alusel tingimisi vangistusega 6 kuud katseajaga 3 aastat ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks; 21.03.2006.a. Harju Maakohtu poolt
,
MS § 238 lg 2 alusel rahalise karistusega 33 900 krooni. Tõkend – ei kohaldatud. süüdistuses
järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada I.P
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja määrata, et kandmisele kuulub 30 (kolmkümmend) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib
MS § 175, § 179 alusel välja mõista I.P-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammäära – 6525 krooni, - kaitsjale makstud tasu 495 krooni ja 60 senti. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB Pank või 221023778606 Swedbank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-08-17188 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest so alates 25.03.2009.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS I.P süüdistatakse selles, et tema, olles 21.03.2006.a. karistatud Harju Maakohtu poolt
,
MS § 238 lg 2 alusel rahalise karistusega summas 33 900 krooni, kehtiva karistuse ajal uuesti 21.07.2007.a., kella 04.30 ajal Harjumaal, Harku vallas, Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee 9.km-l, liikudes Rannamõisa suunas, juhtis mootorsõidukit Xxx, reg.nr. xxx, olles joobeseisundis. Seega I.P , olles karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Kohtuistungil selgitas I.P , et on süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kahetseb toimepandut. I.P ütlusi anda ei soovinud. Avaldas kahetsust. Kaitsja nõustus süüdistuse sisugaja nõustus prokuröri seisukohaga tingimusliku vangistuse osas. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis I.P karistamist 9-kuulise vangistusega, millist vähendada 1/3 võrra ning kohaldada
Samuti lisakaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist 3-ks kuuks. Ka palus prokurör kaaluda KrMS §180 lg 3 kohaldamist. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid leiab, et I.P tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Kohus kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning I.P puhtsüdamlikku süü tunnistamist kohtuistungil, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on I.P süü kuriteo, mis oli suunatud mootorsõiduki juhtimisele joobeseisundis, isiku poolt keda on varem sellise teo toimepanemise eest karistatud, toimepanemises tõendamist leidnud. Süüdistatav pani alkoholijoobes sõiduki juhtimise toime ajal, mil eelmine karistatus analoogilise kuriteo eest oli kustumata. Karistuse mõistmisel arvestab kohus
Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus I.P puhtsüdamliku kahetsuse. Süüdistatav pani toime teise astme kuriteo.Varasemad rahalised karistused ja rahatrahvid on osaliselt tasumata, süüdistatav selgitas, et nende tasumine on raske. Kohus leiab, et rahaline karistus süüdistatava osas ei kannaks karistuse eesmärke. Arvestades I.P isikut, tema kahetsust, leiab kohus, et reaalse vangistuse kohaldamine ei ole otstarbekas. Kohus nõustub prokuröri ja kaitsjaga vangistuse tingimusliku mittekohaldamise otstarbekusest ning leiab, et on vajalik kohaldada
Käitumiskontroll katseajal tagab järelevalve isiku üle. Kohus leiab, et kuna puuduvad andmed, et süüdistatav pärast antud kuritegu oleks taas sooritanud süütegusid, võib vangistust kohaldada minimaalmääras. Lisakaristuse kohaldamine on vajalik isiku väärtushinnangute korrigeerimiseks liikluses ja õiguskorra kaitsmise eesmärgil samuti. Kohus ei pea põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 kohaldamist ja menetluskulude jätmist riigi kanda. Süüdistataval ei esine eriolusid, mis tingiksid menetluskulude jätmise riigi kanda I.P süüd tõendavad: • • • • • väärteoprotokoll /t.l. 3/, millest nähtub, et 21.07.2007.a. kella 04:30 ajal juhtis I.P Harjumaal, Harku vallas, Rannamõisa-Kloogaranna tee 9. km-l, liikudes Rannamõisa suunas, mootorsõidukit Xxx reg. nr. xxx, olles alkoholijoobes. Sellise tegevusega rikkus ta LE § 76 p 1 nõudeid, pannes toime Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Alkoholijoobe tuvastamise protokoll /t.l. 4/, millest nähtub, et 21.07.2007.a. kella 04:40 ajal tuvastati I.P alkoholijoove 0,81 mg/l. Ta on tuvastamise tulemusega nõustunud ning joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest on ta loobunud. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus /t.l. 10/, millest nähtub, et 21.07.2007.a. kell 04:30 on I.P kõrvaldatud sõiduki Xxx reg nr xxx juhtimiselt juhtimisõiguse omandamiseni. Tunnistaja M K ’i ütlused /t.l. 13-14/, mille kohaselt 20.07.2007.a. käis ta oma tuttava Ruslaniga (kelle perekonnanime ei tea) Arukülas, kus nad tarvitasid õlut. Seejärel sõideti Ruslani autoga xxx reg nr xxx Arukülas ringi ning otsustati Rannamõisa sõita. Sõidukit juhtis Ruslan. Ta teab, et Ruslanil puudub juhtimisõigus ning ta on alkoholi tarvitanud. Märgates politseiautot keeras Ruslan kõrvalteele, peatas auto ning jooksis ära. Politseinikud tulid auto juurde ning mõne aja pärast tuli Ruslan majade vahelt välja. Tunnistaja K Kaart ütlused /t.l. 15-16/, mille kohaselt 21.01.2007.a. olles patrullis koos A. Oravaga märgati kella 04:30 ajal Rannamõisa-Kloogaranna mnt-l kahtlase sõiduviisiga autot, mis neid märgates kõrvalteele sõitis. Seda juhtinud kaukaasia näotüübiga, sinistes pükstes ning valgete varrukatega sinises T-särgis mees pani jooksu. Kaasreisija jäi paigale ning temalt saadi teada sõidukit juhtinud isiku nimi. Isikut otsiti 3 • • ümbruskonnast, kuid 10 minuti möödudes tuli ta ise nende juurde ja tunnistas sõiduki juhtimist juhtimisõiguseta ning olles joobeseisundis. Sõidukit juhtinud isiku nimi on I.P ik: xxx, sõiduk mida ta juhtis oli Xxx reg nr xxx. Isikul tuvastati joove 0,81 mg/l. Kahtlustatava I.P ütlused /t.l. 19-20/, mille kohaselt on talle kahtlustus arusaadav, ta tunnistab kuriteo toimepanemist ning kahetseb juhtunut. Lisab, et kohtuotsusest oli teadlik, senini maksab rahalist karistust. Mida ja millal ta enne sõidukit juhtima asudes jõi ta ei mäleta. Ka ei mäleta seda, miks ta sõidukit juhtima asus. Joobe tuvastamisega ta nõustus ning ekspertiisi ei nõudnud. Sõiduk kuulus tema naisele ja tema ta kasutas seda volituse alusel. Kohtuotsus /t.l. 26-29/, millest nähtub, et 21.03.2006.a. Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja otsusega on I.P karistatud
, § 329 järgi ja
lg 1 alusel, kohaldades
lg 2 rahatrahviga 33 900 krooni, määrates selle
05.12.2007.a. Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja määrusega määrati I.P-le mõistetud rahalise karistuse jääk 26132 ning täitekulude 6702 krooni ositi tasumisele igakuuliste maksetena vähemalt 1000 krooni kuni summade täieliku hüvitamiseni. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: andmed puuduvad. Andmed kuriteoga saadud vara kohta: puuduvad. Asitõendid: puuduvad. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.