1-09-4344/2

(08230117054)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Tõlk Silvi Hindrikson Kriminaalasi S.U süüdistuses KarS § 169 järgi. Prokuröri abi Robert Saareke Süüdistatav Tõkend Kaitsja S.U elu- või asukoht ja aadress: xxx, isikukood või sünniaeg: xxx, kodakondsus: Vene Föderatsiooni kodanik, haridus: keskharidus, emakeel: vene keel, töökoht või õppeasutus: ei tööta, karistatus: varem kriminaalkorras karistatud: Harju Maakohtu poolt 28.05.2004.a KarS § 266 lg 2 alusel rahalise karistusega 1500.- krooni ei ole kohaldatud. Talvi Vaske RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada S.U KarS § 169 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista S.U´ ile 2 (kaks) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui S.U i pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 74 lg 2 p 4 alusel kohustada S.U otsima endale töökoht 4 (nelja) kuu jooksul, s.o. hiljemalt 08.augustiks 2009.a. Määrata S.U Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Välja mõista S.U-lt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni 10 senti riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „S.U 1-09-4344, kaitsjatasu“, S.U 1-09-4344, sundraha.“ Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa S.U süüdistatakse selles, et tema olles kohustatud Harju Maakohtu 10.12.2003.a otsusega nr 2/1-1131/03 maksma alaealise poja DR`i (sünd xxx.a) ülalpidamiseks igakuiselt MV kasuks 1500.- krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni xxx.a. S.U on rikkunud lapse ülalpidamise kohustust maist 2006.a kuni augustini 2006.a ja oktoobrist 2006.a kuni oktoobrini 2007.a ning juunist 2008.a kuni novembrini 2008 jättes süstemaatiliselt maksmata elatusraha ettenähtud ajal ja ulatuses. Oma sellise tegevusega, mis seisnes vanema kuritahtlikus kõrvalehoidumises oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise 2 elatusraha maksmisest, pani S.U kvalifitseeritava kuriteo. toime KarS § 169 järgi S.U süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – kannatanu MV ütlused, et tema endine mees S.U on alates 10.12.2003.a. kohtuotsusega kohustatud maksma alimente summas 1 500 krooni nende ühise lapse D ülalpidamiseks. Pärast kohtuostust maksis isik alimente ainult mõned korrad, 2004 jaanuaris 1 500 krooni, 2006.a. aprillis 15 000 krooni. Samuti peeti kinni ka mõned kuud alimente kohtutäituri kaudu. 2008.a. sai tema mõne kuu eest alimente, raha kanti üle Hansapanka. Teab, et S.U töötas 2004-2008 ametlikult perioodiliselt. 01.08..2008.a. oli alimentide võlg 59 450 krooni, milles esitab tsiviilhagi. Lapsega suhtleb Nikolai väga harva, ka kingitusi teeb lapsele harva. Lapse kasvatamisega S.U ei tegele (t.lk.8-12); koopia kohtutäitur K Põlts õiendist, millest nähtub, et 10.12.2003.a. otsusega nr. 2/1-1131/03 mõisteti S.U-lt välja elatusraha 1 500 krooni kuus alates 10.12.2003.a. poeg D ´i (sünd. xxx.a.) ülalpidamiseks kuni poja täisealiseks saamiseni xxx MVkasuks. 15.01.2004.a. algatas kohtutäitur K Põlts sissenõudja avalduse ja nimetatud kohtuotsuse alusel täitemenetluse. Elatist on tasutud ajavahemikul 12.02.2004.a. kuni 15.09.2006.a. kokku summas 4 560.62 krooni. Elatise võlgnevus 01.08.2007.a. seisuga 46004 krooni 50 senti. Võlgnikul puudub registrivara, millele sissenõuet pöörata. Pankadesse on edastatud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktid, kuid kontol ei ole piisavalt rahalisi vahendeid. S.U ei tööta(t.lk.4); koopia täiteasjas nr 025/2004/35 sissetuleku arestimise aktist, millest nähtub, et võlgnik S.U suhtes on koostatud täitemenetlus. Täitemenetluse alguseks on Harju Maakohtu 10.12.2003.a. elatise väljamõistmise otsus tsiviilasjas nr. 2/1-1131/03 ja sissenõudja MV avaldus. Elatise võlgnevus 01.08.2008.a. seisuga 58 097.21 krooni(t.lk.15); koopia Harju Maakohtu otsusest nr 2/1-1131/03, millest nähtub, et 10.12.2003.a. mõistis Harju Maakohus S.U-lt välja igakuiselt MV kasuks 1 500 krooni kuni poja DR täisealiseks saamiseni xxx.a. (t.lk.3); tööturuameti vastus päringule, millest nähtub, et alates 01.12.2002.a.ei ole S.U olnud Tööturuametis arvel registreeritud töötu ega tööotsijana (t.lk.55); sotsiaalkindlustusameti vastus päringule, millest nähtub, et riikliku pensionikindlustuse registri andmetel ei ole S.U-le määratud ega makstud töövõimetuspensioni(t.lk.41); AS Hansapank vastus päringule (t.lk.28-29); AS SEB vastus päringule, millest nähtub, et S.U omab AS SEB Pangas arvelduskontot ja on omanud laenulepingut (t.lk.23-24); kahtlustatava S.U ütlused, millistega tunnistab oma süüd täielikult. Alates 2003 aastast on olnud temal probleemid tööga. Kui tööd oli, siis oli väike palk ning ei olnud suuteline alimente maksma. Kui töötas ja raha laekus panga kontole, siis võttis kohtutäitur selle kontolt maha. Praegusel ajal on töötu, teda koondati, kuid rahasid välja ei makstud. Elab sugulaste ülalpidamisel. Lapsega kohtub regulaarselt, elavad naabermajas. Kingitusi ostab harva, mõnikord annab lapsele 10-25 krooni sularaha mänguasjade, maiustuste ostmiseks. Võimalusel hakkab maksma alimente (t.lk.17-21) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Ka ei soovinud sõna saada kannatanu. Süüdistatav S.U on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. on S.U varem kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. S.U karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada S.U edaspidi 3 hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et S.U ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuna S.U ei oma töökohta ning temale rahalise karistuse mõistmine võib panna tema alaealise lapse raskesse olukorda, samuti tuleb arvestades tasumata elatusraha summat, siis ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Lisaks kuuluvad S.U-lt väljamõistmisele ka menetluskulud. S.U suhtes on otstarbekas kohaldada KarS § 74 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele. S.U `ilt kuulub välja mõistmisele sundraha 6 525 krooni ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 292 krooni 10 senti. Kohtunik 4