oktoobri 2009.a. otsusega mõistetud karistuse 1(üks) aasta 7(seitse) kuud 9 päeva vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla.
Määrata elektroonilise järelevalve tähtaeg 6 kuud. Kohustada D.K *it katseajal järgima
elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
lg.2 p.2,4,7,8 alusel määrata D.K*ile katseajaks järgmised lisakohustused: 1.Mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid. 2.asuda tööle hiljemalt 21 päeva möödumisel vangistusest vabanemisest, selle võimatuse korral võtta ennast töötuna arvele ja asuda 2010.a. jooksul omandama eriala; 3. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata; 4.osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides. Määrata D.K kriminaalhoolduse teostamiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Määrus D.K *i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale.
lg.2 alusel hakata D.K*i katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu D.K *i karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Määrata vandeadvokaat Nikolai Kõiv*u tasu õigusabi eest 1164 krooni (tasu 650 krooni, kulud 320 krooni+ käibemaks 194 krooni). Mõista välja D.K*ilt riigi tuludesse tasu õigusabi eest summas 1164 (üks tuhat kakssada ) krooni. Kriminaalmenetluse kulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049874 Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. Tartu Vangla on 02.08.2010a esitanud Tartu Maakohtule D.K kohta koostatud materjalid tema vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. D.K on süüdi mõistetud 20.10.2009a Tartu Maakohtu otsusega nr 1-09-15379
Liidetud karistus on mõistetud Tartu Maakohtu 29.06.2004.a. otsusega
§ § 113, § 25 lg.2 alusel Karistusaja algus 20.10.2009a, karistusaja lõpp 17.07.2012a. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et D.K on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja sotsiaalsete oskuste treeningprogrammi. Vangistuses olles on muutunud hoiakud ja näiteks suhted emaga paranenud. Tunnistab alkoholi liigtarvitamist ja on valmis iseseisvalt hakkama mittesaamisel liituda vastava tugigrupiga. Võimalus ennetähtaegselt vabaneda võib olla viimane, mistõttu vangla soovitab anda kinnipeetavale võimaluse vabaneda kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab D.K ennetähtaegset vabastamist. Vabanemine elektroonilise järelevalve alla võimaldaks karmistada liikumispiiranguid, saavutada stabiilset elukorraldust. Järelevalve motiveeriks vabanejat ennast rohkem 2
lg 1 p 2 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada katseajaga, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt pool mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. § 76 lg.1 p.1 järgi vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve alla alates 08.08.2010a. Kohus on seisukohal, et D.K vabastamine peaks toimuma pigem elektroonilise järelevalve alla kui ilma selleta.
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. D.K on omandatud metallitööde tegemise oskusi, kuid koolitus on lõpuni läbimata ja tunnistus selle kohta puudub. Seetõttu peab kohus vajalikuks, et D.K asuks oma töö saamise väljavaateid parandama ja viiks lõpule eriala omandamise. D.K on ka varem omanud üsna püsivat töösuhet ja tööharjumuse säilitamiseks tuleb teha pingutusi – leida töökoht. Heaks eelduseks õiguskuulekale eluviisile on, et D.K on tema enda väitel suhted varasemate kaaslastega katkenud ja tal näib olevat õige arusaam, kuidas hoiduda suhtlemisest ebasoovitavate kaaslastega. Kuna ema on D.K seni toetanud ja toetus püsib seni kuni D.K käitub õiguskuulekalt ja moraalinormide piires, siis sellisele eeldusele tuginedes on lihtsam saavutada stabiilset elukorraldust. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja järelevalve all ja elektroonilise järelevalveseadme poolt kontrollitavates tingimustes tuleb D.K-le anda võimalus asuda realiseerima häid eeldusi seaduskuulekaks eluks. Tähtaegne vabanemine saabub mais 2011 ja siis ei ole kohtu vahendusel tingimuste esitamine enam võimalik. Kaitsja on esitanud taotluse tasu määramiseks ja kulutuste hüvitamiseks seoses sõiduga teises piirkonnas asuvast büroost. Kohus määrab tasu taotletud ulatuses. Kohtunik Ülle Raag 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.