1-05-1028\1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

1. jaanuaril 2006.a. 1-05-1028 Harju Maakohtu kohtunik Külli Iisop vaatas läbi Tallinnas Tartu mnt. 85 käskmenetluse korras kriminaalasja materjalid H.R süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi. Süüdistatav H.R - isikukood xxx, Eesti kodanik, keskeriharidusega, töötab santehnikuna , elukoht: xxx; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon. H.R isikuna, kes sai ajavahemikul 27.01.- 04.02.2005 Viimsis Xxx asuvas korteris S N käest sularaha summas 4 000 krooni remondimaterjali ostmiseks, jättis materjalid ostmata, raha omanikule tagastamata ning pööras sellega talle usaldatud sularaha ebaseaduslikult enda kasuks. Sellega pani H.R toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. tema valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise. Kohtu järeldused. Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine KarS § 201 lg 1 järgi. Toimikus olevate kirjalike tõenditega (kannatanu S. N ütlustega, tunnistaja A G ütlustega; samuti kahtlustatava H.R enda ütlustega) on tõendatud H.R süü selle kuriteo toimepanemises. Tegemist on teise astme kuriteoga ning tõendamiseseme asjaolud on selged. Selle kuriteoga on tekitatud kannatanule varalist kahju 4 000 krooni Kohus nõustub prokuröri taotletud karistuse määraga, s.o. rahaline karistus 30 päevamäära ehk 1 500 krooni (lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni) . Käskmenetlust on võimalik kohaldada vaid siis, kui prokurör peab võimalikuks põhikaristusena rahalise karistuse, mitte aga vangistuse kohaldamist. Oma süüd on H.R kahetsenud ning ning kinnitanud, et soovib lähiajal kannatanule ära maksta 4 000 krooni. Puhtsüdamlik kahetsus on tema karistust kergendav asjaolu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et H.R-ile rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele. Põhjendatud on kannatanu tsiviilhagi summas 4 00 krooni, kahtlustatav sellele vastuväiteid esitanud ei ole ja see summa tuleb süüdlaselt välja mõista. Rahalist karistust on võimalik mõista 30 kuni 500 päevamäära. Prokurör on taotlenud rahalise karistuse kohaldamist alammääras s. o. 30 päevamäära. Kohus nõustub sellega, sest H.R süü ei ole suur ning varem on ta kriminaalkorras karistamata. Rahalise karistuse maksmata jätmisel võidakse see KarS § 70 kohaselt kohtumääruse alusel asendada vangistusega. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9; § 180 alusel tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-st 254, kohus otsustas:
2. Süüdi tunnistada H.R KarS § 201 lg 1 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 30 päevamäära, mis miinimumpäevamäärast (50 krooni) lähtudes on 1 500 (üks tuhat viissada) krooni (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034796011 Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, mõlema arve puhul viitenumber 4100064939; ära märkida kriminaalasja number ja süüdimõistetu nimi).
3. Välja mõista H.R-ilt kuriteoga tekitatud kahju katteks 4 000 (neli tuhat) krooni S N kasuks.
4. Välja mõista H.R-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 035 (neli tuhat kolmkümmend viis) krooni; määratud kaitsjale makstud tasu 424,80 kr (nelisada kakskümmend neli krooni ja 80 senti). Süüdistataval on õigus taotleda Harju Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsus jõustub, kui taotlust selle tähtaja jooksul ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras. Kohtunik