Obsah (5)

§ 76§ 751§ 75§ 78§ 263

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsembril 2009. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-1774 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Prokurör Rut

§ 76

lg 4 alusel määrata G.E suhtes kohaldatava katseaja pikkuseks 1 (üks) aasta.

§ 751lg 3 alusel määrata G.E elektroonilise valve kestuseks 3 (kolm) kuud.

Kohustada G.E katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o xxx;

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p-de 2, 4, 7, 8 ja 9 alusel määrata G.E-le katseajaks järgmised kohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;
2. asuda tööle hiljemalt kahe nädala jooksul alates vangistusest ennetähtaegselt vabastamisest;
3. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega;
4. pöörduda ühe kuu jooksul alates vabanemisest psühhiaatri või psühholoogi vastuvõtule ja läbida spetsialisti poolt vajalikuks peetav ravikuur. Kohustada G.E elektroonilise valve ajal alluma liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil. Määrus G.E suhtes kriminaalhoolduse ning elektroonilise valve teostamiseks saata täitmiseks kriminaalhooldusosakonnale.

§ 78

p 2 kohaselt hakata G.E katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest.

§ 751

lg 4 kohaselt hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse G.E keha külge. Vabastada süüdimõistetu G.E karistuse kandmiselt pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista G.E-lt riigituludesse menetluskuludena kaitsjatasu 300 (kolmsada) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas või 221023778606 Swedbank`is, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Pärnu Maakohtu 13. märtsi 2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-1774 tunnistati G.E süüdi

§ 263lg 1, 3 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati G.E-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes temale vähendatud karistuseks 1 aasta pikkuse vangistuse.

§ 75lg 5 ja § 65 lg 2 alusel pöörati täitmisele G.E suhtes Pärnu Maakohtu 13.

novembri

1. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuu pikkune vangistus, ning liitkaristuseks mõisteti G.E-le 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. Kinnipeetava karistusaeg algas 01.06.
2. a ja lõpeb 30.11.
3. a. 2 G.E on varasemalt kriminaalkorras karistatud
4. novembri
5. a Pärnu Maakohtu otsusega

§ 263p 1 järgi tingimisi 6 kuu pikkuse vangistusega 18-kuulise katseajaga.

G.E esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaja lõppemist. Kriminaalhooldaja on nõus G.E tingmisi enne tähtaega vabastamisega, kuna süüdimõistetul on vabaduses kindel elukoht, võimalus asuda tööle, toetavad peresuhted. Valmidus järgida elektroonilise valvega kaasnevaid kohustusi suurendavad kriminaalhoolduse positiivsete tulemuste saavutamise tõenäosust. Kohtumenetluse poolte seisukohad G.E soovib vabaneda elektroonilise valve alla, on nõus täitma kõiki talle määratavaid kohustusi, sealhulgas pöörduma seoses alkoholiprobleemiga spetsialisti vastuvõtule ja läbima vajaliku ravi. Prokurör ja kaitsja on seisukohal, et G.E on võimalik ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada elektroonilise valve alla, mille pikkus võiks olla 3 kuud. Kohtuniku seisukoht G.E mõisteti kohtuotsusega süüdi tahtliku teise astme kuriteo toimepanemises. Vastavalt

§ 76

lg 1 p 1 teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetava karistusaeg algas 01.06.

1. a ja lõpeb 30.11.
2. a. Kuna käesolevaks ajaks on G.E vangistusest kantud enam kui üks kolmandik, kuid mitte vähem kui 6 kuud, esineb formaalne alus G.E enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Justiitsministri 22.02.
3. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja antud hinnangul on G.E tulevane elukoht xxx sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, mis tähendab, et täidetud on ka elektrooniliseks valve kohaldamise eeldused.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. G.E kannab karistust avaliku korra raske rikkumise eest. Teda on karistatud avaliku korra raske rikkumise eest ka Pärnu Maakohtu

