lg 2 p 1; § 209 lg 2 p 1, 2; § 345 lg 1 ja § 320 lg 1 järgi lühimenetluses Harju Maakohtu otsus 29.september 2010.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav J.P Prokurör Hendrik Kaing Süüdistatav J.P (ankeetandmed otsuses,) Kaitsja RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Harju Maakohtu Adv. Andrus Repnau Harju Maakohtu otsus 29.septembrist 2010.a. J.P suhtes jätta sisuliselt muutmata, kuid teha selle resolutiivosas täpsustus, mis ei halvenda J.P olukorda ja nimelt , lugeda ärakandmisele kuuluvast karistusest kantuks täiendavalt maakohtu otsuses näidatud kuupäevadele veel 29.09.2010.a., s.o. 1 päev ja ärakandmisele kuuluvaks alates karistuse kandmisele asumisest 10 (kümme) kuud ja 1(üks) päev. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada 2 kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas 29.septembri 2010.a. kohtuotsusega 1) J.P süüdi tunnistada
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 2) J.P süüdi tunnistada
lg 2 p 1, 2 ja § 345 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõista temale
3) J.P süüdi tunnistada
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud. 4)
lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima üksikkaristusega, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat. 5) KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada J.P-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat. 6)
lg 1 ja § 64 alusel lugeda eelmise, so Harju Maakohtu 02.02.2010 otsusega mõistetud ja ärakandmisele kuulunud karistus, so tähtajaline vangistus 7 kuud ja 27 päeva kaetuks käesoleva otsusega mõistetud raskema karistusega, lugedes liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat. 7)
lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, lugedes liitkaristusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so 07.08.2008 kuni 08.08.2008, 24.01.2009, so kokku kolm päeva ja alates 01.09.2009 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni, so 1 (üks) aasta ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva, kokku 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 2 (kaks) päeva, lugedes seisuga 29.09.2010 ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud ja 2 (kaks) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates J.P karistuse kandmisele asumisest. 3 J.P mõisteti süüdi kahes
I. B. suhtes ja 2008.a. K. OÜ suhtes, millega tekitati kannatanutele varalist kahju vastavalt siis 13000 krooni ja 425 000 krooni.
lg 2 p 1, 2 mõisteti J.P süüdi 18 kelmuse episoodis , millistega tekitas varalist kahju - J. D.’le 300 000 krooni. - O. G. 133 870 krooni. - V. R. 100 134 krooni - S. AS-le 765 820 krooni - A. K. 372 000 krooni - M.S. 25 000 krooni - P. D. 43 774 krooni. - R. Š. 2655 krooni. - OÜ A. 13 148 krooni - I. Š. 10 980 krooni - J. S. 7500 krooni - J. T. 1325 krooni - AS-le E. 34 060 krooni - V. M. 4000 krooni - A. L. 158 000 krooni - A.K. ja M.S. 4100 krooni. - OÜ-le C. 8000 krooni. - OÜ T. arvelt varalist kasu 33 864,40 krooni.
prg. 345 lg 1 järgi mõisteti J.P süüdi selles ,et ta kasutas hotellis vahearve tasumise tõendamiseks võltsitud maksekorraldust.
