1-07-3058\8

Ärakiri Kohtuasi nr 1-07-3058 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

1. 06.2008 Viru Maakohus koosseisus: Kohtunik TIIT KULLERKUPP Rahvakohtunikud Ellen Lossi, Jüri Eljas, Sekretär Aile Siil Tõlk Jelena Zubtsova juuresolekul, Prokurör Marge Voogma Kaitsja advokaat Anti Aasmaa osavõtul Arutas avalikul kohtuistungil
2. 08; 15.
3. 2007 ja
5. 2008 aastal Rakvere linnas kriminaalasja üldmenetluses P.R süüdistuses KarS § 113 järgi. Süüdistatav P.R , isikukood xxx, elukoht xxxx, xxxx, Varem kohtu poolt karistatud: 1) 09.01.1973 Rakvere raj. RK poolt ENSV KrK §139 lg2 p2,3 järgi 1 a 6k v/k; 2) 02.02.1979 Rakvere raj. RK poolt ENSV KrK §139 lg1 järgi 1 a 6k v/k; 3) 9.06.1994 Lääne-Viru MK poolt KrK §113 järgi 3k aresti ; 4) 11.01.1999 Lääne-Viru MK poolt KrK §107 lg1 järgi 4a v/k tingimisi 3a katseajaga. 5) 07.08.2002 Lääne-Viru MK poolt KrK § 149 järgi 30 p aresti. Tõkend- vahistamine alates
8. P.R-ile oli kohtueelsel menetlusel esitatud süüdistus KarS § 113 järgi selles, et tema, olles alkoholijoobes, 22.09.2006.a. õhtul ajavahemikul kella 16.30 kuni 19.20 xxxx korteris ühise alkoholipruukimise ajal tekkinud sõnavahetuse käigus lõi A F korduvalt noaga rindkeresse, tekitades A F eluohtliku ja surma põhjustanud kehavigastuse - rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava rindkerel südame vigastusega, millele järgnes massiivne sisemine verejooks ning kaks kõhu-ja rinnaõõnde mittetungivat vigastust, mis ei ole eluohtlikud. Kohtuistungil taotles prokurör P.R-i tegevuse ümberkvalifitseerimist KarS § 117 lg 1 järgi. P.R ennast tapmises süüdi ei tunnista. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et A.F oli tema töökaaslane. 22.09.2006.a. tarvitasid nad tööl koos alkoholi, hiljem läks ta A.F palvel viimast koju viima, A.F kutsel läks ta viimase korterisse õlut jooma. Nad istusid köögis ja jõid õlut, tema istus laua ääres ukse pool, F laua otsas rõduukse pool. Jutt läks ägedaks ja siis F lõi teda. Millega F lõi, seda ta ei näinud, arvab, et ehk oli F sama nuga käes, mida ta hiljem nägi. F lõi teda kaks korda järjest, teine löök tuli kohe peale esimest, tal tuli ninast ja silma pealt verd. Peale lööke ta tõusis, F tõusis ka ning vehkis paremas käes oleva noaga ta nina all ja rinna kohal, ta ei näinud millal F noa kätte võttis, see oli lauanuga millega nad olid pirukaid lõiganud. Ta haaras parema käega F paremast käest, s.o. käest, kus ta nuga hoidis, keeras F kätt nii, et viimane jäi seljaga tema poole, pani teise käe F ümber kõri ja väänas ta kätt, et nuga kätte saada aga ei saanud, lükkas samal ajal F eemale rõdu poole, mõtles, et lükkab ta rõdule ja saab ise minema. Kui ta F lükkas, kukkus nuga maha, ta lükkas F rõdule, pani rõduukse kinni, võttis maast noa, viskas kraanikaussi ja läks minema, kell oli siis u 18.30 Seda, et ta on F vigastusi tekitanud, sai ta teada alles uurija käest. Tema F verd ei näinud, oleks näinud, oleks kiirabi kutsunud. Ta ei näinud, kuidas oli nuga siis, kui ta väänas F kätt. Kui ta rõduukse kremooni sulges, ütles F et naine kohe tuleb ja laseb su välja, siis oled rahunenud. Tamsalus läks ta politseitöötaja V juurde, kuna viimast kodus polnud, rääkis talle telefoni teel, et on probleeme, V käskis kella üheksaks jaoskonda mina, aga ta jäi kodus magama. P.R väidab, et kõiki üksikasju ta ei märganud, ei jõudnudki märgata, kannatanu oli rüsina ajal seljaga tema rinna peal, tema vasak käsi oli ümber kannatanu kõri, parema käega väänas tema paremat kätt, mille haardes oli nuga. Tema