4-10-4753/16

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Väärteoasi 4-10-4753 Tartu Maakohus Lahendi tegemise aeg ja koht 16.veebruar 2011.a Tartu, Tartu kohtumaja Väärteoasja number kohtumenetluses 4-10-4753 Kiirmenetluse otsus nr 10220992630167 Kohtunik Kohtuistungisekretär Heli Sillaots Kaija Sõster Väärteoasi S.U kaitsja Tõnu Mets’a kaebus Lõuna Prefektuuri 07.12.2010.a kiirmenetluse otsus peale, taotlusega otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada Vaidlustatav otsus Lõuna Prefektuuri 07.12.2010.a kiirmenetluse otsus, millega S.U karistati liiklusseaduse § 74²² lg 2 alusel rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 600.- krooni otsuses märgitu kohaselt on väärteo toimepanemise ajaks 07.12.2010 kell 22:54 Menetlusalune isik S.U isikukood xxx elukoht xxx juhatuse liige xxx OÜ-s õpetaja xxx väärtegude toimepanemise eest karistamata Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuur Kohtuvälise menetleja ametnik 16.02.2011.a kohtuistungil vanemkorrakaitseametnik Urmas Solovjov Lõuna Prefektuurist RESOLUTSIOON Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 134 lg 3 ja V™S § 132 p 1 alusel jätta S.U kaebus rahuldamata ja Lõuna Prefektuuri 07.12.2010.a kiirmenetluse otsus muutmata. Kohtuotsus edastada S.U-le ja kohtuvälisele menetlejale. 2 07.12.2010.a Lõuna Prefektuuri otsusega karistuseks mõistetud rahatrahv 600.- krooni tasuda kohtuvälise menetleja 07.12.2010.a otsuses märgitud arvenumbrile ja viitenumbriga. V™S § 204 lg 3 alusel tuleb rahatrahv tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamistähtaja jooksul, s.o 03.märtsist 2011.a arvates 30 päeva jooksul. Edasikaebamistähtaja jooksul rahatrahvi tasumata jätmise korral saadetakse V™S § 204 lg 3 ja V™S § 202 lg 3 sätestatud korras jõustumise märkega kohtuotsuse koopia kohtutäiturile ning sellisel juhul tuleb süüdlasel kanda ka otsuse täitmise kulud. V™S § 111 p 8, V™S § 38 ja KrMS § 178 lg 1,4,5 ning Kriminaal-, väärteo-, tsiviil-ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 1, § 2 lg 1, § 3 lg 2, § 9 lg 1 ning tunnistajate R. P. ja K. M. 16.02.2011.a kohtuistungil esitatud taotluste ja nende kohtule esitatud Lõuna Prefektuuri 11.02.2011.a palgatõendite ning tunnistaja K. M. kirjaliku taotluse ja kütusekulu kviitungi alusel rahuldada tunnistajate R. P. ja K. M.taotlused kohtuistungist osa võetud aja eest keskmise palga hüvitamiseks ja K. M. kütusekulu hüvitamiseks ning maksta kohtu eelarves selleks otstarbeks ettenähtud vahenditest: • R P-’le (isikukood 37409162736; №rdea Pangas asuvale arvelduskontole nr 17000643968) tunnistajana väärteomenetlusest osavõtu tasu 10,14 eurot; • K. M-le (isikukood 37601132714; Swedpangas asuvale arvelduskontole nr 221011224971) tunnistajana väärteomenetlusest osavõtu tasu 12,65 eurot; • K. M.-le (isikukood 37601132714; elukoht xxx; Swedpangas asuvale arvelduskontole nr 221011224971) tunnistajana kohtuistungile ilmumisega kantud kütusekulu 11,89 eurot. Tunnistajatasu väljamaksmiseks edastada jõustunud kohtulahendi koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele koos palgatõendite originaalidega ja K. M.tunnistajatasu taotluse originaaliga ja sellele lisatud kütusekulu kviitungiga (R.P. esitas tasutaotluse suuliselt kohtuistungil peale ütluste andmist ja see on kantud kohtuistungi protokolli). V™S § 38 lg 1 ja V™S § 2 ning KrMS § 180 lg 1, KrMS § 178 lg 1,4,5 ning KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel välja mõista S.U-lt riigituludesse menetluskuluna 