1-06-5142/67

Toimik nr 1-06-5142 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.oktoobril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-06-5142 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Tõlk Svetlana Hamaza Prokurör Aivar Lembit Kaitsja Vandeadvokaat Eduard Bulattšik Asja läbivaatamise kuupäev 29.10.2009 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla taotlus G.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks G.P, isikukood xxx Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 MÄÄRAS: Jätta G.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Välja mõista G.P-lt 300 krooni kaitsjatasu riigituludesse. G.P tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedbank`is nr.

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus „G.P 1-06-5142 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 02.09.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.P tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. G.P tunnistati süüdi Viru Maakohtu 21.06.2007 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.03.2005-30.03.2005, s.o 2 päeva, millise tähtaja võrra vähendati ärakandmisele kuuluvat karistust. Lõplik karistus 2 kuud 28 päeva vangistust katseajaga 2 aastat. Viru Ringkonnakohtu 16.10.2007 kohtuotsusega tühistati osaliselt Viru Maakohtu 21.06.2007 kohtuotsus. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati mõistetud 3 kuulist vangistust Ida-Viru Maakohtu 20.09.2004 kohtuotsusega mõistetud kaheksa kuulise ja 12 päevase võrra ja mõisteti liitkaristuseks 11 kuud 12 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistusaeg 2 päeva karistuse kandmise tähtaja hulka ja ärakantavaks karistuseks loeti 11 kuud 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 05.03.2009 ja lõpp 14.02.
2. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 03.09.
3. Kinnipidamisasutuses G.P kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul teda distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vangistuse ajal ei tööta ei ole hõivatud õppetegevusega ega läbinud sotsiaalprogramme. Vabanedes asub elama elukaaslase üüritud korterisse xxx. Kriminaalhooldaja ei toeta G.P ennetähtaegset vabastamist, kuna kinnipeetaval puudub vabanedes kindel töökoht, enamus sooritatud kuritegusid on varavastased, varasem lähedaste toetus ja abi ei ole andnud tulemusi kinnipeetava seaduskuuleka eluviisi kujunemisel ning ta jätkas samalaadsete kuritegude sooritamist. Viru vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetavat on karistatud kolm korda tingimisi katseajaga, kuid ta ei teinud sellest vastavaid järeldusi ning jätkas kuritegude toimepanemist, seega ei õigustanud ta enda käitumisega sellise karistusriigi kohaldamist. G.P soovib tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja taotleb süüdimõistetu vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et G.P tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine on ennatlik ja põhjendamatu. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki kinnipeetava isikut iseloomustavad andmed- tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. G.P on kuuel korral karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kinnipeetavat on varem kolmel korral karistatud tingimisi karistusega, kuid 2 katseaegadel jätkas isik uute kuritegude toimepanemist. Viimase kohtuotsusega karistati G.P 11 kuu 10 päevase vangistusega ja karistuse kandmise algust arvestada tema vangistamisest. Kinnipeetava isiklikust toimikust on näha, et Viru Maakohtu 13.02.2008 kohtumäärusega kohaldati G.P suhtes sundtoomist tema toimetamiseks vanglasse 10.10.2007 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiseks. 13.03.2008 kohtumäärusega kuulutati isik tagaotsitavaks. 13.03.2008 kohtumäärusega kohaldati tema suhtes vahistamist. Kinnipidamisprotokollist on näha, et isik peeti kinni 05.03.2009 seega ligi aasta hoidus G.P kohtuotsuse täitmisest kõrvale. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused G.P puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud korrektne. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab G.P-le enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Vabanedes puuduks tal kindel töökoht, mis võib raskendada majanduslike ja elukondlike küsimuste lahendamist ning suurendada uute varavastaste kuritegude toimepanemise ohtu. Arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid, raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Süüdimõistetu on olnud varem korduvalt määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest. Seega kriminaalhooldus ei osuta G.P-le piisavalt mõju. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu G.P vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma (allkiri) 3