arvates võis F haavad saada rüseluse käigus käe väänamisest või siis, kui ta lükkas F rõdu poole. Teised vigastused võis samuti saada nende maadlemise tagajärjel. Kohtus, vaadates sündmuskoha videosalvestist, väitis P.R, et kraanikausis pole seesama nuga, tema meelest oli nuga otsast sakiline, ta viskas noa mustade nõude peale kraanikaussi aga kraanikausis musti nõusid pole, on vaid nuga, tema poolt maast üles võetud nuga oli musta käepidemega ja tera otsast sakiline, noatera pikkus umbes 10 cm, juurvilja nuga, salvestisel on filmitud suuremat valet nuga. Kannatanu V A , A F abikaasa kohtus antud ütlustest nähtub, et sai juhtunust teada samal õhtul. Kui ta kell 19.40 koju jõudis tuli kiirabi talle vastu, mees oli veel kodus. P.R-i ta ei tunne. Kodus oli laual sakuska, pudel õlut, pudelist oli natuke joodud, kraanikausist olid nõud ära pestud ja nuga oli kraanikausis. Ta ei tea, millal nõud ära pesti, hommikul jäid pesemata nõud kraanikaussi. Kraanikausis oli nende suur kööginuga, mida nad kasutasid pidevalt. Kodus oli mees normaalne, ei ropendanud, skandaale ei olnud, teadis, et mees on vangis olnud. Mees ei rääkinud eriti oma vangis olekust, isegi tööl ei teatud seda. Kohtus vaadates asitõendiks olevat nuga, kinnitas kannatanu, et see nuga on pärit tema majapidamisest ja nad kasutasid seda pidevalt, kuna see oli kõige teravam. Ühtegi sakilist nuga neil kodus pole. Pesemata nõudest jäid kraanikaussi kohvikruusid, millest nad hommikul kohvi jõid, avaldab, et sündmuskoha fotodel on näha, et kruusid, mis jäid hommikul kraanikaussi pesemata, on nõuderestil. Soovib, et talle hüvitataks 2058 krooni matuseraha, ülejäänud osas on matusekulud hüvitatud sotsiaalabi poolt. Tunnistaja K Š kohtus antud ütlustest nähtub, et ta elab xxxx ja F oli tema naaber. Tema sündmuste toimumise kuupäeva enam täpselt ei mäleta, juhtus see õhtusel ajal eelmisel aastal. Kella 7-8 vahel ta kuulis kui A hõiskas lahtisest rõdu aknast väljas jooksvatele lastele, et lapsed, ma olen suremas, päästke mind. Ta võttis redeli oma hoovist, ajas redeli seina najale üles, ronis läbi suure toa akna F korterisse, läks läbi toa kööki. Köögis maas oli veri, astus sellest üle, et jõuda rõduukseni, kuna rõduukse ülemine haak oli suletud, avas selle, küsis kas abi on vaja, F vastas jaatavalt, ja läks kiirelt temast mööda tualetti. Ta küsis F , kas ta saab ise hakkama või vajab abi, F vastas tualetist, et ei saa ise hakkama, kutsuge kiirabi, uks oli praokil ja sealt paistis, et F istus potil ja sinna ta temast jäi, ta läks välja ja kutsus kiirabi. Korteri uksed olid lahti, ta väljus sealt kaudu, korterisse tagasi ta ei läinud ja hiljem sai teada, et F suri. F hüüdmisest kuni tema tuppa jõudmiseni kulus u 10 minutit, korteris oli ta u 2-3 minutit ja kiirabi tulekuni läks u 10 minutit. Ta väidab ei pannud tähele F mingit verd ega vigastusi. Tunnistaja T V , politseitöötaja kohtus antud ütlustest nähtub, et tunneb P.R-i sellest ajast kui töötas Tamsalus konstaablina. Eelmisel aastal, kui see lugu juhtus, oli ta 7-8 ajal õhtul tööl, helistas tütar ja ütles, et keegi mees tuli ukse taha, on verine ja tahab rääkida. Tütar ütles, et mehel on kulm ja rinnaesine verised ja mees tuli autoga, rääkis selle mehega telefoniga ja mees ütles, et ta on P.R ja tal on probleeme, mille peale tema ütles, et saame kell 9 õhtul jaoskonnas kokku. P.R ei öelnud, mis juhtunud on. Häälest oli aru saada, et ärevil ta oli, ka joobest oli aru saada. Tamsalu konstaablipunkti P.R õhtul ei tulnud, helistamine võis olla kell 19.
9. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja tehnilise uuringu protokollist ja fototabelitest nähtub, et xxxx leiti vereplekid korteriukse lukukeele kohalt, vahekoridoris põrandal meesterahva laip jalgadega välisukse suunas, rindkerel kolm haava, näol kuivanud veri, ninal haav, vasakul meelekohal verine täke. WC-s verejäljed seintel, põrandavaibal, paberihoidjal. Köögis kraanikausis musta käepidemega nuga, mille teral veremäärdumised, kraanikausi serval köögirätik, millel verine määrdumus. Laua ääres oleval toolil ja radiaatoril veretäpid. Põrandal lauajala juures verine määrdumus. Rõduukse avamisel ukse allosas näha (nirena) verist määrdumust, rõduaken avatud, aknalaud, iste akna all ja sein verine, põrandal avatud akna all vereklombid. Sündmuskohalt võeti kaasa köögi kraanikausis olev nuga. Surnu kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nr 342 ja täiendavast surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktist nr 12/342-2006 nähtub, et kiirabi sai väljakutse 22.09.2006 kell 19.12, kohal 19.26, patsient lamab koridoris põrandal, noahaavad südames, põrandal palju verd, üksikud hingamiskrambid, mis kohe lakkasid. Haav nr 1 asetseb vasakul pool rindkere eespinnal, haavakanali suund vasakult paremale, veidi alt üles, pikkus 8,5 cm. Haav nr 2 asetseb vasakul pool rindkere eespinnal, haavakanali suund eest taha, pikkus vasakult paremale, veidi alt üles, haavakanali pikkus 6 cm. Haav nr 3 asetseb mõõkjätke juures, haavakanali suund vasakult paremale, pikkus 5 cm. Haav nr 4 paikneb ninaseljal, nürinurkse kujuga, kiirte pikkusega 1 cm ja 1,4 cm. A.F surma põhjuseks oli rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav rindkerel südame vigastusega, millele järgnes massiivne sisemine verejooks. Teised kaks kõhu-ja rinnaõõnde mittetungivat vigastust ei ole eluohtlikud. Peale südant vigastava haava tekitamist võis kannatanu A.F lühikese ajavahemiku (loetud minutite) jooksul sooritada rea sihipäraseid aktiivseid tegevusi, nagu näiteks liikuda, rääkida, appi hüüda jne ja surm saabus lühikese ajavahemiku (loetud minutite) jooksul pärast vigastuste saamist. A.F vigastused tekitati kolme löögi tagajärjel, mida tõestavad kolme haava ja kolme haavakanali olemasolu. Vigastusi tekitanud noatera siseneva osa maksimaalne laius oli mitte rohkem kui 5,7 cm ja lõiketera pikkus mitte vähem kui 6 cm. Sündmuskohalt äravõetud noa tera pikkus on 20 cm, tera laius käepideme alguses 2,5 cm, keskosas 2,2 cm, lõikeserva kumerdumise kõrgusel 1,5 cm. Veretaolisi määrdumisi välisel vaatlusel ei sedastatud. Ekspert väidab, et ei ole võimalik esitada arvamust, kas A.Fominile tekitatud kehavigastused võisid olla tekitatud ekspertiisiks esitatud noaga. Aktis märgitakse, et A.F surnukeha verest leiti etüülalkoholi 2,38 promilli mis elavatel isikutel vastab keskmisele alkoholijoobele. Täiendavas ekspertiisiaktis on ekspert andnud arvamuse, et A.F nahahaavade paiknevus, haavakanalite suund ja pikkus välistavad nende tekitamise P.R-i poolt kirjeldatud viisil P.R-i patsiendikaardist nähtub, et arstid on teda üle vaadanud 23.09.2006 ja tal diagnoositi peapõrutus, parema kulmu marrastus, parema peopesa marrastused. Kohus leiab, et kohtuistungil ei leidnud tõendamist KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu olemasolu P.R-i tegevuses ning prokuröri taotlus P.R-i poolt toimepandu ümberkvalifitseerimiseks KarS § 117 lg1 järgi on põhjendatud. Kahtlustatav P.R tunnistab oma süüd rüselemises ja ta möönab, et F noa käest