34,68 eurot tunnistajatasu. Menetluskulud tuleb V™S § 202 lg 3 alusel (ja Kohtute Raamatupidamiskeskuse poolt kohtule 10.11.2010.a väärteoasjas nr 4-10-1966 teatatu alusel) tasuda kohtuvälise menetleja arvelduskontole ja kuna kohtule on teada ainult Lõuna Prefektuuri 07.12.2010.a otsuses kajastatud arvenumbrid, siis tuleb menetluskulud samuti tasuda 07.12.2010.a Lõuna Prefektuuri otsuses märgitud arvenumbrile ja viitenumbriga ning selgituseks märkida kindlasti: „S.U , 4-10-4753 ja kohtuvälises menetluses: 10220992630167 // 2602,10,007987, menetluskuludena tunnistajatasu“. [Kohus tegi väärteoasjas nr 4-10-1966 11.11.2010.a küll üldise päringu Lõuna Prefektuurile (koopia edastas Kohtute Raamatupidamiskeskusele) selle kohta, millisele arvenumbrile ning milliste rekvisiitidega tuleks kohtul kohtulahendites kajastada kohtus tekkinud menetluskulu süüdlaselt väljamõistmine, kuid senini sellele kohtule vastust saabunud ei ole.] 3 V™S § 207, V™S § 204 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamistähtaja jooksul (s.o 03.märtsist 2011.a arvates 30 päeva jooksul). Kui selle aja jooksul ei ole menetluskulusid tasutud, saadetakse jõustunud kohtuotsuse koopia kohtuvälise menetleja poolt V™S § 202 lg 3, V™S § 204 lg 3 alusel täitmiseks kohtutäiturile ning sellisel juhul tuleb süüdlasel kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Kohtuotsus edastada S.U-le ja kohtuvälisele menetlejale ning Kohtute Raamatupidamiskeskusele (tunnistajatele kulutuste hüvitamiseks). EDASIKAEBAMISE KORD V™S § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada. V™S § 135 lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras. V™S § 155 lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. V™S § 156 lg 1 ja § 135 lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. V™S § 156 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. V™S § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Käesolevas väärteoasjas on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 03.märtsil 2011.a, alates kella 16.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule kassatsiooniteatise V™S § 156 lg 1 ja § 135 lg 4 p 3 mõttes. V™S § 135 lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. ASJAOLUD Lõuna Prefektuuri 07.12.2010.a kiirmenetluse otsusega karistati S.U liiklusseaduse § 74²² lg 2 alusel rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 600.- krooni selle eest, et tema, juhtides 07.12.2010 kell 22:54 ajal mootorsõidukit JEEP Compass reg nr 745AYH Tartu linnas, Võru tänaval, s.o asulas kiirusega 76 +/-3 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 23 km/h (lk 33,38). S.U sai isiklikult allkirja vastu selle kiirmenetluse otsuse samuti kätte 07.12.2010.a (lk 33,38). Tähtaegselt, s.o 22.12.2010.a, esitas 07.12.2010.a kiirmenetluse otsuse peale kaebuse S.U kokkuleppel kaitsja Tõnu Mets. S.U kaitsja Tõnu Metsa koostatud kaebuses taotletakse Lõuna Prefektuuri 07.12.2010.a kiirmenetluse otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist (lk 1-9). 