KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Väärteoasja number 4-11-1050 (2390.11.000256) Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill 2011.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuväline menetleja Lääne Prefektuuri Kärdla konstaablijaoskonna ülemkonstaabel Mihkel Karjamaa Väärteo asi G.N-i väärtegu süüdistuses järgi Asja läbivaatamise kuupäev
- aprill 2011.a Menetlusalune isik G.N – sündinud xxx *, *, * kodanik, IK xxx,*, ülalpeetavaid *, *haridus, *, elukoht *, varem karistatud vastavalt õiendile. RESOLUTSIOON
- G.N KarS § 276 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistuseks arest kuus
(6)päeva.
- Otsuse täitmine teha ülesandeks Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Kärdla konstaablijaoskonnale, kohustades arestikambris kohtade vabanemisel kindlustama G.N aresti kandmise hiljemalt
- aprilliks
- a. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu, teatades 7 päeva jooksul kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 15 päeva jooksul põhjendatud apellatsioonkaebuse kohtuotsusega tutvumiseks kättesaadavast päevast. KarS § 276 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Lääne Prefektuuri piirkonnapolitseinik Mihkel Karjamaa on koostanud G.N-i kohta väärteoprotokolli selles, et tema, olles alkoholijoobes 1,70 mg/l, helistas
- märtsil 2011.a ajavahemikul kell 00.00 kuni 12.00 65-l korral numbrile 110 ja ajavahemikul
- märtsist kell 20.10 kuni
- märtsini
- a. kell 10.17 22-l korral numbrile
- Oma kõnedega häiris ta politsei juhtimiskeskuse ja häirekeskuse tööd. Eiras tahtlikult patrullpolitseiniku Lydia Minajeva poolt
- märtsil kell 02.10 antud seaduslikku korraldust põhjendamatute kõnede lõpetamiseks, jätkates politsei juhtimiskeskuse ja häirekeskuse töö segamist, pannes seega toime KarS § 276 järgi kvalifitseeritava väärteo. G.N tunnistab ennast täielikult süüdi ja kahetseb puhtsüdamlikult. Ta oli eelmisel õhtul Käina poest vähemalt kolm liitrit kanget õlut toonud, sest
- märtsil oli tal sünnipäev. Kuna tal sõpru ja sugulasi külla tulemas ei olnud, hakkas tal üksi igav ja ta tahtis kellegagi rääkida. Ta oli tütrele Itaaliasse helistades kõnekaardi tühjaks rääkinud ning seetõttu oli võimalik helistada ainult hädaabinumbritele. Seega helistaski ta politseisse ja häirekeskusse, kuigi teadis, et seda ilma põhjuseta teha ei tohi, sest on varemgi selliste tegude eest karistada saanud. Vahepeal tekkisid tal isegi suitsiidimõtted, et mis elu see selline on. Saab aru, et käitus valesti ning tema helistamise ajal oleks võinud mõni tõeliselt hädas olev isik abita jääda. Tööl ta ei käi ja teenistust ei ole ning on nõus aresti kandma. Kohtuvälise menetleja ütluste kohaselt on G.N-iga pidevalt pahandusi olnud ja osa trahve on tasumata, mistõttu tuleks teda karistada arestiga. Seekord oli ta jällegi tugevas alkoholijoobes ning ei suutnud oma käitumisest endale aru anda. Ta on varemgi ilma põhjuseta operatiivnumbritele helistanud ja selle eest ka karistada saanud. Enne kui politseipatrull G.N-i juurde sõitis, helistas patrullpolitseinik talle ning palus helistamise lõpetada, kuid viimane seda ei teinud. Seetõttu tuli ta pärast joobeastme tuvastamist kainenema toimetada. Selline pidev asjatu helistamine häiris tõsiselt nii politsei juhtimiskeskuse kui häirekeskuse tööd ja oleks võinud mõnele tõeliselt hädas olijale saatuslikuks saada. G.N on karistuse igati ära teeninud. Tööd ja teenistust G.N ei ole ning seetõttu pole rahatrahvil temale mingit mõju ega mõtet ja teda tuleks karistada arestiga. Kohus, vaaginud kõiki asjaolusid, leiab, et G.N on süüdi KarS § 276 järgi ning teda tuleb karistada arestiga. Tal on pidevalt raskusi õiguskorrast kinnipidamisega. Varasemast on tal veel trahvid tasumata ja uut trahvi ta seetõttu ilmselt tasuda ei suuda. Vastutust raskendavad asjaolud tema käitumises puuduvad. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Ta oli eelmisel õhtul Käina poest vähemalt kolm liitrit kanget õlut toonud, sest
- märtsil oli tal sünnipäev. Kuna tal sõpru ja sugulasi külla tulemas ei olnud, hakkas tal üksi igav ja ta tahtis kellegagi rääkida. Ta oli tütrele Itaaliasse helistades kõnekaardi tühjaks rääkinud ning seetõttu oli võimalik helistada ainult hädaabinumbritele. Seega helistaski ta politseisse ja häirekeskusse, kuigi teadis, et seda ilma põhjuseta teha ei tohi, sest on varemgi selliste tegude eest karistada saanud Enne kui politseipatrull G.N-i juurde sõitis, helistas patrullpolitseinik talle ning palus helistamise lõpetada, kuid viimane seda ei teinud. Seetõttu tuli ta pärast joobeastme tuvastamist kainenema toimetada. Selline pidev asjatu helistamine häiris tõsiselt nii politsei juhtimiskeskuse kui häirekeskuse tööd ja oleks võinud mõnele tõeliselt hädas olijale saatuslikuks saada. Kaine peaga saab ta oma tegudest väga hästi aru ja hindab neid adekvaatselt. Ta on oma käitumisega karistuse igati ära teeninud, kui see ei pea olema pikaajaline, sest ükski karistus teda ümber ei muuda kui ta end ise käsile ei võta. Aresti kandmise otsuse täitmine tuleb teha ülesandeks konstaablijaoskonnale. Lääne Prefektuuri Kärdla Arvestades eeltoodut ja juhindudes V™S §-dest 107-111 ja 113, mõistab maakohus G.N-i KarS § 276 järgi süüdi. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik Apellatsioonkaebust esitada: ………………………………… soovin /ei soovi ………….. kuupäev …………….. allkiri
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.