äraväänamise käigus võis ta A F viimase surma põhjustanud vigastused tekitada, ta väidab, et vägivalda kasutama ajendas teda F käitumine ja tappa ta viimast ei tahtnud, samuti ei saanud ta aru, et F tõsiselt viga sai ja lootis, et abi jõuab F õigeaegselt, eeldades, et tegemist ei ole eluohtlike vigastustega. Kohtu arvates pole kriminaalmenetluses usaldusväärselt kindlaks tehtud, millise noaga A.F vigastused tekitati. Ka ekspertiisi aktis märgitakse, et pole võimalik esitada arvamust, kas vigastused tekitati ekspertiisiks esitatud noaga. Eksperdi antud vigastuste põhjustamiseks kasutatud võimaliku noa kirjeldus vastab nii asitõendiks tunnistatud ja eksperdi käsutuses olnud noale millel eksperet veretaolist määrdumust ei sedastanud kui ka P.R-i poolt kirjeldatud oluliselt väiksemale noale. Kriminaalmenetluses väljaselgitamata asjaolule viitab ka P.R-i väide, et ta viskas noa kraanikaussi mustade nõude peale, sündmuskoha videosalvestusest ja sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotolt nähtuvalt on seal aga teistsugune ja suurem nuga, pole aga musti nõusid ega P.R-i poolt kirjeldatud nuga. Arvestades asjaolu, et vastuolu kraanikausis olnud esemete osas on kinnitanud ka kannatanu V.Aleksejeva, leiab kohus, et lahendades kahtlused süüdistatava kasuks tuleb lugeda tõendatuks, et vigastused tekitati P.R-i poolt kirjeldatud noaga. Analüüsides P.R-i ütlusi ja kohtuarstliku ekspertiisi akti kui olulisemaid tõendeid leiab kohus, et P.R-i ütlused toimunud rüseluse ja vigastuste tekkimise võimaliku mehhanismi kohta on usaldusväärsed. Ekspert on küll kinnitanud, et P.R-i poolt kirjeldatud viisil polnud võimalik vigastusi tekitada, kuid samas pole ekspert sellist arvamust usaldusväärselt põhjendanud. Kohtu arvates oleks P.R-i kirjeldatud rüseluse ( A.F on seljaga vastu P.R-i kõhtu, nuga on üheaegselt mõlema mehe haardes ja liigub rüseluse, P.R-i poolt A.F käe väänamise ja tõukamise ajal A.F kõhu ja rinna piirkonnas) käigus vigastuste tekitamine olnud võimatu või vähetõenäoline eksperdi käsutuses olnud suurema noaga (üldpikkus 33cm tera pikkus 20 cm), samas oleks see aga olnud teostatav P.R-i poolt kirjeldatud juurviljanoaga (tera pikkus 10 cm). On ilmne, et kahe nii erineva suurusega noa puhul oleks vigastuse tekitamise võimalused olnud erinevad. Kuna ekspert pole nimetatud erinevatele võimalustele tähelepanu pööranud ei loe kohus eksperdi arvamust selles küsimuses usaldusväärseks. Tapmine on suvalise teokirjeldusega kuriteokoosseis, see tähendab, et selle toimepanemine on võimalik mistahes teoga, mille isik toime pani ja mis on surma kui tagajärjega põhjuslikus seoses. Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Kohus leiab, et P.R-i enda ütluste ja kohtuarstliku ekspertiisi aktiga on tõendamist leidnud A.F surma põhjustamine P.R-i poolt ja seega on ta oma tegevusega täitnud nii tapmise kui ka surma ettevaatamatu põhjustamise objektiivse süüteokoosseisu, põhjuslik seos P.R-i käitumise ja saabunud tagajärje, s.o A. F surma vahel on olemas - tegemist oli kannatanu surma vältimatu eeldusega. Otsustamaks, kas tema tegu tuleb kvalifitseerida tahtliku tapmise või surma ettevaatamatu põhjustamisena on vaja kindlaks teha kumma süüteo subjektiivne koosseis antud juhul esineb. Kaudset tahtlust ja kergemeelsuse vormis ettevaatamatust tuleb piiritleda subjektiivse külje voluntatiivse elemendi abil. Mõlemal juhul tunneb isik ära enda käitumises sisalduva ohtlikkuse, kuid erinev on suhtumine võimalikku tagajärge. Kaudse tahtluse korral kiidab isik võimaliku tagajärje heaks, st soostub tema saabumisega. Ettevaatamatuse korral loodab isik tagajärje mittesaabumisele. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab aga olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Seega tuleb kaudse tahtluse ja ettevaatamatuse piiritlemisel esmalt tuvastada, kas isik kujutas endale üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost oma teo ja saabuva tagajärje vahel. Jaatava vastuse korral tuleb seejärel lahendada küsimus, kas ta kiitis tagajärje heaks (seda mööndes) või lootis seda vältida. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-128-06 rõhutatakse samuti, et isiku käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang tuleb lahendada tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu. Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades. Iseäranis tuleb arvestada seda, et kaudse tahtluse ja kergemeelsuse korral on subjektiivse külje intellektuaalne moment kokkulangev, st vältimatult tuleb eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisel analüüsida, kas kehavigastuse tekitamisel möönis teo toimepanija kannatanu surma saabumist enda tegevuse tulemina või lootis, et see ei saabu. Isegi siis, kui on tuvastatud, et isik sai täiel määral aru enda teo ohtlikkusest, ei tähenda see automaatselt, et isik oleks arvestanud võimaliku raske tagajärje saabumisega ning sellega sisimas ka nõustunud. Ka väliselt eluohtliku teo toimepanemise korral on seega arvestatav argument, et tegelikkuses lootis teo toimepanija võimalikuna äratuntud tagajärge vältida. Lootus, et selline tagajärg - konkreetne ja vahetu oht elule, mis on lähedal võimalikule surmale - ei saabu, peab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusest tulenevalt olema aga isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Ülaltoodut silmas pidades P.R-i tegevust hinnates leiab kohus, et viimane ei nõustunud raske tagajärje saabumisega ja lootis, et tema tegevuse tulemina A.F surm ei saabu. P.R-i ja A.F rüselus toimus olukorras kus mõlemad olid liikumises, A.F oli P.R-i poole seljaga ja P.R ei näinud kas ja kuhu nuga kannatanut tabas, seega polnud ta teadlik tekitatud vigastuste raskusest, ta ei näinud, kui sügavale nuga tungis ega saanud kannatanut rõdule lükates aru, et olukord on tõsine, sest ka verd ta ei näinud. Seega arvestas P.R küll võimaliku raske tagajärje saabumise võimalikkusega sellise eluohtliku rüselemise käigus, kuid lootis, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes, mis on ka usutav teospetsiifikat silmas pidades. P.R-i käitumise subjektiivset külge iseloomustab seega ettevaatamatus kergemeelsuse vormis, see tähendab, et ta võis ja pidi ette nägema kannatanu surma saabumise võimalikkust, kuid tähelepanematuse tõttu lootis seda vältida. P.R-i ütlused selle kohta, et ta A.F vigastusi ei märganud ja võimalikke vigastusi tõsisteks ei pidanud on usutavad ka seetõttu, et ka u 15 minutit hiljem sündmuskohal olnud tunnistaja K.Š ei märganud kannatanul verd ega väliseid vigastusi, samuti seetõttu, et vaatamata eksperdi arvamusele surma saabumise kohta loetud minutite jooksul nägi K.Š kannatanut iseseisvalt rõdult tualettruumi minemas ja A.F suri alles kiirabitöötajate juuresolekul kes saabusid sündmuskohale mitte varem, kui 25 minutit peale vigastuste tekitamist. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtuvad vigastused A.F näol võisid eksperdiarvamuse kohaselt tekkida ka kukkumise tagajärjel. Arvestades asjaolu, et K.