4 Kaebuses märgitu kohaselt vaidlustatakse 07.12.2010.a kiirmenetluse otsust täies ulatuses – nii liiklusseaduse § 74²² lg 2 kohaldamist käsitlevas osas kui ka selle järgi karistuse määramist käsitlevas osas. Kaebuses kajastatu kohaselt on selles osundatud kiirmenetluse otsuses märgitule selle kohta, et rikutud liikluseeskirja § 124 järelt puudub number selle kohta, millist liikluseeskirja § 124 punkti rikuti. Sellest asjaolust on kaebuse esitaja jõudnud arusaamisele, et kaitseõiguse seisukohalt jääb arusaamatuks, milles seisnes menetlusaluse isiku rikkumine liikluseeskirja § 124 järgi, kuna see paragrahv käsitleb erinevaid suurimaid lubatud sõidukiirusi. Kaebuses märgitu kohaselt ei ole menetlusalune isik rikkunud liikluseeskirja „§ 124 p“ ehk teisisõnu pole aset leidnud tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse. Kaebuses on võrreldud menetlusalusele isikule kohapeal kätte antud kiirmenetluse otsuse koopiat Lõuna Prefektuuris oleva kiirmenetluse otsusega ja on jõutud järeldusele, et Lõuna Prefektuuris olevale kiirmenetluse otsusele on juurde lisatud number: „1“, kuna see number on selgesti eristatav teistest kiirmenetluse otsusel asuvatest numbritest oma stiili ja tooni poolest. Kaebuses on asutud seisukohale, et number 1 on lisatud liikluseeskirja „§ 124 p“ järele hiljem, mida kinnitab ka see, et menetlusalusele isikule antud kiirmenetluse otsusel numbrit 1 liikluseeskirja „§ 124 p“ järel ei ole. 10.01.2011.a saabus kohtusse Lõuna Prefektuuri 07.01.2011.a kaaskirjaga (lk 12) väärteoasja toimik (kohtule edastatud koopiana) koos kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga kaebuse suhtes (lk 17). Kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas kaebuse kohta avaldatu kohaselt ei ole kiirmenetluse otsuses ainuüksi liikluseeskirja § 124 järel punkti „1“ märkimata jätmine aluseks kiirmenetluse otsuse tühistamiseks (lk 17). Kohtuvälise menetleja hinnangul on kiirmenetluse otsuses kajastatud väärteokirjeldus piisavalt täpne, saamaks aru, milles S.U süüdistatakse (lk 17). Väärtegu menetledes on vanemkonstaabel Kalmer Mägi kogunud tõendeid, mille alusel ta kiirmenetluse korras S.U karistas - liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, samuti on menetlusaluse isikuna üle kuulatud S.U , kes kirjutab: “Juhtisin autot, ületasin kiirust, rikkumisega nõus“. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole S.U alust väideteks, et ta ei saanud aru, milles seisnes süüdistus, ja et tal ei olnud võimalik teostada kaitseõigust (lk 17). Kohtuistungil menetles kohus S.U kaitsja Tõnu Metsa kaebust 16.02.2011.a (kohtuistungi protokoll lk 46-50, tunnistajate hoiatuslehtedel tunnistajate allkirjad lk 40-41). 16.02.2011.a kohtuistungil esitas kohtuvälise menetleja ametnik kohtule väärteoasja originaaltoimiku (asub lk 33-37), mille kohus nõudis kohtuväliselt menetlejalt välja 25.01.2011.a määrusega kaebuse kohtulikule arutamisele määramise kohta (lk 20-21). Kohus liitis originaaltoimiku väärteoasja juurde (varasemalt oli esitatud kohtule väärteoasja toimik koopiana). Originaaltoimikus on 07.12.2010.a kiirmenetluse otsus rohekas-sinisel põhjal (lk 33). S.U esitas 16.02.2011.a kohtuistungil kohtule kollasel põhjal 07.12.2010.a kiirmenetluse otsuse, mille kohus liitis väärteoasja toimikusse (asub toimikus lk 38). 5 16.02.2011.a kohtuistungil jäi S.U enda kaitsja esitatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja ametnik taotles kaebuse rahuldamata jätmist ja vaidlustatud otsuse muutmata jätmist. S.U kaitsja Tõnu Mets kohtuistungile ei ilmunud, kuigi oli kohtuistungi ajast ja kohast teadlik (lk 24). Mitteilmumise põhjustest Tõnu Mets kohut ei informeerinud ja ei taotlenud ka kohtuistungi edasilükkamist. 