prg. 320 lg 1 järgi mõisteti M.Tšitšajev süüdi selles, et ta andis kahel korral kannatanuna valeütlusi selle kohta, et temale tungiti kallale ja rööviti tema vara. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatava J.P kaitsja adv. A.Repnau vaidlustab esitatud apellatsioonis maakohtu otsust J.P-le mõistetud karistuse osas ja taotleb tingimusliku karistuse kohaldamist või vangistuse asendamist ÜKT-ga. Apellant leiab , et Harju Maakohus on küll eraldi kaalunud karistusliike kõikide kuritegude osas ja leidnud, et J.P tuleb karistada vangistusega, kuid jätnud samas kaalutlemata vangistuse mõistmise võimaluse tingimisi. Apellant märgib, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena 4 prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Apellant on seisukohal , et kohtul olid olemas süüdlase isikut iseloomustavad andmed, mis võimaldanuks kaaluda vangistuse ebaotstarbekust ja karistuse mõistmist tingimisi. J.P on oma süüd tunnistanud, kahetsenud ja andnud ka puhtsüdamlikke ütlusi abistamaks nii kohtueelset kui ka kohtulikku uurimist. J.P on perekonnainimene, tema ülalpidamisel on ka väike 8 kuu vanune laps. Mõistes J.P-le lõpliku karistuse
ja 65 lg 1 alusel jättis kohus tähelepanuta , et J.P tuleb lugeda isikuks , keda kohus esmakordselt kriminaalkorras karistab. Seega tuli teda lugeda varem karistamata isikuks. J.P on süüdi mõistetud teise astme kuritegude toimepanemise eest. Ta on mõistetud karistusest ära kandnud üle poole karistusaja, mistõttu tema suhtes võib juba kohaldada vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist
Kuna J.P oli vangistuses viibides käitunud korralikult ja kinnipidamiskoha režiimi ei rikkunud , esitati ta ka Harju Maakohtule tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Harju Maakohus vaadanud need materjalid läbi 29.septembril k.a. otsustas need tagastada, kuna samal päeval kuulutatakse välja kohtuotsus kriminaalasjas 1-10-
prg. 67 kommentaarile. Selline arvestus on kohtukolleegiumi seisukohast ebaõige. Teatavasti ei ole seaduse kommentaaril sellist jõudu nagu seadusel või seaduse kohaldamise küsimuse tehtud Riigikohtu otsusel. Kuidas arvestatakse vabaduse võtmisel vangistuse päevi, selle kohta on Riigikohus oma seisukoha välja öelnud juba oma eelmise sajandi lõpuaastatel tehtud otsustes 3-1-1-46-97 22.04.1997.a. ja korranud seda korduvalt ( nr.3-1-1-69-97 10.juunist 1997.a.; 31-1-55-97 13.05.1997.a.) ning kohaldanud seda ka jätkuvalt näiteks 17.juuni 2002.a. kohtuotsuses nr. 3-1-3-5-02. Ehk siis Riigikohus on üheselt väljendanud seisukoha, et vangistuse päevade arvestamisel ei ole mõõtühikuks mitte astroloogiline päev vaid kalendripäev. See tähendab seda, et, kui vangla poolt teostatava arvestuse kohaselt saab 1 päev vangistust kantuks alles järgmisel kuupäeval, siis Riigikohtu seisukohast lähtudes saab 1 päev kantuks selle kuupäeva lõppedes, mil isik vahi alla võeti või karistust kandma asus. Ehk siis vangla arvestusmeetodi järgi ei saaks üldse lugeda kantud karistuse hulka päeva, mil isik näiteks peetakse sündmuskohal kinni varahommikul ja vabastatakse hilisõhtul e. samal kuupäeval. Tuleb tõdeda, et käesolevas kriminaalasjas on J.P arvestatud kantud karistuse hulka 1 päev, mil ta oli kinnipeetud, s.o. 24.01.2009.a. Kohtukolleegium peab siinjuures veel vajalikuks märkida, et samas küsimuses on 2007.a. mai kuus pöördunud õiguskantsler justiitsministri poole soovitusega õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks (http://www.oiguskantsler.ee/public/resources/editor/File/08_Soovitus_Justiitsmin isteeriumile__igusp_rasuse_ja_hea_halduse_tava_j_rgimiseks__mai_2007.pdf kättesaadav Õiguskantsleri koduleheküljel ) ja juhtinud ministri tähelepanu sellele, et vanglad ei arvesta karistuse tähtaegu õigesti ja et 1.09.2006.a. algava 5-kuuline karistus ei saa lõppeda 1.02.2007.a. Kohtukolleegium on samuti seisukohal, et kui vangistusena mõistetud karistusmäär algab kinnipidamise momendist ja kuudes ning aastates mõistetud karistuste puhul on samuti mõõtühikuks vastavalt kalendrikuu ja kalendriaasta ( kirjas ka
