lg 2 p 4, 7, 8 järgi Lühimenetlus Prokurör Ülle Jaanhold Süüdistatav M.J Ik: xxx, venelane, EV kodanik, töökoht: puudub, elukoht: xxx tõkend – elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 09.01.2008, vabastatud 09.01.2008, so 1 päev Varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 5 korral:
lg.2 p.4, 7 järgi vangistus 8 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud Kaitsja Advokaat Kadi Mägi 1 RESOLUTSIOON 1. M.J süüdi tunnistada
lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda tähtajalise vangistusega 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta. 3.
lg 2 alusel, liites mõistetud ja ärakandmisele kuuluvale karistusele eelmise, so Harju Maakohtu 29.08.2006 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 8 kuud vangistust täies ulatuses, mõista liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud. 4.
lg 1 alusel lugeda mõistetud liitkaristusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg, so 09.01.2008, so 1 (üks) päev, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.
Kohtuistungil süüdistatav M.J seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on süüdistatava süü tõendatud ning süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud. Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud M.J-i süüd tunnistavaid ütlusi, kahtlustatavana ülekuulatud Rauf Mamedov'i ütlusi, kannatanute J K, ÜK, ON, S S ´i, A T , L T , D P ´i, K O ´i, SF´i ja M M ütlusi, tunnistajate A B ´i ja S i V ´i ütlusi, sündmuskohtade vaatlusprotokolle, asitõendite vaatlusprotokolle, fototabeleid, ütluste ja olustiku seostamise protokolle, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, mis on toime pandud grupis ja sissetungimisega. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat korduvalt karistatud varguse toimepanemise eest ja uute, käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritavate kuritegude toimepanemise ajaks ei olnud viimane karistus varguse toimepanemise eest kustunud, samuti süüdistatakse süüdistatavat kaheksa varguse toimepanemises. Seega on tegemist nii juriidilise kui faktilise korduvusega, mistõttu oli süüdistatav varguste toimepanemise ajal isikuks, kes on varem toime pannud varguse. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et nimetatud episoodides tekitas kannatanutele vargusega kahju M.J, kes seda ei ole ka eitanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanutele on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt M.J-ilt kannatanute kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks olevate varaliste kahjude tekkimine otseselt seotud süüdistatava M.J-i poolt toimepandud vargustega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varaline kahju kannatanutele. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahjude tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista M.J-ilt kannatanute kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll kirjutanud puhtsüdamlikke ülestunnistusi, kuid need on kõik 4 kirjutatud tema kinnipidamisel kui kohtueelsel menetlusel olid juba kahtlustatava kohta materjalid olemas. Kohus suhtub kohtuistungil avaldatud kahetsusse kriitiliselt, kuivõrd järjekindel varguste toimepanemine ja varalise kahju tekitamine kõrvalistele isikutele näitab ilmselgelt tegutsemise eesmärki, milleks on enese elatamine kõrvaliste isikute vara arvelt. Seega ei saa olla ka tegemist tõsiseltvõetava kahetsusega, mis võiks olla puhtsüdamlik.
lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud süüteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puudub süüdistataval legaalne sissetulek ning kohtuistungil väitis süüdistatav, et ta on asunud tööle katseajaga, kuid mitteametlikult. Seega ei ole ka seda väidet võimalik kontrollida, sest ta ei deklareeri oma tulusid ning puuduvad andmed tööandja ja sissetuleku kohta. Taolisi asjaolusid arvestades asub kohus seisukohale, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on täielikult välistatud, kuivõrd selleliigilise karistuse täitmine ei ole tagatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatav on toime pannud kaheksa vargust, millistest seitsmega tekitati varaline kahju ja üks vargus jäi katse staadiumi. Kannatanutele midagi tagastada polnud võimalik, sest süüdistatav oli jõudnud kogu varastatu nn võileivahinna eest maha müüa. Süüdistatav on isikuks, kes on varem korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud ning ta on järjekindlalt ja süstemaatiliselt jätkanud varavastaste kuritegude toimepanemist ning seda eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, kusjuures eelmise vangistuse täitmisele pööramata jätmise üheks olulisimaks tingimuseks oli see, et ta ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Arvestades süüdistatava süü suurust, tegude süstemaatilisust ja järjekindlust kuritegude toimepanemisel leiab kohus, et süüdistatavale ei saa karistust määrata ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Küll peab kohus võimalikuks määrata karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuivõrd keskmises määras karistuse mõistmine ei oleks ilmselgelt vastavuses süüdistatava süüga. Süüdistatava isikuandmeid arvestades ei pea kohus võimalikuks mõistetavat karistust süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata jätta, kuivõrd
lg 6 ja 74 lg 5 sätted välistavad selle ning pealsegi on süüdistatav oma käitumisega järjekindlalt ja usutavalt tõestanud, et ta ei sobi kriminaalhooldusele ning tema elatusallikad on aastate vältel tulenenud varavastaste kuritegude toimepanemisest ning järjekordse karistuse ärakandmise järgselt on ta jätkanud varavastaste kuritegude toimepanemist ka katseajal. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks ka karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kuivõrd süüdistatav on temale inkrimineeritud varavastased kuriteod toime pannud Harju Maakohtu 29.08.2006 otsusega määratud katseajal ja selle otsusega mõistetud vangistus 8 kuud on täies ulatuses ärakandmata, leiab kohus, et eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus tuleb
lg 2 ja 74 lg 5 sätete alusel täies ulatuses liita käesoleva otsusega mõistetavale karistusele ning mõistetud liitkaristus kuulub täies ulatuses reaalsele ärakandmisele. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.