16.02.2011.a kohtuistungil taotles S.U kaebuse menetlemist kohtuistungil T.Metsa osavõtuta ja kohtuistungi edasilükkamist ei taotlenud (lk 46). Kohus menetleski kohtuvälise menetleja 07.12.2010.a kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebust T.Metsa osavõtuta, kuna S.U ei taotlenud kaitsja osavõtul kaebuse kohtuistungil menetlemist ja kaitsja osavõtt kaebuse menetlemisest ei olnud ka kohustuslik (V™S § 19 lg 3). Kuna S.U on kõrgharidusega – lõpetas 2010.a suvel Tartu Ülikooli õigusteaduse eriala magistriõppes, on xxxOÜ juhatuse liige, tegeleb ka täiskasvanute koolitamisega ning töötab ka õpetajana Tartu xxx, siis polnud kohtul vähimatki alust arvata, et S.U huvid kaebuse menetlemisel ilma kaitsja osavõtuta võiksid jääda kaitseta (lk 46p,19). Kohtu seisukoht Kohus, hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja 07.12.2010.a kiirmenetluse otsuse tühistamiseks alust ei ole ja S.U kaitsja Tõnu Metsa esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Lõuna Prefektuuri 07.12.2010.a kiirmenetluse otsus muutmata. 07.12.2010.a. esinesid kõik V™S § 55 lõikes 1 sätestatud nõutavad eeldused väärteoasja menetlemiseks kiirmenetluse korras. 07.12.2010.a olid väärteo toimepanemise asjaolud selged (V™S § 55 lg 1) ja menetlusalusele isikule S.U-le olid teatatud V™S §-s 19 märgitud menetlusaluse isiku õigused ja kohustused (V™S § 55 lg 1 p 1; lk 33,33p,38,38p,34,35p) , S.U-le oli selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata (V™S § 55 lg 1 p 2; lk 33,38,34), S.U-le anti võimalus anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ja neid andis ta menetlusaluse isikuna omakäeliselt (V™S § 55 lg 1 p 3; lk 34) ning S.U nõustus kiirmenetlusega (V™S § 55 lg 1 p 3; lk 33,38,34) . 07.12.2010.a liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga (lk 35) ja 07.12.2010.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga (lk 34) on tõendatud, et 07.12.2010.a olid väärteo toimepanemise asjaolud selged. 07.12.2010.a liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga (lk 35) on tõendatud, et S.U, juhtides 07.12.2010.a kella 22:54 ajal mootorsõidukit JEEP Compass reg nr xxx Tartu linnas, Võru tänaval, ületas lubatud suurimat sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 23 km/h; kiirusmõõteseadme lugem 76 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 3 km/h. S.U on 07.12.2010.a liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis märkinud, et talle on väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused arusaadavad ja ta on selle protokolliga tutvunud (lk 35p). S.U ei ole selle protokolli avalduste lahtris seadnud mitte millegagi kahtluse alla protokollis kajastatut ja ta ei ole omalt poolt teinud ka ühtegi märkust kiirusmõõteseadme kasutamise ja selle näidu kohta. Sellest kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist ei nähtu kusagilt, et S.U vaidlustaks talle näidatud 6 kiirusmõõteseadme näitu või seaks mingil muul moel kahtluse alla protokollis fikseeritu. 07.12.2010.a liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga (lk 35) on kooskõlas ka S.U 07.12.2010.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (lk 34) omakäeliselt antud ütlused: 07.12.2010.a olid menetlusalusele isikule S.U-le selgitatud V™S §-s 19 märgitud menetlusaluse isiku õigused ja kohustused (V™S § 55 lg 1 p 1; lk 33,33p,38,38p,34,35p) ja see on kajastatud: • 07.12.2010.a liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis (lk 35p) – S.U on selles kajastanud sõnaga: „ “, et talle on arusaadavad väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused ning ta on seda lisaks kinnitanud ka enda allkirjaga; • 07.12.2010.