Š jäi A.F tualettruumi ja hiljem leiti ta vahekoridori põrandalt võisid need vigastused tekkida A.F liikumise käigus pärast K.Š lahkumist. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks KarS § 117 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu esinemise P.R-i tegevuses, tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätteid, asjaolu, et kuritegu on toime pandud ettevaatamatuse raskema liigi- kergemeelsusega. P.R-i vastutust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. P.R on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral. Kohus leiab, et arvestades P.R-i süü suurust, tema poolt toimepandud kuriteo raskust, tema isikut, samuti vajadust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, tuleb tema puhul kohaldada reaalset vangistust sanktsiooni ülemmääras. Kannatanu V A poolt A.F matusekulude hüvitamiseks esitatud tsiviilhagi summas 2058 krooni on põhjendatud ja kuulub P.R-ilt väljamõistmisele. Kohus ei pea võimalikuks rahuldada kaitsja taotlust osa menetluskulude riigi kanda jätmise osas. P.R on töövõimeline isik ja kohtu arvates puuduvad KrMS § 180 lg 3 nimetatud asjaolud, mis võimaldaksid taotlust rahuldada. Otsuse resolutiivosa koostamisel on ekslikult jäänud märkimata P.R-i süüditunnistamine KarS § 117 lg 1 järgi (puudub viide lg 1-le), otsuse tervikteksti koostamisel kohus parandab selle ebatäpsuse. Juhindudes KrMS §179, §180, § 311, §313, §315 kohus Otsustas: P.R süüdi tunnistada KarS§ 117 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise aja alguseks lugeda 23.09.
10. Tõkend-vahistamine P.R-i suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista välja P.R-ilt kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks tsiviilhagi katteks: V A ( xxxx) kasuks 2058,00 (kaks tuhat viiskümmend kaheksa,00) krooni. Välja mõista P.R-ilt kohtukulud: 1) väljamakstud kaitsjatasu kohtueelses menetluses advokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest 3859,20 ( kolm tuhat kaheksasada viiskümmend üheksa, 20 sh käibemaks 18%) krooni 3) kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 6800,00 ( kuus tuhat kaheksasada,00) krooni 4) väljamaksmisele kuuluv kaitsjatasu kohtumenetluses advokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest 22 493,16 ( kakskümmend kaks tuhat nelisada üheksakümmend kolm, 16 sh käibemaks 18%) krooni 5) toimiku paljundamise kulu kokku 79,90 (seitsekümmend üheksa, 90) krooni 6) sundraha 6525,00 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis, 00) krooni riigituludesse. Tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas arveldusarvele nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: P.R , 1-07- 3058 kohtukulu; P.R , 1-07-3058 sundraha. Kohtukulu ja sundraha tasuda 30 (kolmkümmend) päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid- nuga, käterätik ja A. F riided (asuvad kriminaalasja juures) hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult 7 (seitse) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult 15 (viisteist ) päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättesaamisest. Kohtunik Rahvakohtunikud Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ /allkiri/ T.Kullerkupp E. Lossi, J.Eljas I.Golubev Viru Ringkonnakohus 08.10.2008.a otsustas: Jätta Viru Maakohtu 11.06.2008 otsus P.R süüdimõistmises KarS § 117 lg 1 järgi muutmata, apellatsioonid rahuldamata. Kohtuotsus jõustus
11. detsembril 2008.a Riigikohtu kirminaalkolleegiumi kohtumäärusega. №oremreferent I.Golubev