 3 menetlustoimingut seonduvalt toimiku materjalide tutvustamisega summas 1260.00 krooni. Taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kriminaalasja mahukust ja sellele kulunud aega arvestades. Lisaks lisandub kohtueelsel uurimisel kinnitatud kaitsjatasu 630.00 krooni (420.00 krooni + suurendamine 50 % väljaspool tööaega teostatud õigusabi eest). Prokuröri poolt on kinnitatud Matti Reinsalu õigusabikulud 420.00 krooni ulatuses (1 menetlustoiming). Kõigile eelpoolnimetatud summadele lisandub käibemaks. Ingrid Niinemägi Kohtunik 4 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.