lg 2 p-de 4, 7, 8 ja § 424 järgi ja N.B (N.B) süüdistus
lg 2 p-de 7, 8 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Alar Häidberg Süüdistatav O.L Kaitsja elukoht: XXXXXXXX isikukood või sünniaeg: XXX karistatus: kriminaalkorras karistatud 6 korda tõkend: elukohast lahkumise keeld riigi poolt määratud korras advokaat Ahto Sirendi Süüdistatav N.B Kaitsja elu- või asukoht ja aadress: XXXXX XXX. XX-X, isikukood või sünniaeg: XXX karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: elukohast lahkumise keeld riigi poolt määratud korras advokaat Ahto Sirendi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada O.L
Süüdi tunnistada O.L
järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel üks aasta ja kuus kuud vangistust.
september 2008. a, so 2 (kaks) päeva ja mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks O.L-ile 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui O.L ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
Süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud:
lg 1 p 1 alusel mõista O.L-ile lisakaristus ja võtta temalt
järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 8 (kaheksaks) kuuks. Lisakaristus jõustub kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada N.B
lg 2 p-de 7, 8 järgi ja mõista kari stuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
alusel määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud vangistus kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui N.B 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
Tõkend: O.L-i ja N.B suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeldtühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid:
võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis, sissetungimisega ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse. O.L süüdistatakse veel selles, et tema isikuna, keda on 19.08.2003.a. karistatud Tartu Politseiprefektuuri otsusega LS § 7419 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, juhtis 03.06.08.a. kella 01.07 ajal Alatskivi-Tartu mnt.-l mootorsõidukit BMW reg. nr. XXX XXX ja 11.09.08.a. kella 23.35 ajal Tartus, Jaama tänaval mootorsõidukit Ford reg. nr. XXX XXX olles alkoholijoobes. Sellega pani O.L toime
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Urmas Saksa tsiviilhagi on 16559 kr., J.S. tsiviilhagi on 950 kr. 3 Menetluskulu: kaitsjatasu kokkuleppe sõlmimisel 991.20 kr. Karistuse liik ja määr:
lg.2 p.4,7,8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üks aasta vangistust.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kuus kuud vangistust.
lg.1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel üks aasta ja kuus kuud vangistust.
lg.1 alusel lugeda kantuks 2 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks üks aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg.1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui O.L ei pane kaheaastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab
lg.1 sätestatud kontrollnõudeid.
lg.1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheksaks kuuks. Süüdistus: N.B süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 30.08.08.a. – 01.09.08.a. grupis koos O.L-iga võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartumaal, X vallas, Sääskülas, Metsatuka kinnistu kuurist ukse lõhkumise teel J.S. murutraktori väärtusega 23000 kr. Sellega pani N.B toime
võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis ja sissetungimisega. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: J.S. tsiviilhagi on 950 kr. Menetluskulu: kaitsjatasu kokkuleppe sõlmimisel 991.20 kr. Karistuse liik ja määr:
lg.2 p.7,8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kaks kuud vangistust.
lg.1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui N.B ei pane kolmeaastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepped olid süüdistatavatele arusaadavad ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et O.L-i ja N.B , nende kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et O.L ja N.B on sõlminud kokkulepped oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse süüdi tunnistada O.L
lg 2 p-de 4, 7, 8 ja § 424 järgi ning N.B
III Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 137 lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. 4 Solidaarvõlgnike suhte võlausaldajaga (kriminaalmenetluses kannatanuga) määratleb VÕS § 65 lg 1 - kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kohus on seisukohal, et O.L ja N.B on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud koos J.S. varalist kahju. Kriminaalasjas ei ole esitatud tõendid, mis välistaksid nende süü kahju tekitamises. Eeltoodust tulenevalt kuulub J.S. tsiviilhagi rahuldamisele ja O.L-ilt ning N.B-lt tuleb solidaarselt välja mõista 950.- krooni. Samuti on O.L põhjustanud õigusvastaselt käitudes varalist kahju Urmas Saksale, mistõttu tuleb O.L-ilt välja mõista Urmas Saksa kasuks tsiviilhagi summas 16 559.- krooni. IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetutelt menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetutelt välja mõista kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu, kummaltki süüdimõistetult summas 1 101,85 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu summas 32.krooni. Rutt Teeveer Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.