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (lk 34) – S.U on selles enne omakäeliselt ütluste andmist kinnitanud enda allkirjaga, et talle on väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks tehtud; • 07.12.2010.a Lõuna Prefektuuri kiirmenetluse otsuses (lk 33,33p,38,38p) - S.U on selle otsuse esilehel kinnitanud enda allkirjaga, et talle on väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks tehtud; otsuse pöördel on loetletud väärteomenetluse seadustiku §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigused ja kohustused seaduse sõnastuses ja nende alla on S.U enda allkirja andmisega kinnitanud menetlusaluse isiku õigustest ja kohustustest teadlikuks olemist. Asjaolu, et kohtuvälises menetluses selgitati S.U-le 07.12.2010.a, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata (V™S § 55 lg 1 p 2; lk 33,38,34) , on kajastatud 07.12.2010.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (lk 34) ja 07.12.2010.a kiirmenetluse otsuses (lk 33,38) – S.U on neis kinnitanud enda allkirjaga, et on sellest teadlik. Asjaolud, et S.U-le anti kohtuvälises menetluses 07.12.2010.a võimalus anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ja ta andis neid menetlusaluse isikuna omakäeliselt (V™S § 55 lg 1 p 3; lk 34) , on tõendatud 07.12.2010.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga (lk 34). 16.02.2011.a kohtuistungil kinnitas S.U, et on 07.12.2010.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (lk 34) andnud ütlused omakäeliselt (vt kohtuistungi protokoll, lk 49 all-49 pöördel). Asjaolu, et kohtuvälises menetluses 07.12.2010.a S.U nõustus kiirmenetlusega (V™S § 55 lg 1 p 3; lk 33,38,34) , on tõendatud S.U 07.12.2010.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (lk 34) ja 07.12.2010.a kiirmenetluse otsuses (lk 33,38) sellekohaselt avaldatuga. 16.02.2011.a kohtuistungil S.U ei vaidlustanud ühtegi enda allkirja, millised ta on andnud 07.12.2010.a koostatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (lk 35), menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli (lk 34) ja 7 kiirmenetluse otsusele ning kinnitas, et on need ise kirjutanud (vt kohtuistungi protokoll, lk 49 all-49 pöördel). Asjaolu, et S.U hilisema menetluse käigus, s.o peale 07.12.2010.a kiirmenetluse otsuse koostamist, on seadnud kiirmenetluse otsuse õigsuse kahtluse alla ja on selle otsuse vaidlustanud, ei tee olematuks ja ei muuda ära 07.12.2010.a liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist (lk 35) ja 07.12.2010.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (lk 34) ning osaliselt ka 07.12.2010.a kiirmenetluse otsusest üheselt nähtuvat selle kohta, et 07.12.2010.a seisuga olid väärteo toimepanemise asjaolud selged, S.U-le olid igakülgselt selgitatud tema õigused ja kohustused menetlusaluse isikuna väärteomenetluse seadustiku § 19 järgi, S.U-le anti võimalus anda ütlusi ja ta soovis ütlusi anda ning andis ütlusi omakäeliselt, S.U-le oli selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, S.U nõustus kiirmenetlusega. S.U kaebuses ei ole avaldatud selliseid asjaolusid, mis annaksid kohtule põhjendatud aluse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks. Ka 16.02.2011.a kohtuistungil ei selgunud ühtegi sellist asjaolu, mis annaks kohtule põhjendatud aluse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Menetluslike asjaolude kohta tunnistajana 16.02.2011.a üle kuulatud kiirmenetluse otsuse koostanud K. M.ütlustest nähtuvalt olid kohapeal lubatud suurima sõidukiiruse ületamise asjaolud selged. K. M.