prg.67 kommentaaris), siis on selge üks – ühes kalendrikuus ei ole kahte ühesuguse numbriga kuupäeva ja ühes kalendriaastas ei ole ühesugust kuupäeva. See on tuvastatav pilguheiduga kalendrile ja seda ei pea eraldi kellelegi tõendama. Seega peab ühekuuline tähtaeg lõppema järgmisel kuul üks päev enne sama numbriga kuupäeva saabumist, mida kannab karistuse kandmise alguskuupäev e. antud juhul sai J.P 7 kuud täis 1.septembril 2010.a., mitte 2.09.2010.a. ja edasi päevade kaupa lugedes lõpeb 27 päeva 28.09.2010.a. Nagu nähtub Riigipiiri seaduse, karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu 185 SE seletuskirjast on muudatusettepanek KrMS prg. 171 lg 2 täiendamiseks teise lausega tinginud just eelviidatud õiguskantsleri poolne tähelepanu juhtimine valitsenud ebaõigele ja ebaselgele olukorrale. Ebaõige arvestusmeetod kehtib aga käesoleva ajani. Kõike eeltoodut arvestades asub kohtukolleegium seisukohale, et J.P 7 poolt 29.09.2010.a. vanglas oldud päev tuleb arvestada juba vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegude eest mõistetud karistusest kantuks. Kohtukolleegiumi seisukohta kinnitab ka Riigikohtu otsus nr.3-1-1-102-01 p.6.2. 4. Kohtukolleegium leiab, et sisuliselt ei muuda asjaolu, et vaidlustatud kohtuotsuse tegemise ajaks oli M.Tšitšajevil eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus täielikult ära kantud tema lõplikku olukorda, sest hiljem tuvastatud kuritegude konkurentsi korral kohaldatakse
prg. 65 lg 1 sätteid ja seega ka
prg. 64 lg-s 1 loetletud põhimõtteid ka juhtudel, kui eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus on täielikult kantud. 5. Kuritegude hiljem tuvastatud konkurentsi kuuluvate kohtuotsustega on M.Tšitšajev mõistetud kokku 22 kelmuse episoodis, kahes omastamise episoodis, kolmes võltsitud dokumendi kasutamise ja ühes dokumendi võltsimise ning kahel korral teadvalt valeütluste andmises. Nende kuritegude eest on J.P-le ärakandmisele mõistetud karistuseks sisuliselt kokku 1 aasta 11 kuud ja 6 päeva. Selline karistusmäär tuleb, kui liita kokku juba J.P poolt reaalselt ärakantud karistus ja maakohtu otsusega ärakandmisele kuuluv karistus, millest arvata veel maha 29.09.2010.a. Kohtukolleegium märgib, et maakohus on ärakandmisele kuuluva karistuse arvutamisel eksinud sisuliselt 26 päeva süüdistatava kasuks. Seda kinnitab aritmeetiline tehe, kui liita kokku kantuks loetud 1 aasta 1 kuu ja 2 päeva ning ärakandmisele kuuluv 10 kuud ja 2 päeva. Kui arvestada maha kahest aastast 1 aasta 1 kuu ja 2 päeva oleks pidanud tegelikult jääma 10 kuud ja 28 päeva. Kohtukolleegium leiab, et seda otsuses tehtud arvutusviga ei saa parandada kuna see halvendab süüdistatava olukorda. Reaalselt juba ärakantud karistuse moodustab – eelmise kohtuotsusega mõistetud 8 kuud (eelvangistuses 3 päeva 22.01.-24.01.2009.a. ja kohtuotsusega ärakandmisele kuuluv 7 kuud ja 27 päeva), mida J.P kandis 2.02.2010..a kuni 28.09.2010.a. Käesolevas kriminaalasjas 29.09.2010..a seisuga kohtuotsuse kohaselt ärakantud karistus 7.08.-8.08.2008.a., s.o. 2 päeva. 24.01.2009.a., s.o. 1 päev (on küll arvestatud maha juba eelmise otsusega, kuid kohtukolleegium ei saa halvendada olukorda), alates 1.09.2009.a. kuni 1.02.2010.a. (alates 2.02.2010 kuni 28.09.2010.a. kandis eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 7 kuud ja 27 päeva), s.o. 5 kuud ja 1 päev ja 29.09.2010.a. s.o. 1 päev. Kokku on juba ära kandnud seega 1 aasta 1 kuu ja 5 päeva. Kanda tuleb veel 10 kuud ja 1 päev (maakohtu otsuse järgi jäi 10 kuud ja 2 päeva, kohtukolleegium pidas õigeks 29.09.2010.a. vangistuses viibitud päeva lugeda sellest kantuks). Arvestades kahe kohtuotsusega tuvastatud kuritegude arvu ja kuritegudega tekitatud kahjusid, millised näitajad iseloomustavad just süüdistatava süü suurust, mis on karistuse mõistmisel määravaks, ei saa kuidagi väita, et tegemist on liiga range karistusmääraga. Seejuures märgib kohtukolleegium, et nii ühe kohtuotsusega tuvastatud kuritegude kogumi eest
prg. 64 lg 1 alusel liitkaristuse moodustamisel on maakohus kohaldanud kergeimat seaduses ettenähtud põhimõtet e. karistuste katmist ja samamoodi ka kahe kohtuotsuse järgi
prg. 65 lg 1 alusel liitkaristuse kohaldamisel on sama e. kergeimat põhimõtet kohaldatud. 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.