Obsah (7)

§ 189§ 239§ 175§ 180§ 408§ 412§ 414

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-09-21342 (kohtueelses mene

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada S.G süüdi karistusseadustiku (KarS) § 329 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega S.G-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu
2. detsembri 2008 otsusega S.G-le mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 827 tundi üldkasulikku tööd s.o KarS § 69 lg 6 alusel 1 aasta 1 kuu 23 päeva vangistust võrra ning mõista S.G-le liitkaristusena vangistus 1 aasta 4 kuud 23 päeva ja vangistuse alguseks lugeda S.G vanglasse ilmumise kuupäev; kohtuotsuse täitmise tagamiseks lugeda S.G-le kohaldatud tõkend tühistatuks peale S.G ilmumist vanglasse karistust kandma. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes
3. Kriminaalmenetluse kulude osas välja mõista S.G-lt sundraha 6525 krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 6525 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a jaanuari kuust igakuise menetluskulu osa 600 krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev. Selgitused
4. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 vangistuse täitmisele pööramiseks saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; 3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-09-21342“); 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (

§ 239

- § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

1. Kokkuleppe sisu Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on S.G-le mõistetavaks karistuseks KarS § 329 järgi vangistus 3 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada S.G-le mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 15.12.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 827 tundi ÜKT s.o KarS § 69 lg 6 alusel 1 aasta 1 kuu 23 päeva vangistust võrra ning mõista liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud 23 päeva vangistust. S.G on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema juhtides 23.06.2009.a kell 03.55 ajal Viljandimaal Kõo asulas majade vahel mootorsõidukit Ford Mondeo reg. nr 978 FMC, isikuna kellelt on Tartu maakohtu Tartu kohtumaja 23.12.2008.a otsusega võetud lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks, hoidus kõrvale täitmisele pööratud karistuse täitmisest. S.G tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 329 järgi täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse kandmisest kõrvalehoidumisena.
2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. 2 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb S.G-lt välja kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni riigieelarve tuludesse. mõista Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 4. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada peale tema ilmumist vanglasse karistust kandma.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 414

kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Kalev Kuningas Kohtunik 3