ütluste kohaselt lubatud sõidukiirust ületanud S.U kohapeal õigusrikkumise asjaolusid ei vaidlustanud ja täpsustamist vajavaid asjaolusid ka ei olnud; kui S.U oleks asjaoludest midagi vaidlustanud, siis oleks asi edasi läinud nn üldmenetlusse (lk 48). K. M. ütluste kohaselt mõõtis kiirust R. P.. K. M. ütluste kohaselt tutvustasid nad S.U-le tema õigusi ja kohustusi ning need olid S.U-le arusaadavad; selgitasid S.U-le ka, et kui ta kohapeal ei ole nõus millegagi, siis ei saa kohapeal otsust koostada; S.U oli kiirmenetlusega nõus (lk 48). K. M. ütluste kohaselt on kiirmenetluse vormid n.ö 3-osalised – esimene leht on rohekas-sinine kiirmenetluse otsus, teine leht kollane kiirmenetluse otsus ja kolmandale lehele saab juht anda sündmuse kohta enda ütlused; rohekas-sinine eksemplar jääb politseile ja kollane antakse juhile ja valgel põhjal menetlusaluse isiku ütlused jäävad politseile (lk 48). K. M.ütluste kohaselt on temapoolne eksitus, et kiirmenetluse otsusele on jäänud number 1 panemata liikluseeskirja § 124 punkti kohale (lk 48). K. M.ütluste kohaselt ei oska ta selgitada, kuidas on rohekas-sinise põhjaga kiirmenetluse otsusele juurde tekkinud punkt 1 liikluseeskirja § 124 järele, kuna tema seda juurde tekkinud numbrit 1 sinna kirjutanud ei ole (lk 48). K.M. ütluste kohaselt oli juht sündmuste toimumise ajal teadlik, et suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli sellel teelõigul 50 km/h, menetlusalune isik kuulati kohapeal üle ja ta andis ka enda ütlused (lk 48). 16.02.2011.a kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud R. P.ütluste kohaselt juhtis S.U Võru tänaval sõidukit 76 km/h. R.P. ütluste kohaselt mõõtis ta S.U juhitud sõiduki kiirust, S.U juhitud auto ja mõõteseadme vahele mõõtmist takistavaid objekte ei jäänud; S.U juhitud sõiduk lähenes üksinda; kellaaeg oli peale 22; teelõigul oli lubatud suurimaks kiiruseks 50 km/h, tegemist oli tavalise asulasisese teega, näitasid juhile kiirusmõõteseadme näitu, juht nõustus rikkumisega; 8 kohapeal ei tekkinud mingeid küsimusi, et mingid asjaolud õigusrikkumises oleksid ebaselged (lk 47-47p). R. P. ütluste kohaselt olid kohapeal õigusrikkumise asjaolud selged, juht tunnistas enda rikkumist, andis kohapeal enda ütlused ja oli kiirmenetlusega nõus; mingisuguseid lahtisi otsi asjas ei jäänud (lk 47-47p). R. P. ütluste kohaselt algas tööpäev sellel päeval kell 16 ja see sündmus oli õhtul peale 22; tööle minnes hakkasid järelevalvet teostama ja siis testisid ka kiirusmõõteseadet ja see oli testimisel töökorras, seadmel oli kehtiv taatlustunnistus; oli selge ilm ja ilmastikuolud ei olnud sellised, et need oleksid takistanud kiiruse mõõtmist (lk 4747p). Tunnistaja R. P. ütluste kohaselt ei ole tema koostanud selle sündmuse kohta kiirmenetluse otsust ja ta ei ole sellele ka midagi juurde pannud ja seda parandanud (lk 47-47p). Tunnistajate R. P.ja K. M. ütlused on kooskõlas nii omavahel kui ka 07.12.2010.a liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga (lk 35). 16.02.2011. kohtuistungil menetlusalune isik enda varasemalt, s.o 07.12.2010.a omakäeliselt antud ütlusi: (lk 34) muutis ja seda olulisel määral, asudes väitma, et tegelikult ta kohapeal rikkumisega päris rahule ei jäänud, ei tahtnud uskuda, et sõitis nii kiiresti (lk 49). 