1-10-9465/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.juuli 2010.a. Pärnu Kriminaalasja number 1-10-9465 Kohtukoosseis Kohtunik Anu Tammeniit Kriminaalasi H.S süüdistuses KarS § 121; § 263 p 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav H.S H.S; isikukood: xxx; xxxxxxxxx Kaitsja Viktor Kozlov Prokurör Anne Sillaots RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas: Süüdi tunnistada H.S KarS § 121 ja § 263 p 1 järgi ning mõista talle rahaline karistus 200 päevamäära (arvestusega 1 päevamäär 50 krooni), s.o. 10 000 (kümme tuhat) krooni. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista H.S-ilt riigituludesse sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ning tasu riigi õigusabi eest 600 (kuussada) krooni. Rahaline karistus kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbankas viitenumbriga

1. Maksekorraldusele tuleb märkida selgitus „H.S 1-10-9465, rahaline karistus“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Pangas või Swedbankas nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber
3. Selgitusse märkida „H.S , 1-10-9465, menetluskulud“. 1 Kui summad pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend – CD plaat - jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 11.08.2007.a kella 12.00-15.00 ajal x linnas x mnt x korteris lõi H.S eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt kahel korral rusikaga näo piirkonda voodil istunud V.K-d, mille tagajärjel V.K kukkus voodisse pikali, tekitades V.K-le füüsilist valu, peaaju vapustuse, ninast verejooksu ning vasaku silmaaluse hematoomi. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese löömises, millega põhjustati kannatanule valu, pani H.S toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 16.08.2008.a kell 20.22 x linnas x tn x A-Selver AS Mai Selveris asuva X kohviku terrassil tõukas H.S kõrvallauas istunud Ü.T-d kätega näo piirkonda, mille tagajärjel Ü.T vajus pingile pikali. Seejärel läks H.S teisele poole lauda ja lõi parema käe rusikaga kohtueelse menetlusega tuvastamata meesterahvast kahel korral näo piirkonda. Seejärel läks ta tagasi Ü.T juurde, kes selleks ajaks oli jõudnud püsti tõusta, ja lõi teda parema käe labaga ühel korral näo piirkonda, mille tagajärjel Ü.T kukkus kahe pingi vahele pikali. H.S astus seejärel pinkide peale, millede vahele Ü.T oli kukkunud, laskus põlvili Ü.T kohale ning surus parema käe labaga Ü.T pead maa suunas. Avaliku korra raske rikkumisega, mis seisnes füüsilise vägivalla kasutamises kannatanute suhtes, tekitas H.S Ü.T-le füüsilist valu, verevalimi parema silma üla- ja alalaul ning turse sarna piirkonnas; parema silma valge välisnurgas verevalumi; paremal ja vasakul õlavarrel, kehatüve tagapinnal roiete kohal ja kehatüve eespinnal vasakul ja paremal pool rangluu kohal verevalumid. Eelpool kirjeldatud tegu on toime pandud avalikus kohas ning kannatanu suhtes füüsilist vägivalda kasutades, millega oli häiritud teiste isikute rahu, seega on tegemist ilmse lugupidamatuse avaldamisega ühiskonnas aktsepteeritud heade kommete, tavade ja normidega kinnitatud inimestevahelise suhtlemise reeglite vastu. Oma sellise tegevusega pani H.S toime KarS § 263 lg 1 avaliku korra raske rikkumise vägivallaga. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. H.S on ennast kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasjas ei ole ilmnenud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. H.S on varem kriminaalkorras 2-l korral karistatud. 2 KarS § 121 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Samas arvestab kohus karistuse mõistmisel, et H.S on kriminaalkorras varem karistatud, samuti tema poolt toime pandud kuriteo iseloomu. Kohus leiab, et H.S-ile tuleb määrata sanktsiooni keskmäära lähedane rahaline karistus. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatavat 200 päevamäära, s.o 10 000 krooni, suuruse rahalise karistusega. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistatava päevasissetulek on 50 krooni. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 200 krooni. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p
4. Kohus mõistab sundraha välja summas 6525 krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista määratud kaitsjale makstud tasu summas 600 krooni. Anu Tammeniit kohtunik 3