MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 14.04.2008.a. Karistusaja algus 14.04.2008.a, lõpp 08.04.2010.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega tekkis 08.12.2008.a. Tartu Maakohtu 30.04.2009.a määrusega jäeti B.H vangistusest ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Õigus uuesti taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 12.11.2009.a. B.H on varem kriminaalkorras karistatud 7-l korral: 1. Tallinna Linnakohtu 04.01.2002.a. otsusega KrK § 202-5 lg 1 ja § 17 lg 6 - § 139 lg 2 p 1, 2 järgi 11 kuud vabadusekaotust; 2. Harju Maakohtu 17.06.2002.a. otsusega KrK § 195 lg 2 ja § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta ja 2 kuuse vabadusekaotusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga; 3. Tallinna Linnakohus 18.03.2003.a.
K § 175 lg 1 järgi 1 aasta 4 kuud ja 21 päeva vangistust; 4. Harju Maakohtu 28.08.2003.a.
Harju Maakohtu 05.11.2003.a.
Tallinna Linnakohtu 22.01.2004.a.
Harju Maakohtu 07.09.2006.a.
Väärteo korras on B.H karistatud korduvalt, sh 6-l korral narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse alusel. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt vanglas B.H kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanedes asub elama asuda abikaasa juurde aadressil xxx. Kinnipeetav õppis enne vangistust Täiskasvanute Gümnaasiumis, mis jäi pooleli seoses tööõnnetuse tõttu. Väidetavalt olemas töökoht xxx OÜ-s. Tasumata haginõudeid on Tartu Vangla andmeil üle 84 000 krooni. Kinnipeetaval on diagnoositud psühhiaatriline häire, mis on seotud tema kuritegeliku eluviisiga. Vabaduses tarvitas erinevaid narkootilise aineid, on sooritanud kuritegusid, olles narkojoobes. Alates 2009.a septembrist osaleb sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ja „12 sammu“. Vangla hinnangul on kinnipeetava vabanemisel oht panna toime varavastaseid kuritegusid, ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem narkootikumide tarvitamisel. Kriminaalhooldusametnik ei toeta B.H ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetav soovib vabanedes elama asuda abikaasa juurde, korter on ostetud pangalaenuga ning 2 abikaasa nimel. Igakuine laenusumma on 6000 krooni, mida abikaasa tasus emapalgast. Abikaasa sõnul on B.H olemas kindel töökoht xxx OÜ-s, kus kinnipeetav töötas enne vangistust. Vabanemisel olemas lähedaste toetus. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktoreiks on: varasem karistatus, pangalaenu ja rahaliste võlgnevuste olemasolu, hoolimatu ja riskeeriv elustiil, sõltuvusprobleemid, majanduslike probleemide lahendamine kuritegelikul viisil. Eeltoodu alusel leiab kriminaalhooldusametnik, et B.H ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. B.H avaldas istungil, et tema mõttelaad on muutunud. Ta on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening” ja „12 sammu”. Vangistuses olles sündis laps, keda on vaid kolm korda näinud. Lapse nimel tahab ta end muuta ja korralik olla. Korterilaen on kaelas, see tuleb tasuda. Ta asub tööle kaksikvenna juurde xxx Grupp. Prokurör toetab B.H ennetähtaegset vangistusest vabastamist leides, et antud hetkel võiks anda B.H-le võimalus kriminaalhooldusel olles näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekalt käituda. On näha, et ta on vangistuse jooksul teinud samme sõltuvusprobleemidest vabanemiseks. Vabaduses on teda ootamas lähedased: elukaaslane ja kinnipidamise ajal sündinud laps, kes motiveerib kinnipeetavat seaduskuulekalt käituma. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri arvamuse, leiab, et B.H tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamine on põhjendatud. B.H on ära kandnud suure enamuse mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Karistuse kandmise ajal on B.H teinud järeldused ja leidnud vajaduse muuta oma seniseid eluviise ja narkootikumide tarvitamisest loobuda seoses lapse sünniga. Vabanemisel asub ta elama pere juurde. Töökoha olemasolu võimaldab B.H pere eest hoolt kanda ja tal on ka võimalused kõigi ennetähtaegse vabastamisega seotud tingimuste täitmiseks. Kohus leiab, et nende positiivsete muudatuste taustal tuleb toetada B.H taotlust seaduskuulekale elule ennetähtaegse vabastamise läbi. Katseajaks saab 1 aasta vanglast vabanemise aja seisuga ja käitumiskontrolli juurde katseajal kuuluvad ka lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid; asuda tööle 1 (ühe) kuu jooksul vabastamisest; osaleda kriminaalhooldaja poolt määratavates sotsiaalprogrammides, sh pöörduda kas narkoloogi või psühholoogi poole, kui kriminaalhooldaja peab seda vajalikuks. Madis Kägu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.