16.02.2011.a kohtuistungil S.U antud ütluste kohaselt ta ei tunnista enda rikkumist, kuna kiirmenetluse otsuses olev süüdistus ei ole konkreetne – süüdistusest on puudu liikluseeskirja § 124 järelt punkti number ja sellega ei võimaldata tal teostada enda kaitseõigust (lk 49). S.U ütluste kohaselt on tegemist tema suhtes olulise rikkumisega, mis ei võimalda tal teostada enda kaitseõigust ja seetõttu tuleb kiirmenetluse otsus tühistada ja asjas väärteomenetlus lõpetada (lk 49). S.U ütluste kohaselt on liikluseeskirja §-s 124 kaks punkti ja kahte punkti ei saa ju korraga rikkuda. S.U 16.02.2011.a antud ütluste kohaselt ei sunnitud teda kohtuvälises menetluses ütlusi andma ja kiirmenetlusega nõustumine oli tema enda vabatahtlik otsustus – sundimist ei olnud ja „näppe ei löödud sahtli vahele“ (lk 49p). 16.02.2011.a kohtuistungil S.U antud ütlustes nähtuvalt on ta enda kohtuvälises menetluses antud ütlusi käesolevaks ajaks muutnud ja hakanud lubatud suurima sõidukiiruse ületamist eitama, tulenevalt asjaolust, et on avastanud kiirmenetluse otsusest liikluseeskirja § 124 järelt punkti numbri, s.o numbri 1 puudumise. Liikluseeskirja § 124 punktis 1 sätestatu kohaselt on asulasisesel teel lubatud suurim sõidukiirus 50 kilomeetrit tunnis. Liikluseeskirja § 124 punktis 2 sätestatu kohaselt on asulavälisel teel lubatud suurim sõidukiirus 90 kilomeetrit tunnis. Tartu linn on Eesti Vabariigi mastaapides kahtlusteta ja kõhklusteta ning üldteadaolevalt käsitletav asulana, mistõttu oli 07.12.2010.a Tartus, Võru tänaval lubatud suurimaks sõidukiiruseks 50 km/h tunnis. Seda pidi mootorsõiduki juhina S.U igal juhul 07.12.2010.a kella 22.54 ajal mootorsõidukit Tartu linnas, Võru tänaval juhtides arvestama. Asjaolu, et S.U-le antud kiirmenetluse otsuses on ekslikult jäänud liikluseeskirja § 124 järel kajastamata punkt 1, ei ole piisavalt kaalukas argument S.U kaebuse rahuldamiseks ja kohtuvälise 9 menetleja otsuse tühistamiseks ning väärteoasjas menetluse lõpetamiseks V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Iga juht, sealhulgas ka S.U, peab enda jaoks mootorsõidukit juhtides selgeks tegema, kas ta juhib sõidukit asulas, s.o asulasisesel teel või asulast väljaspool, s.o asulavälisel teel. Käesoleval juhul S.U kohtuvälises menetluses ka teadis, et tohtis sõita Tartu linnas, Võru tänaval maksimaalselt 50 km/h ning ta oli siis ka enda rikkumisega igakülgselt nõus ja andis sellekohaseid ütlusi ning nõustus kiirmenetlusega. Kohus, hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, hindab S.U kohtulikul uurimisel antud ütlustest ebausaldusväärseks selle osa, millises need on vastuolus ülejäänud ja omavahel kooskõlas olevate tõenditega. Kuna S.U on väärteoasja menetlemise vältel enda ütlusi oluliselt muutnud ja tal puudub selleks kaalukas põhjus, siis ei ole tema antud ütlustest kohtu jaoks veenev ja usutav see osa, millises need on vastuolus ülejäänud tõenditega. Kohtu hinnangul ei ole S.U põhjendus ütluste muutmise kohta – kiirmenetluse otsuses puudub liikluseeskirja § 124 järelt punkti number, s.o number 1, kaalukas ja tõsiseltvõetav põhjus enda varasemalt omakäeliselt antud ütluste kardinaalseks muutmiseks. S.U süü selles, et tema 07.12.2010.a kella 22:54 ajal, juhtides mootorsõidukit Tartu linnas, Võru tänaval, ületas asulas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h, on tõendatud järgmiste tõenditega kogumis: 07.12.2010.a liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga (lk 35), tunnistajate Rainer Peetsmanni ja Kalmer Mägi ütlustega ning osaliselt ka S.U enda ütlustega, ulatuses, millises tema ütlused on kooskõlas ülejäänud tõenditega. Kuigi kiirmenetluse otsuses on liikluseeskirja § 124 järel jäänud punkti number, s.o number 1 kajastamata, on kiirmenetluse otsuses väärteokirjelduses välja toodud sõnaga „asulas“, et S.U-le