summas 2500 (kaks tuhat viissada ) krooni, milline juhindudes KarS § 66 lg 1 ja 3 tasuda ära osade kaupa, makstes alates jaanuarist 2010 igakuuliselt vähemalt 250 krooni lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 31.oktoobriks 2010.a. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista N.J-ilt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista N.J-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni riigituludesse advokaat Kristel Vedro poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 AS’s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud ja kohtueelne menetlus 31.05.2009 hommikul kella 10.00 paiku läks alkoholijoobes olev N.J AS OG Elektra kauplusesse Raja, kus pani 3 pakki vorsti „Vasalli Keedusalaami“ koguväärtusega 56.40 krooni, endale seljataha värvli vahele. Raha N.J ei olnud ja ta läbis kassa kauba eest maksmata. Kaupluse juhataja Anneli Tolk oli jälginud N.J-i tegevust ja peale kassaliini läbimist pidas ta N.J-i kinni. Kauplus sai 3 pakki vorsti „Vasalli Keedusalaami“ tagasi, mistõttu kauplus varalist kahju ei saanud ja tsiviilhagi ei esita. Politsei tuvastas N.J alkoholijoobe 1,39 mg/l kohta ning ta toimetati kainenemisele. N.J tunnistab toimepandut. /t.l.11/. 16.06.2009 kriminaalmenetlus N.J-i suhtes lõpetati KrMS § 202 lg 7 alusel ning talle määrati kohustus maksta riigituludesse 4350 krooni, nimetatud kohustuse täitmise tähtajaks määrati 01.12.2009.a. N.J oli kriminaalmenetluse lõpetamisega ja rahalise kohustuse määramisega nõus, kuid jättis siiski kohustuse tähtajaks täitmata, mistõttu 02.12.2009 uuendati menetlus kriminaalasjas nr 09240102226 N.J-i süüdistuses KarS §
II Süüdistuse sisu N.J süüdistatakse selles, et tema olles 18.06.2008 ja 31.10.2008 karistatud võõra väheväärtuslike vallasasjade varguste eest väärteokorras KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahvidega, s.o. varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toimepaneva isikuna, püüdis 31.05.2009 kella 10.00 paiku Lääne-Virumaal Rakvere linnas Ilu pst 2 asuvast AS OG Elektra kauplusest Raja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtta ära 3 pakki vorsti „Vasalli Keedusalaami“ kogumaksumusega 56.40 krooni, kuid süütegu jäi lõpule viimata kaupluse juhataja Anneli Tolki sekkumise tõttu. Seega N.J, varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toimepaneva isikuna, vastavalt oma ettekujutusele teost, püüdes ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtta ära võõraid vallasasju, pani toime KarS §
2 III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Aita Ploom taotleb N.J-i süüditunnistamist KarS §
lg 2 järgi ja tema karistamist rahalise karistusega 50 päeva päevamäära ulatuses, s.o. summas 2500 krooni, milline juhindudes KarS § 66 lg 1 ja 3 tasuda ära osade kaupa, makstes alates jaanuarist 2010 igakuuliselt vähemalt 250 krooni ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 31.oktoobriks 2010.a. IV Kohtu põhjendused Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus N.J-i käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime KarS § 199 lg 2 p 9- 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 199 lg 2 p 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava N.J-i käitumises KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. KarS § 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava N.J-i puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6525 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik: /allkiri/ Tiit Kullerkupp Ärakiri õige №oremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 29. detsembril 2009. a. №oremreferent Lea Herne 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.