1. novembri
2. a otsusega, mil talle mõisteti karistuseks 6 kuu pikkune vangistus tingimisi 18 kuu pikkuse katseajaga. Isik pani katseajal toime uue kuriteo. Süüdimõistetu kannab vangistust esimest korda. Vangistuse ajal rikkumisi pole olnud. G.E on väärteokorras karistatud alkoholiseaduse alusel seitsmel korral. Enamik rikkumisi on toime pandud alkoholijoobes, mil on esinenud ka agressiivset käitumist. Probleemide lahendamiseks on G.E varasemalt pöördunud psühholoogi poole. Vangla materjalide 3 kohaselt teadvustab käesoleval ajal isik alkoholi tarvitamisega kaasnevaid probleeme, ohtusid endale ja ümbritsevatele inimestele. Süüdimõistetu on tunnistanud enda mõjutatavust kaaslaste poolt alkoholijoobes olles. Tema lähisuhtlusvõrgustikku kuuluvad elukaaslane A. V. koos lapsega ning ema M. L.. Vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetav on korduvalt väljendanud oma perekonna olulisust. Kuigi G.E lähisuhtlusringkonda kuuluvad teda positiivselt mõjutavad isikud, jääb alles risk, et ta võib taastada suhted endiste kaaslastega, mis võib tingida alkoholi tarvitamise ning uute probleemide tekkimise. Positiivsed on asjaolud, et süüdimõistetu on võtnud vastutuse toime pandud tegude eest ning on motiveeritud end parandama, teadvustab seaduserikkumisteni viinud asjaolusid ning omab ettekujutust edaspidise normaalse toimetuleku kindlustamiseks vajalike muutuste korraldamiseks. Vangla on iseloomustanud G.E kui inimest, kes paljudes pikemat planeerimist eeldavates valdkondades on näidanud suutlikust seada eesmärke ja neid järgida. Ta on nii vangistuse ajal kui ka vabanemise ajaks seadnud endale realistlikud positiivsed eesmärgid. Vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel on isikul lisaks elukohale olemas ka garanteeritud töökoht x OÜ-s. Majanduslikuks toimetulekuks on perekond valmis G.E vajadusel toetama. G.E on reaalne vangistus positiivses suunas mõjutanud. Kinnipeetav on vangistuses oma väärtused ümber hinnanud ning on motiveeritud edaspidi seaduskuulekalt elama. Seega on G.E selline isik, kes sobib kriminaalhooldusele ning ta tuleb Pärnu Maakohtu
3. märtsi
4. a mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastada. Elektroonilise valve tähtajaks määrab kohus 3 kuud, mis tulenevalt

§ 751

lg-st 4 hakkab kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse G.E keha külge. Vastavalt

§-le 76 lg 4 määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Kuna G.E karistusaeg lõpeb vähem kui aasta pärast, määrab kohus katseaja pikkuseks ühe aasta. Katseajal allutatakse G.E

§ 75lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile.

Silmas pidades asjaolu, et G.E poolt toime pandud õigusrikkumistest osad olid seotud alkoholiga, siis selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, määrab kohus talle

§ 76

lg 4 ja 75 lg 2 p 2 alusel lisaks

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks täiendava kohustusena mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Alkoholiprobleemiga tegelemiseks tuleks pöörduda psühhiaatri või psühholoogi vastuvõtule ja läbida vajalikuks peetav ravi. Selleks on G.E oma nõusoleku andnud. G.E paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks kohustab kohus teda

§ 75

lg 2 p 4 alusel asuma tööle hiljemalt 2 nädala jooksul alates vangistusest ennetähtaegselt vabastamisest. Kuna süüdimõistetu on tunnistanud enda mõjutatavust kaaslaste poolt alkoholijoobes olles, määrab kohus

§ 75lg 2 p 7 alusel kohustuse mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 300 krooni, mis tuleb G.E-lt välja mõista. Ingeri Tamm Kohtunik 4