heidetakse ette lubatud sõidukiiruse ületamist asulas. Lisaks on väärteokirjelduses ka täpsustatud asulas täpne lubatud sõidukiiruse ületamise koht – Tartu linnas, Võru tänaval, Aardla ja Võruvälja tänavate vahel, liikudes Aardla tänava suunas. Kohtu hinnangul oli neil asjaoludel S.U võimalik soovi ja tahtmise korral igakülgselt aru saada, et talle heidetakse ette lubatud suurima sõidukiiruse ületamist asulasisesel teel. S.U käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kohtulikul uurimisel avaldas S.U esmalt, et talle olevat tundunud kohapeal uskumatu, et sõitis nii kiiresti, kui kinnipidamisel politsei poolt avaldati (lk 49 ülal). S.U ületas lubatud sõidukiirust ettevaatamatusest – vähemalt hooletusest (KarS § 18 lg 3). Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral, kui S.U oleks jälginud enda juhitud sõiduki liikumiskiirust spidomeetrilt, oleks tal olnud soovi korral võimalik lubatud sõidukiiruse ületamist vältida. KarS § 15 lõikes 3 sätestatu kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Liikluseeskirja § 124 punktis 1 sätestatu kohaselt on asulasisesel teel suurim lubatud sõidukiirus 50 kilomeetrit tunnis (km/h). S.U ületas mootorsõiduki juhina suurimat lubatud sõidukiirust vähemalt 23 km/h. Liiklusseaduse § 74²² lõikes 2 10 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis – rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Liiklusseaduse § 74²² lõikes 4 sätestatu kohaselt võib liiklusseaduse § 74²² lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena ära võtta sõiduki juhtimise õiguse ühest kuust kuni kolme kuuni. Karistusseadustiku § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes S.U süü ulatusest – ületas nädala sees, s.o teisipäevasel päeval hilisõhtusel ajal (kella 22:54 paiku), lubatud sõidukiirust Tartu linnas ühel enam sõidetaval teelõigul – Võru tänaval, sõidusuunaga kesklinna poole vähemalt 23 km/h tunnis, ühtegi mõjuvat ja aktsepteeritavat põhjust kohtule S.U sellise tegevuse põhjenduseks esitada ei ole olnud, lubatud sõidukiirust ületas hooletusest, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, on õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, põhjendatud karistada S.U kui isikut, keda varasemalt ei ole väärtegude toimepanemise eest karistatud (lk 16 karistusregistri teatis), kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuses märgitud rahatrahviga sanktsiooni miinimummäära lähedal – 10 trahviühikuga. Käesoleval ajal vastab väärteo toimepanemise ajal kehtinud 10-le trahviühikule vastav 600.- krooni 38 eurole ja 35 eurosendile (600 : 15,6466 = 38,346, mis ümardatuna on 38,35). KarS § 5 lõikes 1 sätestatu kohaselt mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Väärtegu pandi toime 07.12.2010.a. Väärteo toimepanemise ajal, s.o 07.12.2010.a võrdus 1 trahviühik 60.- krooniga (vt KarS § 47 lg 1 – 07.12.2010.a kehtinud redaktsiooni). Seega mõisteti kiirmenetluse otsusega S.U-le põhjendatult karistus kroonides. Kuna käesoleval ajal on Eesti Vabariigis kehtiv rahaühik euro, siis tuleb rahatrahv 600.- krooni ümber arvutada eurodeks ning jagada 600.- krooni 15,6466-ga, tulemuseks on 38,346, mis tuleb ümardada kolmandat komakohta arvesse võttes 1 ühiku võrra ülespoole, s.o suuremaks, kuna kolmanda komakoha number ületab numbrit 4 ja on käesoleval juhul number 6. Väärteomenetluse seadustiku § 132 punktis 2 kajastatud põhimõtte kohaselt puudub kohtul kaebemenetluses võimalus menetlusaluse isiku olukorra raskendamiseks. Heli Sillaots k ohtunik